Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/671

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

15. Oi voi vennäd, oivoi vennäd!
Kunas meie sinna saame,
Kus nied kuuzed kollendavad,
Haavad hal’l’ad hal’l’endavad,
Lepäd sirge’ed sinäväd,
20.Kazed valgded valuvad?

|}


Nr. 436. Püss on suuri, raud an raske. 286.

   Emäkene, memmekene!
Miks sa minda kasvatazid,
Igasvatazid, kallistazid,
Üles tõstsid, hüpätäzid,
5.Maha pannid, mängätäzid,
Suu juures suezutazid?
Eks võind pistä põõza
Lasta linalauka
Ennem kui saatsid soldatisse,
10.Ennem kui kauplid kassakasse?
Püss on suuri, raud oll raske,
Pampu piha piinutaja.
Alles mull pihad peenikezed,
Õlanukad õhukezed,
15.Käevarred veikukezed.


Nr. 437. Ärä minda annetasse. 287.

   Ärä, ärä, vennukene,
Ärä minda annetasse,
Siitä maalta saadetasse.
   Kui saan sinna saanudesse,
5.Kui jään sinna jäänudesse:
Oh minu izä, taadikene,
Oh minu emä‚ memmekene!
Siis tuleb miele memmekene,
Siis tuleb miele taadikene,
10.Miele siis sõdsed ja sõzarad.
   Oh minu memme, memmekene!
Eks võind, eks võind, emäkene,
Eks võind pista põõza'asse,
Lasta linalauka
15.Puua põlle paelulegi,
Uputada ojassegi,
Ennem kui saanud sõjamehes!
Sõjaleib on sõmerane,
Vaenukakk on kanepine,
20.Tappeleväl tuha magu.