Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/314

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

276

Ezä hõigas' hellikosa,
15.Imä hellä tütteresä,
Muu rahvas moro munas,
Sõzar saksa sõrmusesa.
   Sai sis neio peio kodo,
Saie mõrzja mõizahe,
20.Kuule es kuul omma nimme,
Ajastajal au nimme,
Riija herrä ristitüt
„Huora“ kuuli hummokulla,
„Litsi“ lehmä nüsängulla.
25.„Tule kakku, saada karja,
„Tule huora, jooda hobene.
„Viska linik lepistühe,
„Tano külä tahomihe“,
   Mina vasta kostemahe:
30.Saa ei linik lepistüst;
Linik saa linost hüvist,
Tano langost tazatsist.


H.

   Kui ma olli umah kotoh,
Olli uma ezä man,
Kolm oll' aita mäelä,
Kats' oll' mäe kalde'eh.
5.Üts' oll' riibe rüki täüz,
Tõine lahot' latikit,
Kolmas kogona kulda.
   Lätsi ma aita mäele,
Pääle aida päälikohe.
10.Võti võidu es vähäne,
Kaksi kalla es kahane.
Imä ütel' hiire pääle,
Ezä kaivas' kasi pääle.
Oma hebo hiirekene,
15.Oma kabo kasikene.
Lätsi aita mäele,
Pääle aida päälikohe,
Puttu pää tsia lihho,
Hameh havve hambihe.
20. Saie muile neiokene,
Saie muile saanuvas,
Armas muile antuvas,
Kolm olli aita mäelä,
Kats' mäe kalde'eh.
25.Üts' hiirde heideldä,