NSV Liidu konstitutsioon 1936

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Lühiandmed
Pealkiri: Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu Konstitutsioon
Valmimisaasta: 1936
Ilmumisaasta: 1936
Allikas: „Külvaja“ trükikoda. 1936.
Wikipedia-logo-v2.svg Artikkel Vikipeedias

I peatükk Ühiskondlik korraldus[muuda]

§ 1. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liit on sotsialistlik tööliste ja talupoegade riik.
§ 2. NSVL poliitilise aluse moodustavad töörahva saadikute nõukogud, mis mõisnikude ja kapitalistide võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kättevõitmise tagajärjel on üles kasvanud ning tugevaks saanud.
§ 3. Kõik võim NSV Liidus kuulub töörahva saadikute nõukogude näol linna ja maa töörahvale.
§ 4. NSVL majandusliku aluse moodustavad sotsialistlik majandussüsteem ja valmistamisvahendite ning –abinõude sotsialistlik omamus, millised kindlunesid kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimise, valmistamisvahendite ning –abinõude eraomamuse kaotamise ja selle tagajärjel, et hävitati inimese kurnamine teise inimese poolt.
§ 5. Sotsialistlikul omandusel NSV Liidus on kas riikliku omanduse vorm (üldrahvalik pärisosa) , või kooperatiivi- ja kolhoosi-omanduse vorm (üksikute kolhooside omandus, kooperatiivsete ühenduste omandus) .
§ 6. Maa, ta põuevarandused, veed, metsad, tehased, vabrikud, kaevandused, murrud, raudtee-, vee- ja õhutransport, pangad, sidevahendid, riigi poolt organiseeritud suured põllumajanduslikud ettevõtted (sovhoosid, masina- ja traktorijaamad jms) , kui ka kommunaal-ettevõtted ja põhimine korterifond linnades ja tööstuspunktides on riigi omandus, see on üldrahvalik pärisosa.
§ 7. Ühiskondlikud ettevõtted kolhoosides ja kooperatiivsetes organisatsioonides ühes nende elusa ja eluta inventariga, kolhooside ja kooperatiivsete organisatsioonide valmistatav sadus, niisamuti ka nende ühiskondlikud ehitused moodustavad kolhooside ja kooperatiivsete organisatsioonide ühiskondliku, sotsialistliku omanduse.
Igal kolhoosi perel on, peale põhimise sissetuleku ühiskondlikust kolhooslikust majapidamisest, isiklikuks tarvitamiseks väike tükk õueaiamaad ja isiklikuks omanduseks abimajapidamise õueaia-maatükil, elumaja, saadusiandev kari, kodulinnud ja väike põllumajanduslik inventar – põllumajandusliku artelli põhikirja järgi.
§ 8. Kolhooside käes olev maa kinnitatakse neile maksutuks ja tähtajatuks tarvitamiseks, see on jäädavalt.
§ 9. Sotsialistliku majandussüsteemi kõrval, mis NSV Liidus valitsev majandusevorm on, lubab seadus üksiktalupoegade ja kustaaride väikest eramajapidamist, mis isiklikule tööle on rajatud ja võõra töö kurnamist ei luba.
§ 10. Kodanikkude isiklikku omanduseõigust oma töö-sissetulekutele ja hoiustele, elumajale ja kodusele abimajapidamisele, koduse majapidamise ja koduse tarvituse asjadele, isikliku tarvituse ja mõnususe asjadele, niisamuti ka kodanikkude isikliku omanduse pärandamise õigust – kaitseb seadus.
§ 11. NSVL majanduslikku elu määrab ja suunab riiklik rahvamajanduse plaan ühiskondliku rikkuse suurendamise, töörahva ainelise ja kultuurilise taseme väärdumatu tõusu, NSVL iseseisvuse kindlustamise ja ta kaitsevõime tugevdamise huvides. § 12. Töö on NSV Liidus iga töövõimelise kodaniku kohuseks ja au asjaks sel põhimõttel: „kes ei tööta, see ei söö“. NSV Liidus teostatakse sotsialismi põhimõtet: „igaühelt tema võimete järgi, igaühele – tema töö järgi“.

II peatükk Riiklik korraldus[muuda]

