Rahvuskogu kodukord

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Rahvuskogu kodukord
Jõustunud 5. veebruaril 1937. Vaata ka muutmisakte 21. aprillist, 16. juunist ja 16. augustist.
Peatükid1 · 2 · 3 · 4 · 5 · 6 · 7 · 8 · 9 · 10 · 11 · 12 · 13 · 14




Rahvuskogu kodukord.

Antud Riigivanema poolt 3. veebruaril 1937 Eesti rahva otsuse Rahvuskogu kokkukutsumiseks (RT 21-1936) p. 1 põhjal.


1. peatükk.
Rahvuskogu kokkukutsumine ja avamine.

§ 1. Rahvuskogu tuleb avakoosolekuteks kokku Riigivanema poolt määratud ajal. Kutsed saadab Riigisekretär.

§ 2. Iga Rahvuskogu liige annab järgmise pühaliku tõotuse:

„Asudes Rahvuskogu liikme kohuste täitmisele ja olles teadlik, et kannan vastutust Eesti riigi ning oma südametunnistuse ees, tõotan pühendada kogu oma jõu ja teadmised minule pandud kõrgete ülesannete täitmisele ― Rahvuskogus võtta vastu rahva poolt antud juhtnööride alusel Eesti Vabariigi uuendatud põhiseadus.“

§ 3. Pühaliku tõotuse annab Rahvuskogu liige enne avakoosolekut Riigisekretäri juuresolekul kirjutades alla tõotuse tekstile. Riigisekretär saadab tõotuse tekstid edasi Rahvuskogu kantseleile. Tõotuse andmisest teatab vastava koja koosolekul koosoleku avaja.

Rahvuskogu liige, kes pole annud pühalikku tõotust enne avakoosolekut, annab selle pärast vastava koja juhatuse moodustamist koja esimehele, kes teatab sellest koja koosolekule järgmisel koosolekul.

Ükski Rahvuskogu liige ei saa asuda Rahvuskogu liikme kohuste täitmisele enne pühaliku tõotuse andmist või seda tingimustega andes. Pärast pühaliku tõotusele allakirjutamist antakse Rahvuskogu liikmele kätte Rahvuskogu liikme tunnistus.

§ 4. Rahvuskogu liige, kes ilma vabandavate põhjusteta pole asunud Rahvuskogu liikme kohuste täitmisele kahe nädala jooksul pärast Rahvuskogu avakoosolekut (§ 1), või kui ta valitud või nimetatud Rahvuskogu koosseisu hiljem, kahe nädala jooksul arvates valimiste jõustumisest või nimetamisest, ― loetakse vastava koja juhatuse otsusel Rahvuskogu koosseisust lahkunuks.

§ 5. Rahvuskogu kumbagi koja esimesel koosolekul valitakse Koja esimees ja abiesimehed. Selle koosoleku avab ja juhatab seda kuni Koja esimehe valimiseni kõige vanem liige.

§ 6. Pärast mõlema koja juhatuse moodustamist peetakse Rahvuskogu pidulik üldkoosolek Riigivanema poolt määratud ajal. Kutsed sellele koosolekule saadab Riigisekretär.

Rahvuskogu pidulikul üldkoosolekul kuulatakse ära Riigivanema seletus.


2. peatükk.
Rahvuskogu kodade ja üldkoosoleku juhatus.

§ 7. Rahvuskogu mõlemal kojal on oma juhatus, mis koosneb esimehest ning esimesest ja teisest abiesimehest.

§ 8. Rahvuskogu üldkoosoleku juhatus koosneb Rahvuskogu mõlema koja esimeestest ja abiesimeestest.

§ 9. Kodade esimehed ja abiesimehed valitakse kummagi koja koosolekul üksikult salajasel hääletamisel. Esimesena tuleb valimisele esimees. On esimees valitud, asutakse abiesimeeste valimisele.

Valituks tunnustatakse kandidaat, kelle poolt on vähemalt pool koja seaduslikust koosseisust.

Seesuguse enamuse mittesaavutamisel hääletatakse teiskordselt, kusjuures valituks loetakse see kandidaat, kes saanud lihthäälteenamuse.

Kui kaks või enam kandidaate on saanud ühepalju hääli, otsustab koosoleku juhataja küsimuse liisuga.

§ 10. Rahvuskogu kodade esimehed ja abiesimehed vabastab ametist vastav koda vabastatava sellekohasel palvel kas eriotsusega või uue valimisega.

§ 11. Rahvuskogu kodade juhatuse võimkonda kuulub vastava koja tööde korraldamine ja küsimuste lahendamine, mis käesoleva kodukorra alusel või esimeeste poolt on antud juhatusele otsustada.

§ 12. Rahvuskogu üldkoosoleku juhatuse võimkonda kuulub Rahvuskogu üldkoosoleku tööde korraldamine ja küsimuste lahendamine, mis käesoleva kodukorra alusel või kodade esimeeste poolt on antud üldkoosoleku juhatusele otsustada.

Samuti kuulub üldkoosoleku juhatuse võimkonda Rahvuskogu administratsiooni ja majanduslikusse alasse puutuvate küsimuste otsustamine.

§ 13. Rahvuskogu üldkoosoleku ja kodade juhatused peavad koosolekuid tarviduse järgi. Koja juhatuse kokkukutsujaks on esimees, üldkoosoleku juhatuse kokkukutsujaks Esimese Koja esimees kas omal algatusel või Teise Koja esimehe ettepanekul. Koja juhatuse koosolek on otsusevõimeline, kui koos on vähemalt kaks liiget, üldkoosoleku juhatus, kui koos on vähemalt kaks kummagi koja juhatuse liiget.

