Veered vaenu vällä peäle:
Ärä siis aja. ette sõja,
Sõja ette, sõja taha,
Keeritä kezet sõdada,
Sõeda sõja keske’ella‚
Ligi lipukandijaida!
Ezimezed helbitässe,
Tagumezed tapetasse,
Äärepeälzed äiätässe,
Serväpeälzed surmatasse,
Keskmezed kojo tulevad,
Lipukandjad lindid saavad,
Raudakanged rahad rinda.
Vennäkene, noorekene!
Kui sa saad kodo tulema.
Sõjavällält, surmavällält,
Verepõllult, vaenupõllult,
Sõja keeru keske’eltä,
Vaenumõekade vahelta;
Aja. siis izä ukse ette!
Tulli vendä sõjavällält,
Sõjavällält, surmavällält,
Vempõllult, vaenupõllult,
Sõjasta, sõja siestä,
Sõja keeru keske’elta‚
Vaenumõekade vahelta.
Ajas ta izä ukse ette:
Tule izä, tunne poega!
Tulli izä; ei tunnd poega.
Ajas ta emä ukse ette:
Emäkene, memmekene!
Tule, tunne pojokesta,
Sõjatie sõitejada,
Vaenutie vaatejada!
Emä tulli, ei tunnd poega.
Ajas ta velle ukse ette:
Kuule kulla vellekene!
Tule, tunne vennukesta,
Sõjatie sõitejada,
Vaenutie tallajada,
Kes tulli sõjasta koduje,
Vanbmaida vaatamaie.
Tulli vasta vellekene,
Ei ta tunnud vennukesta.
Ajas ta õe ukse ette:
Oh mo õrna õekene,
Sõzar sõrmesuurukene,
Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/674
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.
