Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/668

Emäkene, memmekene!
Sest ei saa ma soldatisse
20.Egä mahu madrussesse,
Püzi ei püssi alaje,
Et minu jalad on kõverad,
Põlvekedräd põnderikud.
   Emä siis mõistis, jälle kostis:
25.Oh minu poega noorekene!
Miks sinu jalad on kõverad,
Põlvekedräd põnderikud?
   Mina siis mõistsin, jälle kostsin:
Emäkene, memmekene!
30.Teotingi kündessägi,
Teomaada tallatessa,
Teoorjust orjatessa,
Sestep mo jalad kõverad,
Põlvekedräd põnderikud.
35. Emäkene, memmekene!
Sest ei saa mind soldatisse,
Mahutele madrustesse,
Püzi püssi kandijasse,
Et minu käed kõverad,
40.Sõrmelülid lühikezed.
   Emä siis mõistis, jälle kostis:
Oh mo poega noorekene!
Miksep so käed kõverad,
Sõrmelülid lühikezed?
45. Mina siis mõistsin, vasta kostsin
Emäkene, memmekene!
Suurta kuuske raiudessa,
Mändä maha murdessagi,
Sestep mo käed kõverad,
50.Sõrmelülid lühikezed.
   Emäkene, memmekene!
Ei mind saagi soldatisse‚
Mahutele madrustesse,
Püzi püssi kandijasse,
55.Sest et mull on küürä selläs,
Pauna pihtade vahele.
   Emä siis mõistis, vasta kostis:
Oh mo poega noorekenel
Miksep sull on küürä selläs,
60.Pauna pihtade vahele?
   Mina siis mõistsin, kohe kostsin:
Emäkene, memmekene!
Kubja käsku käiessägi,
Kiltre keppi katsudessa,