Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/136

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

98

Nr. 66. Imä mull kuoli väikohna.

   Imä mull kuoli väikohna,
Kandja katte kanazeh,
Jäti mu maaha marja suuru',
Söödüle sõmera suuru',
5.Koa läve korrulize,
Aida läve arvolize.
   Lätsi ma aida lävele,
Iki aita nõstijat;
Lätsi ma koa lävele,
10.Iki kotta nõstijat;
Lätsi ma tare lävele,
Iki tarre nõstijat,
Tarest söögi andijat.
   Imä iks mull kuoli väikohna,
15.Kandja katte kanazeh,
Jäti mu maaha marja suuru',
Söödule sõmera suuru'.
Säält es võõras sõna võti,
Küla naize' naarahtiva':
20.Nüüd jääva' orja' otsimata,
Sulaze' lunastamata.


Nr. 67. Oles mull immä läs saanu.

   Tulli ma üles hummogul,
Inne varra valge'et,
Kuuli ma käo kuukuvat,
Laane linnu laulavat,
5.Mõtli ma imä olevat,
Armu üles ajavat.
Ega es ole imäkene,
Aja üles armukene,
Kuugi kulla käokene,
10.Lauli laane linnukene,
Kägo kuugi, mõts kumedi,
Sizask' lauli, mõts sinedi.
   Oles mull immä iäs saanu,
Kandijada kauge'es,
15.Oles ma suve söömata,
Käüs talve kängätä.
Imä arm iks illos arm,
Kandja arm iks kallis arm.
Nii om illos imä arm,
20.Nii kallis kandja arm,
Kui sie armas aho paiste,
Kui sie lämmi linnaste riih.