63
Nr. 196. Kuri ja kulla kozilane. 46.
Emäkene, memmekene,
Izäkene, taadikene!
Kui tuleb kuri kosjamaie,
Hõel õue sõitemaie,
Pane värät väätidesse,
Uksed ummirõngastesse.
Emäkene, memmekene!
Ütle: Tütär tillukene,
Alles nuori, alles nõrka,
Alles kiigub kätki'issa,
Alles hõõtsub hällissägi,
Nõrgub nõrgasse viosse;
Alles laalab lammissagi,
Alles karjub karjatiele;
Alles pihad peenikezed,
Õlanukad õhukezed,
Käevarred vaebukezed,
Sõrmed pehmed, peenikezed;
Peä ei kanna päitelida,
Kukal kulla tuttusida,
Lagipeä laia lappi,
Sõrmed nõrgad sõrmusida,
Käe päkad pärleida.
Emäkene, memmekene,
Izäkene, taadikene!
Kui tuleb kulla kosjamaie,
Hõbe õue sõitemaie,
Võta värät väätidestä,
Uksed ummirõngastesta.
Emäkene, memmekene!
Ütle: Tütär tüö tegijä,
Paberize paugutaja,
Lõuendize lõksutaja,
Kalingu kanga kuduja.
Nr. 197. Mina lähen põllumehele. 47.
Läksin metsä kõndimaie,
Vahterpuida vaatamaie.
Mis ma leitsin metsestägi?
Leitsin neiu metsestägi.
Noppis marju nobedasti,
Sõrmed ollid täizi sõrmusida,
Kael olli rannuni rahada.
