Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/586

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


   Istsin kõrtsi laua peäle:
5.Ei siis maksnud vähe viina.
Egä õiged õlletoobid.
Vaatsin vaskizid värävid,
Uuristatud uksezida.
   Tulli kubjas mõiza puolta,
10.Kilter Kiima kõrtsi puolta‚
Vidäs vemmältä järele,
Kandis turda toomingada,
Kõik ollid-minu turja tarvis.
   Kust siis saks nied saapad sai,
15.Kilter omal kingäd jalga?
Peremehe perzenahast,
Teopoizi turja nahast.
   Kubjas mõetis mõedumaada:
Muele andis muuda maada,
20.Mulle maada metsänlaada,
Noore kuuziku alusta.
Seäl ma murtsin mustu sarved,
Kakestazin ruuna kaela.

|}


Nr. 307. Härrad iksid ikke’essa. 157.

   Teopoizid tillukezed,
Vallapoizid vaezukezedl
Läksite körta kündemaie,
Rukkiväl'l'ä vaotama, —
5.Härräd teil iksid ikke’essa,
Kubjad. kurtsid kurgedessa,
Kubjanaene nabapulgas,
Kilter kiiksus kiiludessa,
Roua raksus ruomadessa,
10.Reili räksus rinnussesssa:
   Oh sina kulla kündijäni,
Oh sina härgiajajani!
Peästä paelust, peästä. kaelust,
Saada vangid vainijulle,
15.Kõiealuzed koduje’!
   Mina siis mõistsin, kohe kostsin,
Teätsin targasti kõnelda:
Oh sa kulla kündijäni,
Hullu härgiajajani!
20.Künnä sina kõva söödimaada,
Söödimaada sikke’eda,
Metsämaada mätelikku,
Kõrvemaada künkelikku.
Aja sina ärä sõnni sarved,
25.Sõnni sarved, härjä ehted,