§ 13. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liit on liitriik, mis järgmiste üheõiguslikude Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide vabatahtliku ühinemise alusel on loodud:
Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Aserbaidžani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Gruusia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Turkmeni Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Usbeki Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Tadžiki Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Kasahhi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Kirgiisi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
§ 14. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu funktsioonidesse, tema kõrgemate võimuasutuste ja riigivalitsemise asutuste näol kuuluvad:
a) Liidu esindamine rahvusvahelises läbikäimises, lepingute sõlmimine teiste riikidega ja nende ratifitseerimine; b) sõja ja rahu küsimused;
d) uute vabariikide NSV Liitu vastuvõtmine;
e) NSVL Konstitutsiooni täitmise kontrollimine ja kindlustamine, et liiduvabariikide konstitutsioonid NSVL Konstitutsioonile vastaksid;
g) liiduvabariikide vaheliste piirimuutuste kinnitamine;
h) uute kraide ja oblastite loomise, niisamuti ka liiduvabariikide koosseisus uute autonoomsete vabariikide loomise kinnitamine; i) NSVL kaitse organiseerimine ja kõikide NSVL relvastatud jõudude juhatamine;
j) väliskaubandus riikliku monopoli alusel;
k) riikliku julgeoleku kaitse;
l) NSVL rahvamajanduslikkude plaanide kindlaksmääramine;
m) NSVL ühtse riigi-eelarve kinnitamine, kui ka liidu, vabariikide ja kohalikkude eelarvete peale minevate maksude ja tulude kinnitamine;
n) üleliidulise tähtsusega pankade, tööstuslikkude ja põllumajanduslikkude asutuste ning ettevõtete, kui ka kaubanduslikkude ettevõtete juhatamine;
o) transpordi ja sideasjanduse juhatamine;
p) raha- ja krediidispsteemi juhatamine;
r) riikliku kinnituse organiseerimine;
s) laenude tegemine ja andmine;
t) maakasutamise, niisamuti ka maapõuevaranduste, metsade ja vete kasutamise põhialuste kindlaksmääramine;
u) põhialuste kindlaksmääramine rahvahariduse ja tervižoiu alal;
v) rahvamajandusliku arvestuse ühtse süsteemi organiseerimine;
ä) töö kohta käiva seadusandluse aluste kindlaksmääramine;
ö) seaduseandlus kohtukorralduse ja kohtupidamise kohta; kriminaal- tsiviil-seadustekogud;
õ) seadused liidu kodakondsuse kohta; seadused välismaalaste õiguste kohta;
ü) üleliiduliste amnestiaaktide väljaandmine.
§ 15. Liiduvabariikide suveräänsus on kitsendatud vaid NSVL Konstitutsiooni § 14. näidatud piiridega. Väljaspool neid piire teostab iga liiduvabariik iseseisvalt riiklikku võimu. NSVL kaitseb liiduvabariikide suveräänseid õigusi. § 16. Igal liiduvabariigil on oma konstitutsioon, mis vabariigi iseärasusi arvestab ja täiesti vastavalt NSVL Konstitutsioonile on üles ehitatud.
§ 17. Igale liiduvabariigile jääb õigus NSV Liidust vabalt välja astuda.
§ 18. Liiduvabariikide maaala ei või ilma nende nõusolekuta muuta.
§ 19. NSVL seadustel on ühesugune jõud kõikide liiduvabariikide maaalal.
§ 20. Lahkumineku korral liiduvabariigi seaduse ja üleliidulise seadfuse vahel maksab üleliiduline seadus.
§ 21. NSVL kodanikkude kohta pannakse maksma ühtne liidu-kodakondsus.
Iga liiduvabariigi kodanik on NSVL kodanik.
§ 22. Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi koosseisu kuuluvad kraid: Aasovi-Mustamere, Kauge-Ida, Lääne-Siberi, Krasnojarski, Põhja-Kaukaasia; oblastid: Voroneži, Ida-Siberi, Gorki, Lääne, Ivanovo, Kalinini, Kirovi, Kuibõschevi, Kurski, Leningradi, Moskva, Omski, Orenburgi, Saratovi, Sverdlovski, Põhja, Stalingradi, Tželjäbinski, Jaroslavi; autonoomsed nõukogude sotsialistlikud vabariigid: Tatari, Baschkiiri, Dagestani, Burjät-Mongoolia, Kabardino-Balkari, Kalmõki, Karjala. Komi, Krimmi, Mari, Mordva, Volga-sakslaste, Põhja-Ossetia, Udmurti, Tžetžen-Inguschi, Tschuvaschi, Jakuuti: autonoomsed oblastid: Adõgei, Juudi, Karatžai, Oirootia, Hakassi, Tžerkessi.
§ 23. Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi koosseisu kuuluvad oblastid: Vinnitsa, Dnepropetrovski, Donetski, Kiievi, Odessa, Harkovi, Tžernigovi ja Moldova Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
§ 24. Aserbaidžani Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuuluvad: Nahitževani Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja Mägestiku-Karabahhi autonoomne oblast.
§ 25. Gruusia Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuuluvad: Abhaasia ANSV, Adžari ANSV, Lõuna-Ossetia autonoomne oblast.
§ 26. Usbeki Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuulub Kara-Kalpaki ANSV.
§ 27. Tadžiki Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuulub Mägis-Badahschani autonoomne oblast.
§ 28. Kasahhi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi koosseisu kuuluvad oblastid: Aktjubinski, Alma-Ata, Ida-Kasahstani, Lääne-Kasahstani, Karahanda, Kustanai, Põhja-Kasahstani, Lõuna-Kasahsatani.
§ 29. Armeenia NSV, Valgevene NSV, Turkmeni NSV ja Kirgiisi NS kooseisu ei kuulu autonoomseid vabariike, niisamuti ka mitte kraisid ega oblasteid.

III peatükk. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu kõrgemad riigivõimu asutused[muuda]

