Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/519

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

153

Äräp so izägi surnud,
Äräp so emägi surnud.
40.Kes sull huolta hoolitsemas?
   Mina mõistsin, kohe kostsin:
Izä mull mullu mulda läenud,
Mullu mulda‚ ammu hauda!
Vendä kaksi kandvad huolta,
45.Kust saab tuba tüterille,
Kust saab kammerta kaole,
Nellä nurka neidisselle.
   Vennäkene, noorekene!
Osta omale hobone,
50.Osta kirju saanikene,
Mulle kingi kirstukene,
Anna annivakakene!
   Sain ma, sain ma neitsikene,
Sain ma sinna saanudesse‚
55.Jäin ma sinna jäänudesse,
Võtsin küiltä küzidä,
Võtsin naolta nuruda:
Oh mo äiätaadilgene,
Oh mo ämmämemmekene,
60.Kuhu säen sängikeze,
Kuhu kannan kateliku?
   Ei annud izä azeta,
Ei annud emä azeta,
Võtsin nutta nurgassagi.
65.Et ei saa paja-azeta
Egä kohta kattelille‚
Sest ma nutsin nurgassagi.


Nr. 252. Õnnetu naene. 102.

   Oles ma uneski näenud,
Magadeski mõttelenud,
Et mind kurjale koziti,
Vihazelle viinad juodi,
5.Pahazel mind pantanessa,
Hõelalle hüütänessa:
Ma oles kotist kuue teenud,
Hõeluzest pannud hõlmad,
Kurjuzest käissed kudunud!
10. Nüüd ma ütlen ümmer jälle,
Pöörän sõnad teezepidi:
Kes sind kässis, kaaza, tulla?
Eks võind võtta härrä tütärt,
Kozida kuninga tütärt?