Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/653

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Tutust sai tubaka-kotti,
25.Peä sai Pärnu päälikulle,
Jalad järve Jaanusselle,
Kõrvad kõrtsi Mihkelille,
Saba salve pühkijälle.

|}


Nr. 403. Ei mind tohtnud Toomas lüüä. 253.

   Ei mind tohtnud Toomas lüüä,
Vana härrä härgitädä,
Opmann mulle huopi anda,
Kilter keppi kõegutada,
5.Mats ei malka võngutada,
Kohtomies mind kurjustada.
Mina mies kui mürgi tükki,
Teene mies terässe tükki,
Kolmas raua raazukene.


Nr. 404. Uhke'ed ära udistan. 254.

   Üks mina hoolin, kaks mina kardan,
Üks mina hoolin uhkemaista,
Kaks mina. kardan kangemaista.
   Uhke’ed ärä. udistan,
5.Kangded ärä karistan.
Izi üle hüppämaie,
Üle kaela kargamaie:
Sõkun siidid sitalezes,
Porilompi poogelezed,
10.Rikun rukad roozilezed.


Nr. 405. Oi imetä, või imetä! 255.
A.

   Meil on mõte tiele minnä,
Tiele minnä, maale saia.
   Sain ma. tiele, võtt tibada,
Sain ma maale, võtt marada,
5.Võtsid loogad lunda,
Loogad lunda, turjad tulda,
Tulda. lõid hoboste turjad,
Sädemid lõid sälu sääred,
Välku löävad varsakabjad.
10.Oi imetä, või imetä!
Mis nägin mina imetä!
Mis siis nägin Näo küläs?
Koerad seäl kün'tsid, härjäd seäl hauksid,