§ 30. NSVL kõrgemaks riigivõimu asutuseks on NSVL Ülemnõukogu.
§ 31. NSVL Ülemnõukogu teostab kõik õigused, mis konstitutsiooni § 14. järgi Nõukogude sotsialistlikkude Vabariikide Liidule omistatud, kuivõrd need, Konstitutsiooni põhjal, NSVL Ülemnõukogule aruandvate NSVL asutuste: NSVL Ülemnõukogu presidiumi, NSVL Rahvakomissaride nõukogu ja NSVL rahvakomissariaatide võimkonda ei käi.
§ 32. NSVL seadusandlikku võimu teostab ainuüksi NSVL Ülemnõukogu.
§ 33. NSVL Ülemnõukogu koosneb kahest kojast: Liidu nõukogust ja Rahvuste nõukogust.
§ 34. Liidu nõukogud valivad NSVL kodanikud valimisringkondade järele normi järgi: üks saadik 300 tuhande elaniku peale.
§ 35. Rahvuste nõukogud valivad NSVL kodanikud liidu-ja autonoomsete vabariikide, autonoomsete oblastite ja rahvusringkondade järele normi järgi: 25 saadikut iga liiduvabariigi, 11 saadikut iga autonoomse vabariigi, 5 saadikut iga autonoomse oblasti ja üks saadik iga rahvusringkonna poolt.
§ 36. NSVL Ülemnõukogu valitakse nelja aasta peale.
§ 37. NSVL Ülemnõukogu mõlemad kojad: Liidu nõukogu ja Rahvuste nõukogu on üheõiguslikud.
§ 38. Seadusandlik algatus kuulub ühteviisi Liidu nõukogule ja Rahvuste nõukogule.
§ 39. Seadus loetakse kinnitatuks, kui ta NSVL Ülemnõukogu mõlemi koja poolt kumbagi lihtsa enamusega on vastu võetud. § 40. Seadused, mis NSVL Ülemnõukogu poolt vastu võetud, avaldatakse liiduvabariikide keeltes NSVL Ülemnõukogu presiidiumi esimehe ja sekretäri allkirjadega.
§ 41. Liidu nõukogu ja Rahvuste nõukogu sessioonid algavad ja lõppevad ühel ajal.
§ 42. Liidu nõukogu valib Liidu nõukogu esimehe ja tema kaks asetäitjat.
§ 43. Rahvuste nõukogu valib Rahvuste nõukogu esimehe ja tema kaks asetäitjat.
§ 44. Liidu nõukogu ja Rahvuste nõukogu esimehed juhatavad vastavate kodade koosolekuid ja vaatavad nende sisemise kodukorra järele.
§ 45. NSVL Ülemnõukogu mõlemi koja ühiseid koosolekuid juhatavad Liidu nõukogu ja Rahvuste nõukogu esimehed kordamööda. § 46. NSVL Ülemnõukogu sessioonid kutsub NSVL Ülemnõukogu presiidium kaks korda aastas kokku.
Erakorralised sessioonid kutsub NSVL Ülemnõukogu presiidium oma äranägemise järgi või ühe liiduvabariigi nõudmisel kokku.
§ 47. Tekivad Liidu nõukogu ja Rahvuste nõukogu vahel lahkuminekud, siis antakse küsimus pariteetsetel alustel loodud lepitamiskomisjonile lahendada. Kui lepitamiskomisjon leplikule otsusele ei jõua, või kui ta otsus ühte või teist koda ei rahulda, siis vaadatakse küsimus kodades teist korda läbi. Ei jõuta kahe koja leplikule otsusele, siis saadab NSVL Ülemnõukogu presiidium NSVL Ülemnõukogu laiali ja määrab uued valimised.
§ 48. NSVL Ülemnõukogu valib oma mõlemi koja ühisel koosolekul NSVL Ülemnõukogu presiidiumi, mis koosneb: NSVL Ülemnõukogu presiidiumi esimehest, tema üheteistkümnest asetäitjast, presiidiumi sekretärist ja 24 presiidiumi liikmest. NSVL Ülemnõukogu presiidium peab kõigest oma tegevusest NSVL Ülemnõukogule aru andma.
§ 49. NSVL Ülemnõukogu presiidium:


a) kutsub kokku NSVL Ülemnõukogu sessioonid;
b) annab seletusi NSVL maksvate seaduste kohta, annab välja ukaase;
d) saadab NSVL Konstitutsioooni § 47 põhjal NSVL Ülemnõukogu laiali ja määrab uued valimised.
e) toimetab omal algatusel või ühe liiduvabariigi nõudmisel üldrahvalikku hääletust(referendum) ;
g) muudab ära NSVL Rahvakomissaride nõukogu ja liiduvabariikide rahvakomissaride nõukogude otsuseid ja korraldused sel korral kui need seadusele ei vasta;
h) NSVL Ülemnõukogu sessioonide vaheajal vabastab, NSVL Rahvakomissaride nõukogu esimehe ettepanekul, ametist ja nimetab üksikud NSVL rahvakomissarid, pannes selle tagant järele NSVL Ülemnõukogu kinnitamisele; i) annab autasuks NSVL ordeneid ja aunimetusi;
j) teostab armuandmise õigust;
k) nimetab ja asendab uuega NSVL relvastatud jõudude kõrgema komanderkonna;
l) NSVL Ülemnõukogu sessioonide vaheajal kuulutab – sel korral, kui NSV Liidule sõjaliselt kallale tungitakse, või kui vaja on rahvusvahelisi lepingulisi kohustusi vastastikuseks kaitseks agressiooni vastu täita, - sõjalise seisukorra välja;
m) kuulutab välja üldise ja osalise mobilisatsiooni;
n) ratifitseerib rahvusvahelised lepingud;
o) nimetab NSVL täievolilised esindajad välisriikidesse ja kutsub neid tagasi;
p) võtab tema juurde akrediteeritud välisriikide diplomaatlikkude esindajate volituse-ja ärakutsumise kirjad vastu. § 50. Liidu nõukogu ja Rahvuste nõukogu valivad mandaatkomisjonid, kes kumbki koja saadikute volitused järele katsuvad. Mandaatkomisjoni esituse peale otsustavad kojad, kas üksikute saadikute volitusi tunnistada, või valimised tühistada. § 51. NSVL Ülemnõukogu nimetab, kui ta vajalikuks peab, ükskõik misuguse küsimuse kohta uurimis- ja revisjonikomisjonid.
Kõik asutused ja ametlikud isikud on kohustatud nende komisjonide nõudmisi täitma ja neile kõik vajalikud materjalid ja dokumendid esitama.
§ 52. NSVL Ülemnõukogu liiget ei tohi ilma NSVL Ülemnõukogu nõusolekuta, NSVL Ülemnõukogu sessioonide vaheajal aga ilma NSVL Ülemnõukogu presiidiumi nõusolekuta, kohtulikule vastutusele võtta ega arreteerida.
§ 53. NSVL Ülemnõukogu volituste aja möödumise järel või pärast ta ennetähtajalist laialisaatmist jäävad NSVL Ülemnõukogu presiidiumil ta volitused alles, kuni uuestivalitud NSVL Ülemnõukogu on uue NSVL Ülemnõukogu presiidiumi loonud.
§ 54. NSVL Ülemnõukogu volituste möödumise järel või ta ennetähtajalise laialisaatmise korral määrab NSVL Ülemnõukogu presiidium uued valimised, mitte hiljemaks kui kaks kuud NSVL Ülemnõukogu volituste lõppemise või ta ennetähtajalise laialisaatmise päevast arvates.
§ 55. Mitte hiljem kui kuu aega pärast valimisi kutsub NSVL Ülemnõukogu endise koosseisu presiidium uuestivalitud NSVL Ülemnõukogu kokku.
§ 56. NSVL Ülemnõukogu loob mõlemi koja ühisel koosolekul NSVL valitsuse – NSVL Rahvakomissaride nõukogu.