Koja juhatuse koosolekut juhatab esimees või viimase äraolekul abiesimees. Üldkoosoleku juhatuse koosolekut juhatab Esimese Koja esimees või viimase äraolekul Teise Koja esimees, nende mõlemate äraolekul Esimese Koja esimene abiesimees. Otsused tehakse lihthäälteenamusega, häälte poolnemisel otsustab koosoleku juhataja hääl.


3. peatükk.
Rahvuskogu kodade esimehed.

§ 14. Rahvuskogu mõlema koja kodade esimehed on kodade esindajaiks. Esimees juhib ja korraldab koja tegevust, juhatab koja koosolekuid, hoolitseb korra eest koosolekuil ning täidab muid kodukorraga talle pandud ülesandeid. Esimehe äraolekul või muil takistavail põhjusil täidab tema kohuseid esimene abiesimees, viimase puudumisel või takistavail põhjusil teine abiesimees.

Rahvuskogu üldkoosolekuid juhatab ning hoolitseb koosolekul korra eest Esimese Koja esimees, viimase puudumisel või muil takistavail põhjusil Teise Koja esimees, viimase puudumisel samas järjekorras kodade esimesed või teised abiesimehed.


4. peatükk.
Rahvuskogu kantselei.

§ 15. Rahvuskogu kantselei allub Rahvuskogu üldkoosoleku juhatusele.

Rahvuskogu kantselei juhatajaks on Rahvuskogu peasekretär, tema abideks vajalik arv sekretäre. Rahvuskogu üldkoosoleku juhatuse otsusel võidakse panna peasekretärile juhatuse poolt määratud ulatuses Rahvuskogu administratsiooni ja majanduslikusse alasse puutuvate küsimuste otsustamine.

Rahvuskogu kantselei ülesandeks on Rahvuskogu mõlema koja kui ka Rahvuskogu üldkoosoleku asjaajamisse puutuvate ülesannete täitmine.

Rahvuskogu peasekretär või tema korraldusel sekretär peab juhatuste koosolekute protokolle, korraldab protokollide pidamist ja täidab muid kodukorraga või esimeeste poolt talle pandud ülesandeid Rahvuskogu üldkooslekul ja kodade koosolekuil.


5. peatükk.
Komisjonid.

§ 16. Põhiseaduse eelnõu ja muude Rahvuskogu võimkonda kuuluvate seaduse-eelnõude läbivaatamiseks moodustavad Rahvuskogu mõlemad kojad sellekohased komisjonid.

§ 17. Põhiseaduse eelnõu läbivaatamiseks moodustatakse kolm eelnõu-osade komisjoni ja Põhiseaduse üldkomisjon.

Põhiseaduse eelnõu-osade komisjonid on nende läbivaatamisele kuuluvate eelnõu-osade järgi järgmised:

I komisjon - üldeeskirjad, kodanikkude põhiõigused ja kohused, omavalitsused;

II komisjon - riigipea, valitsus, kohus, riigikaitse ja sõjaväed;

III komisjon - rahvas, seadusandlik kogu, seadusandlus, riigieelarve, välislepingud, riigikontroll, põhiseaduse muutmine.

§ 18. Muude Rahvuskogu võimkonda kuuluvate seaduse-eelnõude läbivaatamiseks moodustatavate komisjonide arvu ja ülesanded määrab ühtlaselt mõlemi koja kohta Rahvuskogu üldkoosolek juhatuse ettepanekul.

§ 19. Põhiseaduse eelnõu-osade komisjonide liikmete arv on Esimese Koja komisjonides 20-30, Teise Koja komisjonides 10-15. Liikmete täpse arvu määrab Koja koosolek.

Muude Rahvuskogu võimkonda kuuluvate seaduse-eelnõude läbivaatamiseks moodustatavate komisjonide liikmete arvu määrab vastava Koja koosolek.

§ 20. Komisjoni liikmed valivad vastavate kodade koosolekud lihthäälteenamusega.

Põhiseaduse üldkomisjoni liikmeiks on eelnõu-osade komisjonide esimehed, abiesimehed ja aruandjad ning peale nende Esimese Koja üldkomisjonis kuus liiget iga eelnõu-osa komisjoni valikul ning Teise Koja üldkomisjonis kolm liiget eelnõu-osa komisjoni valikul.

Juhul, kui koja koosoleku poolt valitud komisjoni liikme koht jääb vakantseks ajal, mil ei peeta Koja koosolekuid, kutsub komisjon lahkunu asemele ajutise liikme, kes täidab komisjoni liikme kohuseid kuni liikme valimiseni koja koosoleku poolt.

§ 21. Komisjonid võivad üksikute küsimuste läbivaatamiseks moodustada komisjoni liikmeist alamkomisjone. Alamkomisjoni liikmete arvu määrab komisjon, samuti valib komisjon alamkomisjoni esimehe ja vajaduse korral aruandja. Alamkomisjon esitab läbivaadatud küsimuse komisjonile. Muus osas kehtivad alamkomisjonide kohta kõik komisjonide kohta käivad eeskirjad.

§ 22. Komisjon valib oma esimesel koosolekul esimehe, vajaliku arvu abiesimehi ning aruandja ja vajaduse korral kaasaruandjad. Kuni esimehe valimiseni juhatab koosolekut Koja esimees või abiesimees. Valitud esimeestest ja aruandjaist teatab komisjoni esimees koja juhatusele.

Põhiseaduse üldkomisjon valib Põhiseaduse eelnõu üldaruandja kel õigus osa võtta sõnaõigusega kõigist eelnõu osade komisjonide koosolekuist.

§ 23. Komisjonide esimeeste kokkuleppel peetakse kahe või mitme komisjoni ühiseid koosolekuid, kui neis arutusel olevad eelnõud või nende osad vajavad kooskõlastamist.

