Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/7

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.



Lugijale!

Vana kannel! Mis se on? Kes Eesti Postimeest lu­genud, küll se seda izegi teab. Aga muile ütlen lühidelt nii palju: Vana kannel tahab täieline kogu vanu eesti lauluzid olla, tema tahab meile ja järeltulevale soule näi­data, kudas enne vanast meie ezivanemad laulnud rõõ­mus ja kurbuzes, töö juures ja pidude pääl, tõe korral ja nalja heidul, kudas noored ja vanad, mehed ja naezed ome südame liigutuzi, oma tuju ja tarkust ilmutanud. Vana kannel tahab üks peegel meie ezivanemate vaimu elust olla, sest vanad laulud on kõige täelizemad märguandjad ja sõnumetoojad inimeste sizimezest elust ennemuste, nende vaimu ja südame harimize järjest, nende keelest ja mee­lest. Seks on ka need laulud korjatud ja Vana kannel kirja pandud. Kell heledad kõrvad, selge pää ja lahtine süda, neile laulab Vana kannel imeasju ette ja ezivane­mate mälestus tõuzeb neil armzamaks ja kallimaks. Kes Vana kandle lauludest oma jõudu täit aru ei saa ja päälegi vahest väljaandjat hukka paneb, et tema niisugust vana „lori“ raamatuse kogunud, selle silmi ei või mina siin kitsa kaane ruumi pääl seletada, aga edespidi saab omal ajal täieline õpetus kõigile kandle kuuljatele välja tulema. Aga kes kandle ilu ize ära tunneb, sellele soovin teda kuuldes sedasama rõõmu, mis väljaandjal teda kokku säädes oli.