IV peatükk. Liiduvabariikide riigivalitsemise asutused.[muuda]

§ 57. Liiduvabariigi kõrgeimaks riigivõimu asutuseks on liiduvabariigi ülemnõukogu.
§ 58. Liiduvabariigi ülemnõukogu valivad vabariigi kodanikud nelja aasta peale.
Esinduse normid määratakse liiduvabariikide konstitutsioonides kindlaks.
§ 59. Liiduvabariigi ülemnõukogu on vabariigi sinuke seadusandlik asutus.
§ 60. Liiduvabariigi ülemnõukogu:
a) võtab vastu vabariigi konstitutsiooni ja teeb sellesse muudatusi vastavalt NSVL Konstitutsiooni § 16; b) kinnitab liiduvabariigi koosseisu kuuluvate autonoomsete vabariikide konstitutsioonid ja määrab ära nende vabariikide maalal piirid;
d) kinnitab vabariigi rahvamajandusliku plaani ja eelarve;
e) omab õiguse liiduvabariigi kohtuasutuste poolt süüdlaseks mõistetud kodanikke amnesteerida ja neile armu anda.
§ 61. Liiduvabariigi ülemnõukogu valib liduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi, mis koosneb: liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi esimehest, tema asetäitjatest, presiidiumi sekretärist ja liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi liikmetest. Liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi võimupiirid määrab ära liiduvabariigi konstitutsioon. § 62. Koosolekute juhatamiseks valib liiduvabariigi ülemnõukogu omale esimehe ja tema asetäitjad.
§ 63. Liidu. vabariigi ülemnõukogu loob liiduvabariigi valitsuse – liiduvabariigi rahvakomissaride nõukogu.

V peatükk. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu riigivalitsemise asutused.[muuda]

§ 64. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu riigivõimu kõrgemaks täidesaatvaks ja korraldavaks asutuseks on NSVL Rahvakomissaride nõukogu.
§ 65. NSVL Rahvakomissaride nõukogu on vastutav NSVL Ülemnõukogu ees ja peab temale aru andma, Ülemnõukopgu sessioonide vaheajal aga – NSVL Ülemnõukogu presiidiumi ees, kellele peab aru andma. § 66. NSVL Rahvakomissaride nõukogu annab määrusi ja teeb korraldusi maksvate seaduste põhjal ja nende täitmiseks, ning kontrollib täitmist.
§ 67. NSVL Rahvakomissaride nõukogu määrused ja korraldused on tervel NSVL maaalal täitmiseks kohustuslikud. § 68. NSVL Rahvakomissaride nõukogu:
a) ühendab ja suunab NSVL üleliiduliste ja liiduvabariiklikkude rahvakomissariaatide ja teiste tema alla käivate majanduslikkude ja kultuuriliste asutuste tööd;
b) võtab tarvitusele abinõud rahvamajandusliku plaani ja riigi-eelarve täitmiseks ning krediidi- ja rahasüsteemi kindlustamiseks;
d) võtab tarvitusele abinõudühiskondliku korra kindlustamiseks, riigi huvide ja kodanikkude õiguste kaitsmiseks;
e) teostab välisriikidega läbikäimise alal üldist juhatust;
g) määrab kindlaks idaaastased kodanikkude kontigendid, kes tegevasse sõjaväeteenistusse tulevad kutsuda; juhatab maa relvastatud jõudude üldist ülesehitamist;
h) loob, vajaduse korral, NSVL Rahvakomissaride nõukopgu juurde majandusliku, kultuurilise ja kaitse ehituse asjus erilised komiteed ja peavalitsused.
§ 69. NSVL Rahvakomissaride nõukogul on õigus neis valitsemise ja majanduse harudes, mis NSVL võimkonda kuuluvad, liiduvabariikide rahvakomissaride nõukogude määrusi ja korraldusi seisma panna ja NSVL rahvakomissaride käskkirju ja juhatuskirju muuta.
§ 70. NSVL Ülemnõukogu loob NSVL Rahvakomissaride nõukogu järgmises koosseisus:
NSVL Rahvakomissaride nõukogu esimees; NSVL Rahvakomissaride nõukogu esimehe asetäitjad; NSVL riikliku plaanikomisjoni esimees; Nõukogude kontrollkomisjoni esimees; NSVL rahvakomissarid; Kokkuostude komitee esimees; Kunstiasjade komitee esimees; Kõrgema kooli asjade komitee esimees.
§ 71. NSVL valitsus või NSVL rahvakomissar, kelle poole NSVL ülemnõukogu saadik järelpärimisega pöörab, on kohustatud mitte hiljem kui kolme päeva jooksul vastavas kojas suusõnalise või kirjaliku vastuse andma.
§ 72. NSVL rahvakomissarid juhatavad riigi valitsemist neis harudes, mis NSVL võimkonda käivad.
§ 73. NSVL rahvakomissarid annavad vastavate rahvakomissariaatide võimkonna piirides, maksvate seaduste kui ka NSVL Rahvakomissaride nõukogu määruste ja korralduste põhjal ja nende täitmiseks, käskkirju ja juhatuskirju välja ning kontrollivad nende täitmist.
§ 74. NSVL rahvakomissariaadid on kas üleliidulised või liiduvabariiklikud.
§ 75. Üleliidulised rahvakomissariaadid juhatavad riigi valitsemist neile usaldatud harus tervel NSVL maaalal kas vahetult, või oma nimetatavate asutuste kaudu.
§ 76. Liiduvabariiklikud rahvakomissariaadid juhatavad, riigi valitsemist neile usaldatud harus, reeglipäraselt, liiduvabariikide samanimeliste rahvakomissariaatide kaudu ja valitsevad vahenditult, NSVL Ülemnõukogu presiidiumi poolt kinnitatud nimekirja järi, ainult kindlalt piiratud arvu ettevõtete üle.
§ 77. Üleliiduliste rahvakomissariaatide hulka kuuluvad:
kaitse-, välisasjade-, väliskaubanduse-, teede-, side-, veetranspordi-, rasketööstuse-, kaitsetööstuse-rahvakomissariaadid. § 78. Liiduvabariiklikkude rahvakomissariaatide hulka kuuluvad: toiduainete-tööstuse-, kergetööstuse-, metsatööstuse-, põllumajanduse-, teravilja- ja loomapidamise –sovhooside, rahanduse-, sisekaubanduse-, siseasjade-, kohtu-, tervižoiu-rahvakomissariaadid.