§ 24. Komisjoni koosolekud on kinnised. Komisjonide koosolekuist võivad osa võtta peale komisjonide liikmete sõnaõigusega ka teised Rahvuskogu sama koja liikmed.

Mõlema koja komisjonide esimehed ja aruandjad võivad vastastikku sõnaõigusega osa võtta kõigist teise koja vastavate komisjonide koosolekuist ja tarvitada sõna harilikus korras.

§ 25. Vabariigi Valitsuse liikmeil ja Riigikontrolöril ning Riigivanema või Vabariigi Valitsuse poolt selleks määratud esindajail on õigus sõnaõigusega osa võtta kõigi komisjonide koosolekuist.

Eelmises lõikes tähendatud isikuil on õigus saada teateid komisjonide koosolekuist ja seal arutusel olevaist asjust.

§ 26. Komisjoni koosolekuil arutatavaist asjust antakse trükitooteis avaldamiseks teateid sellekohase bülletääni kujul, mille kinnitab komisjoni juhataja.

§ 27. Komisjoni koosolekud on otsusevõimelised, kui koos on vähemalt pooled liikmeist, nende hulgas esimees või abiesimees ja aruandja või kaasaruandja. Komisjonide ühine koosolek on otsusevõimeline, kui koos samasugune kvoorum kõigist komisjonidest.

§ 28. Komisjoni koosolekud määratakse kodade juhatuste poolt arvestades seda, et kõigil osa võtma õigustatuil oleks võimalus neist osa võtta.

§ 29. Komisjonid teevad oma otsused lihthäälteenamusega, häälte poolnemisel esitatakse mõlemad arvamused. Samuti tehakse otsused koosolijate häälteenamusega komisjonide ühisel koosolekul.

§ 30. Komisjonide ja alamkomisjonide koosoleku kohta peetakse protokolli, kuhu märgitakse koosoleku aeg ja koht, koosolekust osavõtjad ja koosoleku täielik käik.

§ 31. Komisjonide koosolekute protokollide kinnistamise tähtaja ja korra määrab koja juhatus.

§ 32. Protokollid on kättesaadavad kõigile Rahvuskogu liikmeile ja Vabariigi Valitsuse liikmeile, Riigikontrolörile ja § 25 korras määratud esindajaile.

§ 33. Iga komisjoni antud eelnõu kohta teeb komisjon oma koja koosolekule juhatuse kaudu kirjaliku ettepaneku koja eelnõu kujul. Enne eelnõu koja koosolekule esitamist tutvuneb komisjon teise koja vastava komisjoni seisukohtadega. Komisjoni ettepanek kannab komisjoni esimehe ja aruandja allkirja.

Aruandjaks koja koosolekul on komisjoni aruandja või kaasaruandja.

Põhiseaduse väljatöötamiseks moodustatud komisjonid saadavad nende poolt vastuvõetud eelnõu osad üldkomisjonile, kes esitab need Koja koosolekule.

§ 34. Komisjoni koosolekuil on korrapidamise kohta maksvad koja koosolekute kohta käivad eeskirjad. Muis asjus on koja koosolekute kohta käivad eeskirjad maksvad niivõrd, kui nad on komisjonile kohaldatavad. Lahtised küsimused otsustab komisjon ise.

§ 35. Rahvuskogu kantselei lähetab komisjoni juhataja käsutusse vajalikud tööjõud.

§ 36. Rahvuskogu mõlema koja vastavad komisjonid võivad pidada ühiseid koosolekuid, mis kutsutakse kokku komisjonide esimeeste kokkuleppel. Neid koosolekuid juhatab Esimese Koja komisjoni esimees, tema äraolekul või muil takistavail põhjusil Teise Koja komisjoni esimees, viimase äraolekul või muil takistavail põhjusil vastavalt komisjonide abiesimehed.

Ühiste komisjonide koosolekute korraldus ja asjaajamine toimub käesolevas peatükis ettenähtud korras ja alustel, kuid hääletavad mõlema koja komisjonide koosseisud eraldi.


6. peatükk.
Rahvuskogu koosolekud.

§ 37. Rahvuskogu koosolekud on Rahvuskogu Esimese Koja koosolek, Rahvuskogu Teise Koja koosolek ja Rahvuskogu üldkoosolek.

§ 38. Rahvuskogu kodade koosolekud avab, juhatab ja lõpetab vastava koja esimees või abiesimees. Rahvuskogu üldkoosoleku avab, juhatab ja lõpetab Esimese Koja esimees, tema äraolekul Teise Koja esimees või vastavalt abiesimehed.

Koosolek avatakse olenemata koosolevate liikmete arvust.

§ 39. Rahvuskogu koosolekuil ettevõetavail hääletamistel ja valimistel peab olema koos: Esimese Koja koosolekul vähemalt 41 liiget; Teise Koja koosolekul vähemalt 21 liiget; Rahvuskogu üldkoosolekul vähemalt 41 Esimese Koja ja vähemalt 21 Teise Koja liiget.

Avaldab mõni liige kahtlust kvoorumi kohta enne, kui koosolek on asunud valimistele või hääletamisele, siis teeb koosoleku juhataja pärast märguandmist kõrvalruumes olevaile liikmeile kindlaks koosolekul viibivate liikmete arvu ja lõpetab kvoorumi puudumise korral koosoleku.

Kui kodukorras on nõutav kvalifitseeritud häälteenamus, siis enne hääletamist koosoleku juhataja laseb märguandmisega kutsuda koosolekule kõrvalruumes viibivad liikmed ja teeb kindlaks koosolekul viibivate liikmete arvu.

§ 40. Rahvuskogu mõlema koja koosolekud ja Rahvuskogu üldkoosolekud on avalikud. Koosoleku juhatajal on õigus erakordseil juhtudel kuulutada koosolek kinniseks.

