Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/536

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

170

Voki tiedä vieremezi,
Kamre tiedä kargamezi:
Siis ta peäb pilutud särgid,
Kannab kanguri kuotud,
20.Siis tien kuus uue kuue,
Nädälis tien neli särki,
Aastas kaksi kazukada.
Kui ei arva mulle tüödä:
Korjan kokko kotitakud,
25.Ajan kokko harjatakud,
Siis tien püksi pöörätselle,
Rüüde selgä rüövijälle,
Siis ta kotissa kobizeb,
Hernevarsissa vabizeb.
30. Ilus pois on ilma joodik,
Südä suuri sirge'ella,
Vali kämmel valge'ella,
Kõrgil on kõva ruzikas.
Vatt kus mies, tahab mustakesta,
35.Kähärpeädä kaunikesta.
Mies on musta, miel on tarka,
Sitikä südä siessä,
Eriläze kiel on suussa.
   Kui on miezi meelelene,
40.Kiidan siis mehe izädä,
Kiidan siis mehe emädä,
Et on kallist kasvatanud,
Hüvä lasta hüpitanud.
Tuleb kui tugi tubaje,
45.Astub kui abi majasse.
Naene magab vuode'essa,
Hiljut tõstab hõlma äärta,
Kazinast kazuka hõlma,
Läheb kui lammas vuodesse.
50. Kui pole miezi meelelene,
Vannun siis mehe izäda,
Vannun siis mehe emädä,
Et on karu kasvatanud,
Suzi mulle suezutanud,
55.Metsa koera meelitänud.
   Kuri mies tuleb koduje,
Tuleb kui kuri koduje,
Astub kui maru majasse.
Õlut võtnud võõruzilta,
60.Kõik ta pere pilla palla,
Laokille naezed, lapsed.
Orjad otsivad azeta,