Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/403

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

37

20.Üks ollin õde viiel vennäl,
Kupukene kuuel vennäl,
Nadu viiel vennänaezel:
Tihti ma käizin teole,
Alati ollin vaemusse.
25. Emä mõistis, kohe kostis:
Oh mo tütär tillukene,
Ehk sind petväd peedijuured,
Haugutavad hallid kuued,
Mooreskopid, moorijuured?
30. Emäkene, memmekene!
Ei mind petä peedijuured,
Haugutagi hallid kuued,
Mooreskopid, moorijuured.
   Emäkene, memmekene!
35.Ikki ma käizin teole,
Alati abivaemusse.
Suu ei saanud suoja leibä‚
Kiel ei saanud kievä lientä:
Koogid kodos kopitazid,
40.Saialeväd läpätäzid.
   Emä mõistis, jälle kostis:
Oh sa rumal tütär nuori!
Sind ehk petväd peened särgid,
Haugutavad hallid kuued,
45.Matvad maani mantelikud?
Emäkene, memmekene:
Ma läen läbi meeste hulgast,
Poetellen poeste hulgast,
Kes mo vasta seäl tuleksi?
50.Tullid vasta Valga saksad.
Ies neil juoz'is mu'du musta,
Vahel sõitis valge koera.
Küssin piitsa kutsarilta,
Ruoska rakkide ragada.
55.Ei saand piitsa kutsarilta,
Ruoska rakkide ragada.
Olli mull kivi peossa,
Olli mull kaegas kaindelassa:
Antsin pihta halval saksal,
60.Izi pakuje pugazin.
   Läksin jälle tüki tiedä,
Tüki tiedä, marga maada,
Kes mo vasta viel tuleksi?
Tullid vasta Hiide härräd,
65.Hiide härräd, Hiide pojad,
Tullid sueza suuda andma,