§ 41. Rahvuskogu kodade koosolekute ja Rahvuskogu üldkoosolekute aja ning päevakorra määravad vastavalt nende juhatused, kusjuures mõlema koja koosolekud tuleb võimalikult korraldada nõnda, et neid ei peetaks ühel ning samal ajal.

Koja koosoleku või Rahvuskogu üldkoosoleku kutsub juhatus kokku ka ühe kolmandiku koja või üldkoosoleku liikmete kirjalikul nõudmisel. Sellekohases algatuses peab olema tähendatud päevakord, mille arutamiseks koosoleku kokkukutsumist nõutakse. Juhatus võib keelduda koosolekut kokku kutsumast, kui kodukorra järgi koja koosolekul või üldkoosolekul ei saa ülesseatud päevakorras olevaid küsimusi arutada.

§ 42. Rahvuskogu kodade koosolekuist ja Rahvuskogu üldkoosolekust teatatakse kirjalikult hiljemalt eelmisel päeval nende liikmeile, Vabariigi Valitsuse liikmeile, Riigikontrolörile ja vastavatele esindajatele ning kodade koosolekuist vastastikku ka teise koja juhatusele.

On Rahvuskogu üldkoosolek või vastav koja koosolek määratud nõnda, et järgmine koosolek peetakse samal päeval, kui oli eelmine koosolek, ei saadeta liikmeile kirjalikku teadaannet, kuid koosolekust teatatakse Vabariigi Valitsuse liikmeile, Riigikontrolörile, vastavatele esindajatele ja teise koja juhatusele.

Koosoleku päevakord pannakse välja vastava koja või üldkoosoleku ruumes.

§ 43. Päevakorda võib koosolek täiendada, päevakorrast mõne punkti ära jätta või muuta järjekorda, kui selle vastu ei ole vähemalt üks neljandik koosoleku seaduslikust koosseisust.

Päevakorra täiendamine, mõne punkti ärajätmine või järjekorra muutmine toimub ka Vabariigi Valitsuse liikmete või selleks volitatud esindajate nõudmisel.

Päevakorra täiendamist ei saa nõuda, kui Rahvuskogu liikmeile pole kätte saadetud vastavad materjalid kodukorras ettenähtud korras.

§ 44. Päevakorda muuta või täiendada saab ainult koosoleku algul, kuid Vabariigi Valitsuse liikmed ja § 25 korras määratud esindajad võivad nõuda päevakorrast punkti ärajätmist, kui pole asutud veel selle arutamisele.

§ 45. Kui koosoleku päevakord on läbi, lõpetab juhataja koosoleku.

Enne päevakorra läbiarutamist võib koosoleku otsusel lõpetada koosoleku siis, kui see on kestnud üle juhatuse poolt määratud aja, enne seda aga juhatuse eelkäival otsusel.

Koosoleku juhataja võib oma korraldusega kuulutada vaheaja, kui koosolek on kestnud üle juhatuse poolt määratud aja või kui seda nõuab arutusel oleva küsimuse mõne asjaolu selgitamine, millega koosoleku juhataja oma tegevuses takistatud.


7. peatükk.
Eelnõude arutamine.

1. jagu.
Eelnõude Rahvuskogule esitamine.

§ 46. Põhiseaduse ja muude Rahvuskogu võimkonda kuuluvate seaduste eelnõude algatamise õigus on Riigivanemal või vähemalt 28 Esimese Koja või 14 Teise Koja liikmel.

§ 47. Põhiseaduse ja seaduseelnõud esitatakse tarvilikul eksemplaride arvul jagamiseks Rahvuskogu liikmeile. Rahvuskogu liikmete poolt algatatud eelnõud paljundatakse Rahvuskogu kantselei poolt.

§ 48. Paragrahv 46 korras algatatud eelnõude kohta otsustab Rahvuskogu üldkoosolek, nende arutamise aluseks võtmise küsimuse. Algatatud eelnõud, mis üldkoosoleku otsuse kohaselt ei ole võetud arutamise aluseks, jäävad materjalideks arutamise juures. Samuti jäävad materjaliks eelnõud, mis algatatud pärast üldkoosoleku otsust.

Kui arutamise aluseks on võetud Riigivanema või Esimese Koja liikmete poolt algatatud eelnõu, siis antakse see Rahvuskogu üldkoosoleku juhatuse poolt Esimesele Kojale. Kui arutamise aluseks on võetud Teise Koja liikmete poolt algatatud eelnõu, antakse see Teisele Kojale.

Eelnõu teisendid antakse vastavalt Teisele või Esimesele Kojale.

Kodade juhatuste korraldusel antakse eelnõu või selle teisend komisjonidesse, kes kohe pärast algeelnõu või teisendi saamist asuvad eelnõu või selle vastava osa arutamisele.

Põhiseaduse eelnõu kohta otsustab Rahvuskogu üldkoosolek hiljemalt kümne päeva jooksul, arvates Rahvuskogu kokkukutsumisest, missugune algatatud eelnõudest võtta arutamise aluseks.


2. jagu.
Eelnõude arutamise kord Rahvuskogu kodade koosolekuil ja üldkoosolekul.

§ 49. Iga eelnõu antakse vastava koja või Rahvuskogu liikmeile ning Vabariigi Valitsuse liikmeile, Riigikontrolörile ja vastavatele esindajatele kätte hiljemalt päeval enne koosolekut.

Kodades arutusele tulevad eelnõud saadetakse ühtlasi teise koja liikmeile.

§ 50. Eelnõu tuleb arutamisele kolmel lugemisel, kuid aruandja või koosoleku juhataja ettepanekul, mis esitatakse enne teise lugemise lõpetamist, võib koda või üldkoosolek jätta ära kolmanda lugemise, kui selle vastu ei ole vähemalt üks neljandik koosoleku seaduslikust koosseisust. Kolmas lugemine jääb ära, kui teisel lugemisel ei tehta parandusi.