VI peatükk. Liiduvabariikide riigivalitsemise asutused.[muuda]

§ 79. Liiduvabariigi riigivõimu kõrgemaks täidesaatvaks ja korraldavaks asutuseks on liiduvabariigi rahvakomissaride nõukogu.
§ 80. Liiduvabariigi rahvakomissaride nõukogu on vastutav liiduvabariigi ülemnõukogu ees ja peab temale aru andma, liiduvabariigi ülemnõukogu sessioonide vaheajal aga - liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi ees, kellele peab aru andma.
§ 81. Liiduvabariigi rahvakomissaride nõukogu annab, NSVL ja liiduvabariigi maksvate seaduste ning NSVL rahvakomissaride nõukogu määruste ja korralduste põhjal ja nende täitmiseks, määrusi ja korraldusi välja ja kontrollib nende täitmist.
§ 82. Liiduvabariikide rahvakomissaride nõukogul on õigus autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude määrusi ja korraldusi seisma panna ning kraide, oblastite ja autonoomsete oblastite töörahva saadikute nõukogude täidesaatekomiteede otsusi ja korraldusi muuta.
§ 83. Liiduvabariigi ülemnõukogu loob liiduvabariigi rahvakomissaride nõukogu järgmises koosseisus: liiduvabariigi rahvakomissaride nõukogu esimees; esimehe asetäitjad; riikliku plaanikomisjoni esimees; toiduainete-tööstuse-, kergetööstuse-, metsatööstuse-, põllumajanduse-, teravilja- ja loomapidamise-sovhooside, rahanduse-, sisekaubanduse-, siseasjade-, kohtu-, tervižoiu-, rahvahariduse-, kohaliku tööstuse, kommunaal-majapidamise, sotsiaalse kindlustuse, rahvakomissarid; kokkuostude komitee volinik; kunstiasjade valitsuse ülem; üleliiduliste rahvakomissariaatide volinikud.
§ 84. Liiduvabariigi rahvakomissarid juhatavad riigi valitsemist liiduvabariigi võimkonda käivates harudes.
§ 85. Liiduvabariigi rahvakomissarid annavad, vastavate rahvakomissariaatide võimkonna piirides, NSVL ja liiduvabariigi maksvate seaduste, NSVL ning liiduvabariigi rahvakomissaride nõukogude määruste ning korralduste ja NSV liiduvabariiklikkude rahvakomissariaatide käskkirjade ja juhatuskirjade põhjal ning nende täitmiseks, käskkirju ja juhatuskirju välja.
§ 86. Liiduvabariigi rahvakomissariaadid on kas liiduvabariiklikud või vabariiklikud.
§ 87. Liiduvabariiklikud rahvakomissariaadid juhatavad riigi valitsemist neile usaldatud harus, alludes nii liiduvabariigi rahvakomissaride nõukogule, kui ka NSVL vastavale liiduvabariiklikule rahvakomissariaadile.
§ 88. Vabariiklikud rahvakomissariaadid juhatavad riigi valitsemist neile usaldatud harus, vahenditult liiduvabariigi rahvakomissaride nõukogule alludes.

