Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/631

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


15.Minule seltsiks olema,
   Olema!
Langen sinu ette põlvili,
   Põlvili,
Kätt sulle annan kõvasti,
20. Kõvasti,
Suud sulle annan südämest,
   Südämest.
Oh mina palun, oh mina palun,
Ärä. sina jätä maha mind![1]

|}


Nr. 367. Lilla lunastamine. 217.

   Lilla istus kamberissa,
Aeg olli igäv uota.
Nägi izät kõndivada
Müödä mere randa:
5.Armas izä, kallis izä,
Lunasta mind väl'l'ä!
   Kellegä ma lunastan sind?
Mull ei ole raha.
   Sull on kodo kolme ruuna,
10.Pane üks neist pandiks!
   Ennbem lahkun Lillastagi
Kui oma kolmest ruunast.
Ruunad on mull eluks ajaks,
Lillat ürikezeks.
15. Lilla istus kamberissa,
Aeg olli igäv uota.
Nägi emät kõndivada
Müödä mere randa:
Armas emä, kallis emä,
20.Lunasta, mind väl'l'ä!
   Kellegä ma lunastan sind?
Mull ei ole raha.
Sull on kodo kolme lehmä,
Pane üks neist pandiks!
25. Ennem lahkun Lillastagi
Kui omast kolmest lehmäst.
Lehmäd on mull hulgaks ajaks,
Lillat ürikezeks.
   Lilla istus kamberissa,
30.Aeg olli igäv uota.

  1. Selle rea laulmize ajal tõstab palutav paluva üles, saadab ta eneze azemelle ringi ning astub ize keskelle, kus mäng jälle otsast pääle hakkab.