Käesoleva kodukorra § 68 ja 70 alusel toimub otsustamine ühekordse arutamise järgi.

§ 51. Ühel koosolekul võib olla ainult üks lugemine. Esimese ja teise lugemise vaheaeg peab olema vähemalt kaks päeva, kui koosolek ei määra lühemat vaheaega.

Lühema aja määramine teostub otsekohe pärast eelnõu vastuvõtmist esimesel lugemisel.

§ 52. Eelnõu esimene lugemine piirdub üldläbirääkimistega eelnõu suhtes.

Samuti piirdub üldläbirääkimistega § 68 ja 70 alusel tehtavate otsuste tegemine.

Teisel ja kolmandal lugemisel üldläbirääkimisi ei peeta; võtab aga aruandja sõna sissejuhatuseks, avatakse üldläbirääkimised.

Läbirääkimisi ei peeta Vabariigi Valitsuse liikme või selleks määratud esindaja seletuste puhul enne algatatud eelnõude arutamise aluseks võtmise otsustamist või enne eelnõu komisjoni andmist. Samuti ei peeta läbirääkimisi juhul, kui Vabariigi Valitsuse liige või selleks määratud esindaja või aruandja esineb ettepanekuga eelnõu anda tagasi komisjoni. Kui on algatatud eelnõu Rahvuskogu liikmete poolt, siis on ühel allakirjutanuist õigus esineda seletusega nende poolt esitatud eelnõu kohta, kuid mitte üle ühe tunni.

§ 53. Eelnõu võidakse anda uuesti komisjoni eelnõu esimesel lugemisel, samuti teisel lugemisel või pärast teist lugemist.

§ 54. Kui eelnõu esimesel lugemisel komisjoni antult tuleb uuesti päevakorda, avatakse selle kohta uuesti esimene lugemine.

§ 55. Sisulisi parandusi võib teha ainult eelnõu teisel lugemisel.

§ 56. Kõik ettepanekud ja eelnõu kohta tehtud parandused ja täiendused peavad olema kirjalikud.

Koosoleku juhataja võib leppida suusõnalise ettepanekuga ainult korra kohta käivate ettepanekute korral, juhul kui see käesolevas kodukorras pole ette nähtud teisiti.

Kõik ettepanekud, parandused ja täiendused esitatakse koosoleku juhatajale eelnõu vastava osa arutamise ajal.

Eelnõu täiendused, mis kavatsetud eelnõu iseseisva osana, esitatakse pärast eelnõu eelmise osa otsustamist.

§ 57. Koosoleku juhataja avaldab ettepanekud, mida nende esitajad pole kandnud ette koosolekule, võimalikult esimesel kõnevaheajal, hiljemalt aga enne läbirääkimiste lõpetamist.

§ 58. Komisjoni aruandja, Vabariigi Valitsuse liikme või selleks määratud esindaja nõudmisel antakse eelnõu kohta esitatud parandusettepanek läbivaatamiseks komisjoni.

Koosolek võib otsustada anda komisjoni kogu eelnõu ühes parandusega, olenemata sellest, et eelnõu mõned osad on juba vastu võetud.

Kui parandus on antud komisjoni, lükatakse edasi parandusele kuuluva eelnõu osa teine lugemine, kuni komisjon on asja läbi vaadanud. On komisjoni antud kogu eelnõu, katkestatakse selle lugemine.

§ 59. Kui eelnõu tuleb teisel lugemisel komisjoniantult koosoleku päevakorda, siis komisjoni ettepanekul kas avatakse uuesti teine lugemine või jätkatakse seda. Kui aruandja võtab sõna seletuseks, avatakse üldläbirääkimised.

§ 60. Teine lugemine loetakse lõpetatuks, kui on hääletatud eelnõu kõik osad või paragrahvid ühes ettepandud parandustega kui ka sissejuhatused ja eelnõu pealkiri. Teise lugemise lõpetamise järele tuleb eelnõu, kui kolmas lugemine ära ei jää, järgmisel koosolekul päevakorda kolmandale lugemisele, kui koosolek eriti ei otsusta lükata edasi kolmandat lugemist või anda eelnõu teise ja kolmanda lugemise vahel komisjoni.

§ 61. Kolmandal lugemisel võib eelnõu arutada ainult teisel lugemisel hääletamisel olnud paranduste ja algettepanekute piires. Kuid ka neis piires ei tohi teha niisuguseid ettepanekuid, mis muudavad eelnõu või selle üksikuid osi niivõrd, et eelnõu või selle osa omandab uue tähenduse, mis eelmisil lugemisil arutamisel ega hääletamisel pole olnud.

Kui kolmandal lugemisel aruandja, Vabariigi Valitsuse liige või selleks määratud esindaja leiab, et ettepanek või teisel lugemisel vastuvõetud paragrahv on vastuolus vastuvõetud eelnõuosa sisuga, siis talitatakse § 58 ja 59 korras.

Kui kolmandal lugemisel võetakse vastu ettepanek, mis näib olema vastuolus teisel lugemisel vastuvõetud või hääletamisel olnud ettepanekutega järgnevais paragrahves, siis võivad need järgnevad paragrahvid koosoleku otsusel tulla arutamisele väljaspool paragrahvide järjekorda.

§ 62. Eelnõu loetakse koja või üldkoosoleku poolt vastuvõetuks, kui see on vastu võetud lõpphääletamisel.

§ 63. Eelnõu lõplik redigeerimine antakse redaktsioonikomisjonile.

Koja redaktsioonikomisjon koosneb kolmest liikmest, üldkoosoleku redaktsioonikomisjon mõlemate kodade redaktsioonikomisjoni liikmeist ning eelnõu aruandjast või aruandjaist. Redaktsioonikomisjoni koosolekuist võtab osa Rahvuskogu peasekretär, kellel on sõnaõigus.

