Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/166

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

128

30. Imäkene, helläkene!
Võinu sa mu merde meelütädä,
Võinu sa mu kaivo kaotada,
Võinu sa mu tiiki tiirotada.
Meri oles mu mehes tennü,
35.Kala oles mu kazutanu,
Haug' oles annu hamme sälgä,
Kiisk oles annu kinda' kätte,
Oles saanu mehekene,
Mehekene, maalikene.


Nr. 87. Teutüdruku kaebdus.

A.

   Eläzi, muido eläzi,
Olezi, nigu olezi,
Mis ne kurja' kuulutaze',
Mis ne halva' haugutaze',
5.Läävä' läbi söäme,
Läbi hellä hingekeze,
Läbi kundzesta kullasta,
Läbi varbist vaoze'.
   Oh mu omma imäkeist,
10.Kallist omma kandijat!
Tulli ma tibine teolta,
Kanane karja kõrralta,
Pand'e piimä piezümä,
Liha leeme löügümä,
15.Sääd' sängü magama,
Panni padjol hingämä,
Käve mano kaema,
Katt' kaska siiloga,
Sääd' pääle särgi siilo.
20.Oh mu omma imäkeist,
Oh mu kallist kandijat!
   Võõrastani, võigutani!
Hõigas' ütsi, hõigas' katsi,
Kolmandat — ja kui es kuule,
25.Käzi Äiol ärä kanda,
Suurel Juudal suohu viijä.
   Võõrastani, võigutani!
Nägi kodo tulevat,
Nurme otsah olevat,
30.Tõi ta tuori morole,
Panni pangi valge'ehe,
Pingi panni pime'ehe,