Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/194

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

156

10.Ola-luu' jo oigeleze'
Käe-varre' valutaze'.
Noorembal om nope' käe',
Val'emba' käe-warrekeze',
Ega oiga ola-luid,
15.Ega kaiba kaala-luid,
Augelle käe-varzi.
Nooremba kõrd sõtta minnä,
Vanemba kõrd kodo jäijä.
   Läts' ta sõtta minemä,
20.Vaanikohe vaidelema,
Heit'e ta hellile sõnole,
Pand'e ta palve'ille:
   Kuule, kulla velekene!
Võta häödä täkko tallist,
25.Lahterista lauki-ruuna,
Lunasta minno sõasta,
Valasta vainu vaihe'elt,
Sõa säitsme seästä,
Vainu katsa vaihe'elt.
30. Ei või müvvä, velekene,
Taade jääs talo elämä,
Hää vele hällütellä,
Kauni vele kazutella.
   Kuule, kulla velekene!
35.Ma heida hellile sõnole,
Mina pane palve'ille:
Sull om hulka lehmi laudah,
Kuudih kari vazikit,
Lunasta minno sõasta,
40.Valasta vainu vaihe'elt,
Sõa säitsme seästä,
Vainu katsa vaihe'elt.
Sõtta lääzi mina vaene,
Vainu katsa vaihele,
45.Mino pihta peenikene,
Ola-luu' ohukeze',.
Käe-warre' vaimukeze'.
   Velekene, helläkene!
Kuis ma vii liina lehmä',
50.Lunasta sinno sõasta?
Taade jääva' latse' nõrga',
Piitskma piimä linnukeze',
Sõmera suuru' sõzare'.
   Kuule, kulla velekene!
55.Mina pane palve'ille,
Heidä hellile sõnole: