Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/586

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

220

   Istsin kõrtsi laua peäle:
5.Ei siis maksnud vähe viina.
Egä õiged õlletoobid.
Vaatsin vaskizid värävid,
Uuristatud uksezida.
   Tulli kubjas mõiza puolta,
10.Kilter Kiima kõrtsi puolta‚
Vidäs vemmältä järele,
Kandis turda toomingada,
Kõik ollid minu turja tarvis.
   Kust siis saks nied saapad sai,
15.Kilter omal kingäd jalga?
Peremehe perzenahast,
Teopoizi turja nahast.
   Kubjas mõetis mõedumaada:
Muele andis muuda maada,
20.Mulle maada metsämaada,
Noore kuuziku alusta.
Seäl ma murtsin mustu sarved,
Kakestazin ruuna kaela.


Nr. 307. Härrad iksid ikke'essa. 157.

   Teopoizid tillukezed,
Vallapoizid vaezukezed!
Läksite kõrta kündemaie,
Rukkiväl'l'ä vaotama, —
5.Härräd teil iksid ikke'essa,
Kubjad kurtsid kurgedessa,
Kubjanaene nabapulgas,
Kilter kiiksus kiiludessa,
Roua raksus ruomadessa,
10.Reili räksus rinnussesssa:
   Oh sina kulla kündijäni,
Oh sina härgiajajani!
Peästä paelust, peästä kaelust,
Saada vangid vainijulle,
15.Köiealuzed koduje!
   Mina siis mõistsin, kohe kostsin,
Teätsin targasti kõnelda:
Oh sa kulla kündijäni,
Hullu härgiajajani!
20.Künnä sina kõva söödimaada,
Söödimaada sikke'eda,
Metsämaada mätelikku,
Kõrvemaada künkelikku.
Aja sina ärä sõnni sarved,
25.Sõnni sarved, härjä ehted,