VII peatükk.[muuda]

Autonoomsete nõukogude sotsialistlikkude vabariikide kõrgemad riigivõimu asutused.[muuda]

§ 89. Autonoomse vabariigi kõrgemaks riigivõimu asutuseks on ANSV ülemnõukogu.
§ 90. Autonoomse vabariigi ülemnõukogu valivad vabariigi kodanikud nelja aasta peale esindusnormide järgi, mis autonoomse vabariigi konstitutsioon kindlaks määrab.
§ 91. Autonoomse vabariigi ülemnõukogu on ANSV ainuke seadusandlik asutus.
§ 92. Igal autonoomsel vabariigil on oma konstitutsioon, mis autonoomse vabariigi iseärasusi arvestab ja täiesti vastavalt liiduvabariigi konstitutsioonile on üles ehitatud.
§ 93. Autonoomse vabariigi ülemnõukogu valib, oma konstitutsiooni järgi, autonoomse vabariigi ülemnõukogu presiidiumi ja loob autonoomse vabariigi rahvakomissaride nõukogu.

VIII peatükk.[muuda]

Kohalikud riigivõimu asutused.[muuda]

§ 94. Riigivõimu asutusteks kraides, oblastites, autonoomsetes oblastites, ringkondades, rajoonides, linnades, maal (staniitsades, külades, huutorites, kischlakkides, auulides) on töörahva saadikute nõukogud.
§ 95. Kraide, oblastite, autonoomsete oblastite, ringkondade, rajoonide, linnade, maa (staniitsade, külade, huutorite, kischlakkide, auulide) töörahva saadikute nõukogud valib vastavalt krai, oblasti, autonoomse oblasti, ringkonna, rajooni, linna, maa töörahvas kahe aasta peale.
§ 96. Töörahva saadikute nõukogude esindusenormi määravad kindlaks liiduvabariikide konstitutsioonid.
§ 97. Töörahva saadikute nõukogud juhatavad neile alluvate valitsemisasutuste tegevust, kindlustavad riikliku vara kaitset, seadustest kinnipidamist ja kodanikkude õiguste kaitset, juhatavad kohalikku majanduslikku ja kultuurilist ehitamist, määravad kindlaks kohaliku eelarve.
§ 98. Töörahva saadikute nõukogud võtavad otsusi vastu ja teevad korraldusi NSVL ja liiduvabariigi seadustega neile antud õiguste piirides.
§ 99. Kraide, oblastite, autonoomsete oblastite, ringkondade, rajoonide, linnade ja maa töörahva saadikute nõukogude täidesaatvateks ja korraldavateks asutusteks on nende poolt valiavad täidesaatekomiteed, mis koosnevad: esimehest, tema asetäitjatest, sekretärist ja liikmetest.
§ 100. Maa töörahva saadikute nõukogude täidesaatvaks ja korraldavaks asutuseks väikestes asundustes on, vastavalt liiduvabariikide konstitutsioonidele, nende nõukogude poolt valitavad esimees, tema asetäitja ja sekretär.
§ 101. Töörahva saadikute nõukogude täidesaate-asutused annavad vahenditult aru nii töörahva saadikute nõukogule, kes nad valinud, kui ka töörahva-saadikute kõrgemalseisva nõukogu täidesaate-asutusele.


IX peatükk.[muuda]

Kohus ja prokuratuur.[muuda]

§ 102. Õigusemõistmist teostavad NSV Liidus NSVL Õlemkohus, liiduvabariikide ülemkohtud, kraide ja oblastite kohtud, autonoomsete vabariikide ja autonoomsete oblastite kohtud, ringkonnakohtud, NSVL eri-kohtud, mis NSVL Ülemnõukogu otsuse järgi luuakse, rahvakohtud.
§ 103. Asjade läbivaatamist teostatakse kõigis kohtutes rahvakaasistujate osavõtmisel, välja arvatud juhtumid, mis seaduses eriti ette nähtud.
§ 104. NSVL Ülemkohus on kõrgem kohtuasutus. NSVL Ülemkohtu peale pannakse NSVL ja liiduvabariikide kõigi kohtuasutuste kohtuliku tegevuse järele valvamine.
§ 105. NSVL Ülemkohus ja NSVL erikohtud valitakse NSVL Ülemnõukogu poolt viie aasta peale. § 106. Liiduvabariikide ülemkohtud valitakse liiduvabariikide ülemnõukogude poolt viie aasta peale. § 107. Autonoomsete vabariikide ülemkohtud valitakse autonoomsete vabariikide ülemnõukogude poolt viie aasta peale. § 108. Kraide ja oblastite kohtud, autonoomsete oblastite kohtud, ringkonnakohtud valitakse kraide , oblastite või ringkondade töörahva saadikute nõukogude või autonoomsete oblastite töörahva saadikute nõukogude poolt viie aasta peale.
§ 109. Rahvakohtud valitakse rajooni kodanikkude poolt üldise, otsese ja ühetasase valimisõiguse alusel, salajase hääletamisega – kolme aasta peale.
§ 110. Kohtupidamine sünnib liidu-või autonoomse vabariigi, või autonoomse oblasti keeles; isikutele, kes seda keelt ei valda, kindlustatakse täielik võimalus asja materjalidega tõlgi kaudu tutvuda, niisamuti ka õigus kohtus oma emakeeles esineda.
§ 111. Asja arutamine on kõigis NSVL kohtutes avalik, kuivõrd seaduses erandid ei ole ette nähtud; kaebealusele on kaitseõigus kindlustatud.
§ 112. Kohtunikud on iseseisvad ja alluvad ainult seadusele.
§ 113. Kõrgem järelvalve selle üle, et kõik rahvakomissariaadid ja nende alla käivad asutused, niisamuti ka üksikud ametlikud isikud kui ka NSVL kodanikud täpselt seadusi täidaksid, pannakse NSVL Prokurörile. § 114. NSVL Prokuröri nimetab NSVL Ülemnõukogu seitsme aasta peale. § 115. Vabariikide, kraide, oblastite prokurörid, kui ka autonoomsete vabariikide ja autonoomsete oblastite prokurörid nimetab NSVL Prokurör viie aasta peale. § 116. Ringkonna, rajooni ja linna prokurörid nimetab liiduvabariigi prokurör ja kinnitab NSVL Prokurör viie aasta peale. § 117. Prokuratuuri asutused teostavad oma funktsioone sõltumatult igasugustest kohalikkudest asutustest, alludes ainult NSVL Prokurörile.


