Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/676

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Naene armas, kaaza kallis;
130.Sõjas armas hal’l’as mõeka,
Kallis kangepeä hobone.

|}

B.

   Kesse tõi sõja sõnumi?
Kägu tõi sõja sõnumi.
Kesse kandis vaenukieli?
Vares kandis vaenukieli.
5. Kesse meilt siis sötla läheb?
Kas läeb izä või läeb poega.
Või läeb kõege noorem poega?
Kõege noörem, kõege nopsem,
Kõege viimem, kõege viksem,
10.Kõege uhkemad hobozed,
Kõege saksemad sadulad.
   Vend läks aita ehtimaie,
Õde õpetes järele:
   Vennäkene, noorekenel
15.Pane selgä surmasärki,
Pane kaela kalmukrätti,
Võta kätte koolekindad.
   Läksin siis roonot tienimä,
 Tienizin aja seälgi täis.
20.Mis mull palgas paezatie?
Mädänd rüüd ja märgä särki.
Hakazin kojo kõndima,
Vanemida vaatamaie.
   Tule izä, tunne poega!
25.Tulli izä, ei tunnd poega.
   Tule emä, tunne poega!
Tulli ema, ei tunnd poega.
   Tule õde, tunne vendä!
Tulli õde, tun’dis vennä.
30. Kust sa tunned nuorta miestä?
   Oma surmasärgist ikki,
Oma kaela kalmukrätist,
Oma, koolekinnastesta,
Omast kõrvist ruunast ikki,
35.Oma ratsu raketesta,
Halli hõbehelmedesta.


Nr. 442. Anne läeb meiltä sõdaje. 292.
A.

   Kes tõi sõja sõnumida,
Kesse kandis vaenukieltä?