Vüöl ei pole vussakada,
Kaelas ei kardamaniskat.
Läksin kodo nuttessagi,
Tulli vasta memmekene:
Ole vaita poega nuori!
Miks sa nutad poega nuori?
Mis mina nutan memmekene?
Tüdrekud ei tahtnud minda:
Mull põle sel’l’ä‚s siidisärki,
Siidisärki, siidirätti.
Hommen lähme Pärnu linna.
Seält saab selgä siidisärki,
Siidisärki, siidirätti,
Vüöle poe vussakada,
Kaela kardazid maniskid.
Läksin siis läbi küläde,
Läbi tarkade talude:
Üks mind hõikus õhtu'ella,
Teene hõikus hommikulla:
Tule siiä, peiukene!
Sull nüüd sel’l’äs siidisärki,
Siidisärki, siidirätti,
Kuelas kardazed maniskad.
Mina mõistsin, jälle kostsin:
Ei ma võta muuda naista,
Võtan ühe ja iluza,
Võtan kalli, kaünikeze.
|}
Nr. 377. Tõnis olli tõo linnukene. 227.
Tõnis olli tõo linnukene, |
Nr. 378. Ennemp mängin mätästega. 228.
Ennemp, ennemp, helläd velläd, |