X peatükk. Kodanikkude põhimised õigused ja kohused.[muuda]

§ 118. NSVL kodanikkudel on õigus tööle, see on õigus tagatud tööd saada, kusjuures nende töö eest vastavalt selle hulgale ja omadusele tasu makstakse.
Õiguse tööle kindlustab rahvamajanduse sotsialistlik organisatsioon, nõukogude ühiskonna valmistavate jõudude vääramatu kasv, majanduslikkude kriiside võimaluse kõrvaldamine ja tööpuuduse likvidatsioon.
§ 119. NSVL kodanikkudel on õigus puhkusele.
Puhkuse õiguse kindlustab tööliste rõhuva enamiku tööpäeva lühendus 7 tunnini, töölistele ja teenijatele igaastase puhkeaja maksmapanek tööpalga edasimaksmisega; laialdase sanatooriumide, puhkemajade, klubide võrgu töörahvale kasutada andmine.
§ 120. NSVL kodanikkudel on õigus ainelisele kindlustatusele vanaduses, kui ka - haiguse ja töövõime kaotamise korral. Seda õigust kindlustab tööliste ja teenijate sotsiaalse kinnituse laialdane arendamine riigi kulul; maksuta arstiabi töörahvale, töörahvale laialise kurortide võrgu kasutamiseks andmine.
§ 121. NSVL kodanikkudel on õigus haridusele.
Seda õigust kindlustab üldine sunduslik algharidus, maksuta haridus, kõrgem haridus ühes arvatud; riiklikkude stipendiumide süsteem kõrgema kooli õpilaste rõhuva enamiku jaoks; emakeeles õpetamine koolides; tehastes, sovhoosides, masina ja traktorijaamades ning kolhoosides töörahvale maksuta valmistusliku, tehnilise ja agronoomilise õpetuse organiserimine.
§ 122. Naisterahvale antakse NSVL Liidus meesterahvaga ühesugused õigused kõigil majandusliku, riikliku, kultuurilise ja ühiskondlik-poliitilise elu aladel.
Nende õiguste teostamise võimaluse kindlustab naisterahvastele neile meesterahvaga ühesuguse õiguse andmine tööle, töötasule, puhkusele, sotsiaalsele kinnitusele ja haridusele; ema ja lapse huvide riiklik kaitse, raseduse korral naisterahvale puhkeaja andmine tööpalga edasimaksmisega; laialine sünnitusmajade, lastesõimede ja –aedade võrk.
§ 123. NSVL kodanikkude üheõiguslus, vaatamata nende ravusele ja rassile, kõigil majandusliku, riikliku, kultuurilise ja ühiskondlik-poliitilise elu aladel, on muutmatuks seaduseks.
Seadus karistab igasugust, olgu missugune tahes, otsest või kaudset kodanikkude õiguste kitsendamist, või, ümberpöördult, otseste või kaudsete eesõiguste maksmapanemist dõltuvalt kodanikkude rassilikust või rahvuslikust kuuluvusest, niisamuti kui igasugust rassiliku või rahvusliku väljaeraldamise, või viha ja põlguse jutlustamist. § 124. Kodanikkude südametunnistuse vabaduse kindlustamiseks on NSV Liidus kirik riigist ja kool kirikust lahutatud. Kõigile kodanikkudele on tunnustatud usukultuste toimetamise vabadus ja usuvastase propaganda vabadus.
§ 125. Töörahva huvidele vastavalt ja sotsialistliku korra kindlustamiseks garanteeritakse NSVL kodanikkudele seadusega:
a) sõnavabadus,
b) trükivabadus,
d) koosolekute- ja miitingutevabadus,
e) uulitsa-rongkäikude ja meeleavalduste vabadus.
Neid kodanikkude õigusi kindlustab trükikodade, paberitagavarade, ühiskondlikkude hoonete, uulitsate, sidevahendite ja muude, nende õiguste teostamiseks vajalikkude, materiaalsete tingimuste töörahvale ja ta organisatsioonidele andmine. § 126. Töörahva huvidele vastavalt ja rahvahulkade organisatsioonilise isetegevuse ning poliitilise aktiivsuse arendamiseks kindlustatakse NSVL kodanikkudele õigus ühineda ühiskondlikkudesse organisatsioonidesse: ametühingutesse, koperatiiv-ühendustesse, noorsoo-organisatsioonidesse, spordi- ja kaitseorganisatsioonidesse, kultuurilistesse, tehnilistesse ja teaduslikkudesse seltsidesse, kõige aktiivsemad ja teadlikud kodanikud töölisteklassi ja teiste töörahvakihtide ridadest ühinevad aga Üleliidulisse Kommunistlikku (enamlaste) Parteisse, mis töörahva võitluses sotsialistliku korra kindlustamise ja arendamise eest ta eesrindlik väesalk ja töörahva kõikide kihtide, nii ühiskondlikkude kui riiklikkude, organisatsioonide juhatav südamik on.
§ 127. NSVL kodanikkudele kindlustatakse isikupuutumatus. Kedagi ei tohi muidu arreteerida kui kohtu otsuse järgi või prokuröri sanktsioonil.
§ 128. Seadus kaitseb kodanikkude elukorteri puutumatust ja kirjavahetuse saladust.
§ 129. NSVL annab varjupaiga õiguse välisriikide kodanikkudele, keda töörahva huvide kaitsmise, või teadusliku tegevuse, või rahvusliku vabastusevõitluse pärast taga kiusatakse.
§ 130. Iga NSVL kodanik on kohustatud Nõukoguse Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu Konstitutsioonist kinni pidama, seadusi täitma, töödistsipliini pidama, ausalt ühiskonmdlikku kohusesse suhtuma, sotsialistliku ühiselu reegleid austama.
§ 131. Iga NSVL kodanik on kohustatud ühiskondlikku, sotsialistlikku omandust hoidma ja kindlustama, kui nõukogude korra püha ja puutumatut alust, kui kodumaa rikkuse ja vägevuse allikat, kui kogu töörahva jõuka ja kultuurse elu allikat.
Isikud, kes ühiskondlikule, sotsialistlikule omandusele kallale kipuvad, on rahva vaenlased.
§ 132. Üldine sõjaväeteenistuse kohustus on seaduseks.
Sõjaväeteenistus tööliste ja talurahva punaväes on NSVL kodanikkude aukohus.
§ 133. Isamaa kaitsmine on iga NSVL kodaniku püha kohus. Kodumaa äraandmist: vande murdmist, vaenlase poole üleminekut, riigi sõjalisele võimsusele kahju tegemist, salaluuramist – karistatakse seaduse täie valjusega kui kõige raskemat kuritegu.

