108
Oh mino kallis kaazavani!
Kohes ma sino unehta,
Minkas meelest minedä?
Lää-äs meelest minnehnä,
Söämestä süvvehnä.
Üles kakse kalmu kaane,
Liigutagi liiva lavva':
Tule üles, ülgüväni,
Karga üles, kaazavani!
Ei või mina üles minnä,
Ei või üles karada.
Mull om man maa haizu,
Suu man surma haizu,
Käe man kääpä haizu.
Tule üles, ülgüväni,
Karga üles, kaazavani!
Ma tie lipe livvakuhe,
Lämmä vie länikohe,
Mõze mant maa haizu,
Suu mant surma haizu,
Käe mant kääpä haizu.
B.
Kunas mie' kudju' kokko saame,
Marja' tõine tõize mano,
Omma ohto ütlemä,
Omma kahjo kaibama?
Kelle ütle oma oho,
Kelle kaiba oma kahjo?
Kivile kerigo teele,
Kannule karja maale.
Kivi ütel': „Ole kinni!
Kandu ütel': Ole kalgi!
Kuis ma kinni, kivikene,
Kuis ma kalgi, kannukene?
Ei ma ole tuimast suust,
Kale naize kanazest.
Ilokas oll' mino imä,
Naljakas oll' naine kallis.
Ilo iz'e meeste poole,
Naaru naari naiste poole.
Läbi lätsi kolme hulga,
Läbi karksi kate hulga,
Läbi meeste, läbi naiste,
Läbi tük'e tütterekast,
Läbi lazi latsikezist,
