62
Mull o kulda kuhja pantu,
Hõpe sarda salitu.
Kui sai neio saanuvas,
Armas neio antuvas,
Saie tütär tühjä paika,
Lätsi lahja taari mano.
Sis ta sund'e surmumahe,
Pand'e pal'l'o jauhemahe,
Käzikivi põrodi käe,
Kivi riista' riki rinna,
Sis ol' kuri kuhja pantu,
Saadan sarda salitu.
Säält ma ikule izozi,
Säält ma nõssi nõrele:
Oh mu ennist elokeist,
Kaunist kazvo põlvekeist!
Oles ma elo ette tiednü,
Oles mõistnu mõro meele,
Es lännü ma kotost kohegi,
Es viinü jalga velitsist.
Innemb ma olnu umah kotoh,
Elänü uma ezä man.
Sai no kurja kottale,
Sai viledzä veerele.
Muru süö, tõist murehta,
Kandzu süö, tõist kahidze.
Nr. 54. Enne ja nüüd.
A.
Oh mu ennist elokeist,
Kallist kazvo põlvekeist,
Kui ma olli umah kotoh,
Elli uma ezä tareh,
Vierdü vele põrmandul!
Kõnn'e ma, kodo kõrizi,
Tandz'e ma, tare tõrizi,
Ezä helme helinällä,
Vele tingä tilinällä,
Kaala raha kahinalla.
Helme' helkse, tingä' tilkse,
Noorde meeste silmä' tsilkse,
Kui ne kurja kuts'a silmä',
Kui ne kale kasi silmä',
Til'l'okeze tiize silmä'.
Panni ma piru purde'es,
Ole kõrre kõnnikis,