XI peatükk.[muuda]

Valimissüsteem.[muuda]

§ 134. Saadikute valimisi kõigisse töörahva saadikute nõukogudesse: NSVL Ülemnõukogusse, liiduvabariikide ülemnõukogudesse, kraide ja oblastite töörahvasaadikute nõukogudesse, autonoomsete vabariikide ülemnõukogudesse, autonoomsete oblastite töörahva saadikute nõukogudesse, ringkonna, rajooni, linna ja maa (staniitsade, külade, hutorite, kischlakkide, auulide) töörahva saadikute nõukogudesse – toimetavad valijad üldise, ühetasase ja otsese valimisõiguse alusel salajase hääletamisega.
§ 135. Saadikute valimised on üldised: kõigil NSVL kodanikkudel, kes 18 aastat vanaks saanud, on õigus, sõltumata oma rassist ja rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest, hariduslikust tsensusest, paigalasumisest, sotsiaalsest päritolust, varanduslikust seisukorrast ja mineviku tegevusest, - saadikute valimisest osa võtta ja valitud saada, välja arvatud nõrgameelsed ja isikud, kes kohtu otsuse järgi valimisõigused on kaotanud.
§ 136. Saadikute valimised on ühetasased: igal kodanikul on üks hääl; kõik kodanikud võtavad valimistest osa ühtlastel alustel.
§ 137. Naisterahvastel on meesterahvastega ühteviisi õigus valida ja valitud saada.
§ 138. Kodanikkudel, kes punaväe ridades on, on kõigi teiste kodanikkudega ühteviisi õigus valida ja valitud saada. § 139. Saadikute valimised on otsesed: valimisi kõikidesse töörahva saadikute nõukogudesse, alates maa ja linna töörahva saadikute nõukogudest kuni NSVL Ülemnõukoguni, toimetavad kodanikud vahenditult otseste valimiste tee.
§ 140. Hääletamine saadikute valimistel on salajane.
§ 141. Kandidaadid seatakse valimistel valimis-ringkondade järele üles.
Kandidaatide ülesseadmise õigus on kindlustatud töörahva ühiskondlikkudele organisatsioonidele ja seltsidele: kommunistliku partei organisatsioonidele, ametühingutele, kooperatiividele, noorsoo-organisatsioonidele, kultuurilistele seltsidele.
§ 142. Iga saadik on kohustatud oma tööst ja töörahva saadikute nõukogu tööst valijatele aru andma ja teda võib valijate enamiku otsuse järgi, seaduses kindlaksmääratud korras, igal ajal ära kutsuda.

XII peatükk.[muuda]

Vapp, lipp, pealinn.[muuda]

§ 143. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu riigivapp koosneb sirbist ja haamrist maakera peal, mis päikese kiirtes on kujutatud ja mida raamivad viljapead, pealkirjaga liiduvabariikide keeltes: „Kõigi maade proletaarlased, ühinege!“ Üleval vapil on viieharuline täht.
§ 144. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu riigilipp koosneb punasest riidelaiust, kuldse sirbi ja haamri kujutusega lipu üleval nurgas varre juures, ja nende üle punane viieharuline täht, mida kuldne kant raamib. Laiuse ja pikkuse vahekord on 1: 2.
§ 145. Nõukogude Sptsialistlikkude Vabariikide Liidu pealinn on Moskva linn.

XIII peatükk. Konstitutsiooni muutmise kord.[muuda]

§ 146. NSVL Konstitutsiooni muutmine sünnib ainult NSVL Ülemnõukogu otsusel, mis tema kummaski kojas mitte vähem kui 2/3 häälteenamusega on vastu võetud.

Moskva, Kreml. 5. detsembril 1936. a.