Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/428

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

62

5. Õekene, helläkene,
Sind seäl ärä müüdänessa.
   Kas must, kas must, vennäkene,
Kas must pal'l'u pakutasse?
   Küll sust, küll sust, õekene,
10.Küll sust küllä küstänessa,
Küll sust pal'l'u pakutasse:
Tuhat tünderit nizuda,
Sada salve rukki'ida.
   Mis must izäl annetie?
15.Izäle sai paari härgi.
   Mis sell emäl annetie?
Emäl ellik lüpsilehmä.
   Mis sell õel annetie?
Õele sai suuri sõlge.
20. Mis sell vennäl annetie?
Vennäle sõjahobone.
   Nüüd ma ütlen ümmer jälle:
   Izäkene, taadikene,
Härjäd vakku sull vajogu,
25.Mis oled minusta saanud!
   Emäkene, memmekene,
Kui lähed lehmi lüpsemaie,
Nizä lüpsku sulle verda,
Nizä verda, teene vetta,
30.Kolmas piimädä punasta,
Nelläs võida valge'eda,
Mis oled minusta saanud!
   Õekene, neitsikene,
Kui lähed leibä kastemaie,
35.Sõlge rinda sull sulagu,
Mis oled minusta saantld!
   Vennäkene, hellä vellä,
Kui lähed sõdaje sõdima,
Hobo alla sull kadugu,
40.Sadul selgä sammeldagu,
Mis oled minusta saanud!
   Oh minu valjud vanemad,
Leväandjad liiäd kurjad,
Oh minu hellä memmekene!
45.Miks mind ei õppand õmlemaie,
Pand ei särki paikamaie,
Käsknud mind kangasta kududa?
Lassid jäädä laesas minda,
Müüzid ärä äkki minda,
50.Müüzid minda, võtsid hinda!