Eelnõu antakse redaktsioonikomisjoni teise ja kolmanda lugemise vahel või pärast teise lugemise lõppu. Vastavalt sellele tuleb eelnõu koja või üldkoosolekul kolmandale lugemisele või lõpphääletamisele redaktsioonikomisjonis redigeeritud kujul. Need eelnõu üksikud osad või paragrahvid, mis teisel lugemisel muudetud, samuti ka need eelnõu üksikud osad või paragrahvid, millede redaktsioonis redaktsioonikomisjon tarvilikuks peab muudatusi, paljundatakse ja antakse vastava koja või Rahvuskogu üldkoosoleku ja Vabariigi Valitsuse liikmeile, Riigikontrolörile ja selleks määratud esindajaile enne kolmandale lugemisele või lõpphääletamisele asumist.

Eelnõu ei anta redaktsioonikomisjoni enne lõpphääletamist pärast teist lugemist, kui see oli enne teist lugemist käesoleva paragrahvi korras koja või üldkoosoleku juhatuse poolt antud redaktsioonikomisjoni ja teisel lugemisel parandusteta vastu võetud.

Pärast kolmandal lugemisel vastuvõtmist, kuid enne lõpphääletamist antakse eelnõu uuesti redaktsioonikomisjoni, kui eelnõu kolmandal lugemisel muudetud, välja arvatud kolmandal lugemisel tehtud redaktsioonilised parandused.

Koja või üldkoosoleku juhatusel on õigus anda komisjonide poolt esitatavaid eelnõusid redaktsioonikomisjoni enne tähendatud eelnõude paljundamist ja kätteandmist Rahvuskogu ja Vabariigi Valitsuse liikmeile, Riigikontrolörile ning selleks määratud esindajaile. Sel juhul võetakse eelnõu esimesele lugemisele redaktsioonikomisjoni poolt redigeeritud kujul.

§ 64. Eelmise (63) paragrahvi kolmandas lõikes ettenähtud juhtudel esitab redaktsioonikomisjon võimalikult järgmisel koosolekul vastuvõtmiseks lõplikult redigeeritud kujul need eelnõuosad, paragrahvid või paragrahviosad, kus redaktsioonikomisjon peab redaktsiooni muutmist tarvilikuks. Redaktsioonikomisjoni ettepanek ei või sisaldada poolikuid lauseid, ta on kirjalik ja jagatakse välja enne koosolekut Rahvuskogu või koja ja Vabariigi Valitsuse liikmeile, Riigikontrolörile ning selleks määratud esindajaile.


3. jagu.
Eelnõude vastuvõtmine Rahvuskogu poolt.

§ 65. Eelnõu võetakse esimesena vastu selle koja poolt, kuhu ta antud § 48 teise lõike korras.

Kui eelnõu antud § 48 teise lõike korras Teisele Kojale, siis toimub eelnõu vastuvõtmise käik kodade poolt järgmiste (66-71) paragrahvide alusel vastupidises järjekorras.

§ 66. Esimese Koja poolt vastuvõetud eelnõu saadetakse selle koja eelnõuna Teisele Kojale. Teise Koja juhatuse korraldusel antakse eelnõu samasse Teise Koja komisjoni, kus arutati algeelnõud selle teisendi järgi.

§ 67. Kui Teine Koda võtab muutmatult vastu Esimese Koja poolt vastuvõetud eelnõu, loetakse eelnõu Rahvuskogu poolt vastuvõetuks.

§ 68. Kui Teine Koda teeb Esimese Koja poolt vastuvõetud eelnõus muudatusi, saadab ta eelnõu tagasi Esimesele Kojale.

Ühineb Esimene Koda tehtud muudatustega, loetakse eelnõu Rahvuskogu poolt vastuvõetuks.

§ 69. Kui Esimene Koda peale eelmises (68) paragrahvis tähendatud arutamist kas osaliselt või kogu ulatuses ei ühine Teise Koja poolt tehtud muudatustega, antakse eelnõu kooskõlastamis-komisjoni, mis koosneb mõlema koja vastava komisjoni esimeestest, abiesimeestest ja eelnõu aruandjaist. Kooskõlastamis-komisjoni esimeheks on Esimese Koja vastava komisjoni esimees, esimeseks abiesimeheks Teise Koja vastava komisjoni esimees, teisteks abiesimeesteks mõlema koja komisjonide abiesimehed.

Kooskõlastamis-komisjon arutab küsimusi neis piires, kuivõrd Esimene Koda peale arutamist § 68 korras ei ole ühinenud Teise Koja ettepanekutega.

Kooskõlastamis-komisjon püüab leida ühist seisukohta kodade vahel ning töötab tarbe korral välja oma ettepaneku. Otsused teeb kooskõlastamis-komisjon § 36 ettenähtud korras.

§ 70. Kooskõlastamis-komisjoni ettepanek esitatakse kumbagile kojale. Kojad arutavad eelnõu ainult kooskõlastamis-komisjoni ettepaneku piires.

§ 71. Kui kooskõlastamis-komisjoni ettepaneku võtavad mõlemad kojad vastu, loetakse eelnõu Rahvuskogu poolt vastuvõetuks.

§ 72. Kui kumbki koda ei võta vastu eelnõu lahtisi osi eelmises (71) paragrahvis ettenähtud kujul, samuti kui kooskõlastamis-komisjon ei ole esitanud ühist ettepanekut (§ 69), esitatakse eelnõu Rahvuskogu üldkoosolekule. Rahvuskogu üldkoosolekul esinevad aruandjatena mõlema koja aruandjad.

