Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/302

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

264

   Mina kulla kosti vasta:
Ega ohja' meid ei hoia,
15.Ega köüdze' meid ei köüdä.
Ohja' hoitku hobezida,
Köüdze' köütku vargazida.


Nr. 21-ze tõizend.

Ärä tuima mulle tulgu.

B.

   Vares vanale mingu,
Kaarna rüök'ku rõipe'elle!
   Miä saaze vanast mehest,
Kulunusta kuradist?
5.Leivä hukku, soola hukku,
Kenä neio kirstu hukku,
Kauni kabo kopka hukku,
Vaeze neio vaka hukku.
   Vii vana värehte taade,
10.Kuionu kannistikku,
Laze kõivo kõtu pääle,
Laze haava habenihe,
Kivi kindre soonde pääle.
   Minka vanna söödäskellä,
15.Söödäskellä, joodaskella?
Kivikistä keedä pudro,
Sõmerista heidä soola,'
Linaluista küdzä leivä,
Kanepluist karaski.
20.Tuhast talle tie taari,
Muast talle make mamma.
Tuoga vanna söödäskelle,
Söödäskelle, joodaskelle.
   Minka ma vana vihotelle,
25.Vana sao sannutelle?
Võta nulgast suure nuia,
Võta kolgast suure koodi;
Tuoga vana vihotelle,
Vana sao sannutelle.


Nr. 26-ma tõizend.

Neiu vastus.

B.

   Imäkene, helläkene,
Pidi mu piimäl ilozal,