101
sulase Gabrieli oma põliseks seltsimeheks eluteel wõtab?“
„Junker Georgil ei ole midagi wõtmist, aga Agnes Mönnikhusen tahaks hää meelega würst Gabrieli sõnakuulelikuks ümmardajaks saada.“
„Aga mis ütleb sinu isa, sinu sugulased ja kõige päält — mis ütleb junker Hans Risbiter —“ Agnes kattis kõneleja suu käega kinni.
„Ära riku selle tunni õnne, Gabriel!“ ütles ta põlgawalt. „Mees, kes häda ajal oma kihlatud pruudi maha jätab ja pakku jookseb, on minu meelest kõige wiletsam inimeste seas. Ma ei taha tema nimegi enam kuulda.“ Ja uhkeste pääd tõstes lisas ta juurde: „Sinu armastus annab mulle jõudu kõigi wastu panna. Kes sind põlgab, on minu waenlane, olgu see ka minu ligem sugulane. Aga kes tohib sind põlata? Eks sa ole würsti poeg? Ma armastasin sind, kuna sa weel lihtne sõjamees Gabriel olid; tänu pärast pead sa mind nüüd würsti prouaks tegema. Sest tunnist saadik olen ma sinu kihlatud pruut.“
Selle wastu ei olnud Gabrielil midagi ütelda. Ta surus Agnese tugewaste oma rinnale ja wajutas ta punase suu pääle lepingu kinnituseks kuuma pitseri.