Rahvuskogu üldkoosolek arutab eelnõud ainult neis osades, millede kohta kojad pole jõudnud ühistele seisukohtadele. Üldkoosoleku juhatus võib anda eelnõu lahtised osad enne üldkoosolekule esitamist mõlema koja ühisesse komisjoni, mis koosneb mõlema koja vastava komisjoni liikmeist. Ühine komisjon teeb otsused häälteenamusega. Komisjoni juhatamine toimub § 36 ettenähtud korras.

§ 73. Kui eelnõu läbivaatamisel kahe koja seisukohtade kooskõlastamisel selgub, et vastuvõetud uus seisukoht on vastuolus eelnõu mõne osaga, mis varem tunnustatud vastuvõetuks, tehakse eelmiste paragrahvide korras vajalikud parandused ka varem mõlema koja poolt ühtlaselt vastuvõetud eelnõuosades.

§ 74. Rahvuskogu üldkoosoleku juhatus määrab tarbe korral tähtaja komisjonidele kui ka mõlema koja koosolekuile, mille jooksul nad peavad lõpetama oma ülesande neil arutusel oleva iga eelnõu läbivaatamisel. Tähtajaks oma ülesande mitte-lõpetamise korral võidakse Rahvuskogu üldkoosoleku juhatuse otsusel anda eelnõule kodukorras ettenähtud edaspidine käik. Kui eelnõule antakse edaspidine käik, ilma et see emma-kumma koja poolt oleks vastu võetud, antakse eelnõu lõplikuks vastuvõtmiseks Rahvuskogu üldkoosolekule.

Töö edukuse mõttes võib üldkoosoleku juhataja määrata eelnõu läbivaatamiseks uue komisjoni, määrata asjaarutamise korra komisjonis, määrata koosolekute aja ja kestuse, otsustada kodukorras ettenähtud tähtaegade lühendamist ning kolmanda lugemise ärajätmist ning piirata kõnede aega.

§ 75. Rahvuskogu kodade poolt vastuvõetud eelnõude algtekstid, mis saadetakse teisele kojale või Rahvuskogu üldkoosolekule, valmistatakse kahes eksemplaris ja nad kannavad koja esimehe või abiesimehe ja aruandja ning peasekretäri allkirja. Algtekstid hoitakse alal Rahvuskogu kantseleis.

§ 76. Rahvuskogu poolt lõplikult vastuvõetud eelnõude algtekstid valmistatakse kahes eksemplaris ning nad kannavad mõlema koja esimeeste või abiesimeeste ning mõlema koja aruandjate allkirju.

Algtekstile märgitakse aasta ja kuupäev, millal eelnõu lõplikult võeti vastu mõlema koja poolt, või kui see hääletusel olnud Rahvuskogu üldkoosolekul, siis ka üldkoosoleku poolt vastuvõtmise aasta ja kuupäev.


8. peatükk.
Läbirääkimiste kord Rahvuskogu kodade koosolekuil ja üldkoosolekul.

§ 77. Kõik kõned, mis kestavad üle ühe minuti, peetakse kõnetoolilt.

§ 78. Aruandjale ja kaasaruandjale, kui nad seda soovivad, antakse sõna eelnõu lugemise algul sissejuhatuseks, arutamise või lugemise lõpul lõppseletuseks ja kõnede vahel väljaspool järjekorda. Sama õigus on neil ka eelnõu iga üksiku osa arutamisel või lugemisel. Aruandja kõneaeg ei ole piiratud.

§ 79. Kui eelnõu lugemise ajal aruandja ei ole kohal, täidab aruandja kohuseid vastava komisjoni esimees või abiesimees või kaasaruandja.

§ 80. Aruandja kannab ette osade või paragrahvide viisi eelnõu teisel ja kolmandal lugemisel.

Koosoleku juhataja korraldusel võib ära jääda teksti ettekandmine aruandja poolt.

Aruandja kannab ette eelnõu istudes, oma seletused aga seistes aruandja kohal või juhataja loal ka kõnetoolil.

§ 81. Vabariigi Valitsuse liikmed, Riigikontrolör ja selleks volitatud esindajad saavad sõna väljaspool järjekorda.

§ 82. Rahvuskogu liige saab sõna sõnasoovist teatamise järjekorras, kuid koosoleku juhataja, arvestades seda, et poolt- ja vasturääkijad võimalikult vahelduksid, võib muuta kõnelejate järjekorda.

Sõnasoovist teatatakse kirjalikult koosoleku juhatajale; kõnede vaheajal võib koosoleku juhataja võtta vastu ka suusõnalisi sõnaküsimusi.

Kui sõnasoovijaid ei ole või kõnelejate nimekiri on läbi, teatab juhataja sellest koosolekule. Selle järele võivad liikmed veel sõna saada, kui nad seda küsivad enne, kui juhataja annab aruandjale lõppsõna või teatab, et ta on asunud hääletamisele.

Hääletamisele asumist konstateerib juhataja sõnadega „asun hääletamisele“ ja vasaralöögiga.

§ 83. Kui koosoleku juhataja võtab sõna asja sisuliseks arutamiseks, peab ta koosoleku juhatamise kõneajaks edasi andma teisele.

§ 84. Kui sõnaküsija sõnaandmise ajal puudub koosolekuruumist, paigutatakse ta sõnaküsinute nimekirja lõppu.

§ 85. Sõna antakse asja sisulisel arutamisel Rahvuskogu liikmeile esimesel ja teisel lugemisel mitte rohkem kui kaks korda ja kolmandal lugemisel üks kord, Vabariigi Valitsuse liikmeile, Riigikontrolörile ja selleks volitatud esindajaile piiramata arv kordi.

Käesoleva kodukorra § 68 ja 70 tähendatud eelnõude arutamisel ja hariliku arutamise korra alla kuuluva eelnõu esimesel lugemisel on Rahvuskogu liikmeil esimesel korral kõneaeg kuni 1 tund, teisel korral kuni 1/2 tundi.

