161
Sipelgäd sõid silmäd peästä.
Heitis meziläste ette:
Meziläzed võtsid meele peästä.
Viis ta vaabsika pessä:
Vaabsikad sõid vaemu peästä;
Jäi ta maha muru peäle,
Vingerdädes võsa alla:
Putukad sõid puna palgest,
Sääzed liha luie peältä,
Eriläzed heitsid hinge.
Siis sai lahti raipest naezest,
Peäzis ta pahategijäst.
Läks ta uuta otsimaie,
Paremada püüdemaie.
Uinus aga unemäele,
Viibis seäl vilet ajama,
Pajopillida puhkuma,
Kui neid neidissid jaeti.
Muile anti mukid neiud,
Kõikidelle kekid neiud:
Hants sai musta ja rumala,
Tõrvakanna ja tõbize,
Haavakanna ja haleda.
Muud läksid mukiga sõitemaie,
Kõik läksid kekigä kirikü:
Hants aga oma hal'l'astama,
Porist puhtas peskemaie,
Läks ta külä kajole,
Külä alla hallikalle,
Naista valges nühkimaie;
Õlenuustik nurga peäle,
Seebitükk rakke seenä peäle,
Valge rätik vinna otsa.
Leidis vie, virutaski,
Leidis lombi, loputaski,
Leidis kajo, kastis sisse.
Pessis viiele viele,
Kuuendalle kurikalle,
Seebitükil seitsme'elle,
Ikki jäi mustas ja rumalas,
Sõgesikus ja sõgedas.
Viis ta sauna vihtelemä,
Vihtus viiele viele,
Kurikalle kuuendalle,
Seebitükil seitsme'elle,
Ikki jäi mustas ja rumalas‚
Sõgesikus ja sõgedas.
