182
Lätsi tiedä veidikeze,
Maada marja võrrakeze.
Haard' jäll küsü hobezilta,
Ruttu küsü ruunaltani:
Kas tie' süöte neio lihha,
Juote neio verekeist?
Hobo mõisti, kosti vasta:
Peenikene peremies,
Kasin kaara andija!
Kui sa söödät, sis mie' sööme,
Kui sa joodat, sis mie' joome.
Haard' ta mõõga saanista,
Läbi leie hellä hinge,
Tapp'e kalli kabokeze.
Imä oodi kodo au-hameht,
Oodi lemme-liniket,
Vei ta kuolja kodoje,
Kalmulize kaarte ala.
Imä läts' vasta kaemahe:
Käe' külma' küündereni,
Jala' külma' jakust saani.
Mis sa teit, poiga vaene!
Tapit sina naize noore,
Kaotit kaaza madala.
Ega ma seda ezi tie,
Sedä teivä' hobeze' hää',
Umel kaarol kazutetu,
Umal ruhel rokutetu.
Lätsi ma mäkke mäsäteh,
Mäe ala mängähteh,
Sinnä na tapi naize noore,
Kaoti mu kaaza madala.
Imä võtt' säläst säidze hameht,
Võtt'e vüöltä viizi vüödä,
Kaalast võtt' kateza rätti,
Päästä võti Pärnä räti,
Võtt'e rinnast tsõõri sõle,
Pühäs iest pööri põlle,
Löüz ta vere põlle all,
Katsa kaala räti all.
Poigovani, hellätäni!
Ega sie ole hobeste tüö,
Sie iks sino uma tüö.
Milles sie veri sõle all,
Katsa kaala räti all?
Imäkene, helläkene!
Kiä lätt naista kozjovalle,
