Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/495

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

129


Nr. 233. Õpetus noorikulle. 83.

   Neitsikene, noorekene!
Heedäd õhta'alt magama,
Pane huoli õrre peäle,
Mure musta parre peäle.
5.Tõuzud hommoku ülesse,
Võta huoli õrre peältä,
Mure musta parre peältä,
Võta käiä karjalauta,
Laadast leiäd laugutalle.
10.Siis tule tugi tubaje:
Äräne, äräne, ämmä!
Laadast leitsin laugutalle.
Ämm siis mõestab, kohe kostab:
Oh minu mini meelelene,
15.Pojanaene häälelene,
Pühi tuba tungimata,
Otsi luuda luuzimata,
Pane pühkmed põlle sisse,
Vii sa äiä, põllu peäle.
20.Sinna siis kasvab kaelu kaera,
Kaelu kaera, päini otra,
Seält saab talle tallitada.


Nr. 234. Õpetus peigmehele. 84.

   Vennäkene, norekene,
Hoia mu õde ilusti!
Tuntsid võtta, tunne hoida,
Tunne targasti elädä!
5.Kui eläd elu ilusti,
Elukorrad kombe'esti‚
Eluviizid viizakasti, –
Kui tuled izäle käimä,
Kui tuled emäle käimä,
10.Veered käimä vendädelle,
Sõedad käimä sõdsedelle,
Emä siis ütleb, izä sie kuuleb‚
Õde siis ütleb, veli sie käzeb:
Laadast tapan laugutalle,
15.Murult tapan musta kuke,
Ma tien koogid korrelezed,
Nizupätsid pätergused,
Mõedan sull mõo karikad.
   Vennäkene, noorekene!
20.Kui ep elä elu ilusti,
Elukorda kombe'esti‚