Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/695

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Kukkus maha sellästägi,
Maha piekerid peästä,
Tinakannud kaindelasta,
Katki kümme külleluuda,
20.Katki seetse selläjärku.
Tupest võtt mõega terävä
Hölma alta hal’l’a. raua,
Pidi raima ratsu peädä,
Hukkama hüvä hoboze.
25. Mina kielzin vennäkestä
Sõnadelle seitsme’elle:
Ärä raiu ratsu peädä.‚
Hukka ei hüvä hobosta!
Ei sull taader tantsi tiedä,
30.Raha marka veere maada.
Tantsib tiedä sinu täkku,
Veereb maad sinu hobone.

|}


Nr. 449. Vennä hobone. 299.

   Olli mull üksi vennäkene,
Izi olli ilma tarka,
Ilma tarka, maa kavala,
Tegi talli taeva'asse,
5.Koja koedo nurga peäle.
   Mis ma sinna talli pannin?
Pannin kolme täkukesta:
Üks olli siidile siutud,
Teene niidile niuiud,
10.Kolmas pantud pandelisse.
Mis sai pantud pandelisse,
Sie läks linna sõitemaie,
Ette linna hüpitämä,
Taha linna tantsitama.
15. Härräd vahtsid akendesta,
Izändäd ilutuasta,
Rouad roozikamberista,
Reilid vahtsid repi peältä,
Poemies vaadas poesta,
20.Poe poissi ukse peältä:
Juozid vällä vaatamaie‚
Kõik mo hobo ostemaie.
Pakksid mull pal-’l’u rahada,
Sada salve rukki'ida,
25.Tuhat tünderit nizuda.
   Mina aga tahtsin taaderida: