Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/550

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

184

Tallekest kui tapetasse,
Lõokaela lõegatasse.
10.Raha maksvad maksa raazud,
Kulda maksvad kopso tükid,
Veeringit vere pizarad.
   Oh Jumal, Jumalakene!
Ma jäin vara vaezes lapses.
15.Ärä mull surri memmekene,
Ärä surri taadikene,
Anti mind onode hoolde.
Ono ei jõudnud hoolitsedä,
Tädi ei täitä huolta kanda.
20.Ono panni hoboste juure,
Tädi täitä karja kaitsma.
   Ollin mina tillukene,
Müödä maada madalukene,
Ollin kui uba iluza,
25.Käizin kui käbi kenästi,
Uaõizi uhke'esti‚
Linaseeme sirge'esti‚
Hernevarzi valge'esti.
Maksin metta meeste meelest,
30.Piimä pudi poeste meelest,
Koore kaste koka meelest,
Sula või sulaste meelest.


Nr. 278. Peretütär ja orjalaps. 128.

   Peretütär neitsikene,
Kuulis ta pühäd tuleva,
Kuulis jõulud jõudevada,
Lihavõtted liikuvada,
5.Võttis küüri kuldazida,
Hõeru hõbehelmezida.
Võttis emältä küzidä,
Vana emältä vaielda:
Särki selgä peenikesta,
10.Vüöd vüöle iluzakesta,
Ümmer rukka roozilesta,
Rinda suurta sõlekesta,
Raha kaela kaunikesta.
   Mina vaene orjalapsi!
15.Kui kuulen pühäd tuleva,
Kallid ajad kalduvada,
Lihavõtted liikuvada,
Võtan küüziltä küzidä,
Käevarsilt vaideleda: