Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/452

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

86

Oh minu sõõrik sõedupoissi,
35.Võta tekki täku peältä,
Lapikesta laugu peältä,
Palakas paadi peältä,
Sõedame külä kajole,
Külä alla hallikalle!
40. Sõitsid siis külä kajole,
Külä alla hallikalle:
Viks olli vinna, kõrk olli kuoku,
Viksem viel vie vidäjä;
Kõrgim koogo kõegutaja.
45. Oh minu hellä vellekene,
Kuldakingä kozilane!
Küll sa kaval kostsid nõnda,
Algazid asja ajama:
   Neiukene, noorukene!
50.Anna mo hobole juua,
Anna hallil haezutada,
Anna kõrvil keelekastet,
Anna mustal mokamärgä!
Mina ju vaene tiedekäijä,
55.Tiedekäijä, maademarsja,
Saksa asjade ajaja,
Rahvi raamatu vidäjä,
Kuningate kirjakandja.
   Neidu aga mõistis, vasta kostis:
60.Oh sina petis peiukene,
Kavalik oled kaazakene!
Kas ei arva teädevädä,
Teädevädä, tundevada,
Et oled Kolgast kozilane?
65.Miks siis sull pudel on põuessa,
Kosja kindad sull käessä,
Kosja kirjad kinnastessa,
Nao kirjad narmastessa,
Küi kirjad küünedessä,
70.Sõdse kirjad sõrmedessa.


E.

   Vennäkene, noorekene!
Nägid neiud kasvavada,
Sinisääri sirguvada,
Punapalgid paizuvada:
5.Võtsid hoielda hobosta,
Ravitseda ratsukesta.
Sõitsid siis neiu koduje,
Aazid äiä ukse ette.