Eelnõu teisel ja kolmandal lugemisel on eelnõu iga üksiku osa või paragrahvi kui ka eelnõu või selle üksikute osade sissejuhatuste ja pealkirja kohta, samuti üldläbirääkimistel Rahvuskogu liikmeil kõneaeg: teisel lugemisel esimesel korral kuni 45 minutit, teisel korral kuni 15 minutit ja kolmandal lugemisel kuni 15 minutit.

§ 86. Koosoleku-, päeva- ja asjaarutamiskorra kui ka kodukorra kohta antakse sõna väljaspool järjekorda, kuid ainult üks kord ja mitte üle kolme minuti. Neil kordadel antakse tehtud ettepaneku kohta sõna ühele vastu, kuid mitte üle kolme minuti.

Koosoleku juhatajal on korra kohta sõnaandmisel õigus nõuda, et kõneleja teataks talle oma ettepaneku sisu.

§ 87. Faktiliseks märkuseks antakse sõna väljaspool järjekorda, kuid ainult üks kord ja mitte üle kolme minuti.

§ 88. Hääletamismotiivide kohta antakse sõna enne hääletamist, kuid ainult üks kord ja mitte üle kolme minuti.

Kinnisel hääletamisel võib sõna saada ainult teadaandeks, et hääletamisest osa ei võeta.

Pärast hääletamisele asumisest teatamist antakse sõna veel ainult hääletamise korra kohta, kuid ainult üks kord ja mitte üle kolme minuti. Hääletamise algust arvatakse vasaralöögist.

§ 89. Isiklikes asjus antakse sõna ainult Rahvuskogu koosolekuil või komisjonides esiletoodud asjade kohta ja seejuures pärast selle päevakorrapunkti lõpetamist, mille arutamise ajal avaldati niisugune sõnanõudmine. Kõnelemiseks antakse sel puhul kuni viis minutit ja ainult üks kord. Juhatajal on õigus nõuda, et talle teatatakse kõne sisu.

§ 90. Kui § 86-89 ettenähtud juhtudel sõnavõtmine muutub hulgaliseks, võib koosoleku juhataja, leides, et see mõjub takistavalt tööle, keelduda sõna andmast.

§ 91. Kõne lühendamise asjas võib koosolek panna maksma järgmisi kitsendusi: lühendada kõneaega, sulgeda kõnelejate nimekirja ja ka läbirääkimised hoopis lõpetada, misjuures aga sõna antakse Vabariigi Valitsuse liikmeile, Riigikontrolörile ja selleks määratud esindajaile ning aruandjaile. Neis asjus tehtud ettepanekud olgu kirjalikud ja vähemalt ühe kümnendiku koosoleku seaduslikku koosseisu kuuluvate liikmete allkirjadega. Ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on koosolijate enamus.

Eelmises lõikes tähendatud õigus on ka koosoleku juhatajal, kui ta leiab, et asi on küllaliselt selgitatud hääletamisele asumiseks.


9. peatükk.
Hääletamise kord Rahvuskogu kodade koosolekuil ja üldkoosolekul.

§ 92. Hääletamisele asumise eel avaldab juhataja kõik ettepanekud, parandused ja täiendused ning teatab hääletamise korra.

§ 93. Parandused ja täiendused hääletatakse enne, kui need eelnõuosad, millede kohta nad on tehtud.

Puht-eitavat ettepanekut ei panda iseseisvalt hääletamisele.

Kui on vastu võetud parandus, mida on paranduse mõttele vastavalt vaja teha ka eelnõu järgmistes osades, siis ei tule niisugune parandus korduvalt hääletamisele, vaid loetakse kõigis eelnõuosades juba vastuvõetud redaktsiooniliseks paranduseks.

§ 94. Kui aruandja ühineb paranduse või täiendusega, siis ei panda seda parandust eraldi hääletamisele, vaid hääletamisele tuleb terve ettepanek muudetud kujul, kui juhataja sellekohase küsimuse peale mõni liige ei nõua lahushääletamist, vastasel korral hääletatakse parandus § 93 korras.

§ 95. Kui ettepanekuid, parandusi ja täiendusi on mitu, siis hääletatakse kõigepealt need, millede vastuvõtmine teeb tarbetuks teiste hääletamise, ja seejärele need, mis kõige rohkem erinevad algettepanekust. Kui säärast vahet ei ole, siis hääletatakse neid esitamise järjekorras. Hääletamise järjekorra otsustab juhataja.

§ 96. Teisel ja kolmandal lugemisel hääletatakse kõigepealt eelnõu üksikud osad või paragrahvid, siis sissejuhatused ja lõpuks pealkiri. Eelnõu pannakse lõpphääletusele pärast redaktsioonikomisjoni ettepanekute läbihääletamist või pärast kolmandat, või vastavail juhtudel pärast teist lugemist, kui eelnõu ei anta redaktsioonikomisjoni.

Kui enne lõpphääletamist selgub, et eelnõus on vastuolud või muud vead, mida ei ole võimalik parandada redaktsiooni korras, samuti ka kui selgub pärast lõpphääletamist, et seaduses on vastuolud või muud vead, võib koosolek juhataja või aruandja ettepanekul otsustada pöörata tagasi selle toimingu juurde, kus vea parandamine on võimalik.

§ 97. Osade või paragrahvide viisi ei hääletata § 68 ja 70 tähendatud eelnõusid, vaid nende sisu korraga.

§ 98. Otsused tehakse lihthäälteenamusega, välja arvatud juhud, kus see käesolevas kodukorras on ette nähtud teisiti.

§ 99. Hääletatakse avalikult, kinniselt või nimeliselt. Avaliku hääletamisviisi määrab koosoleku juhataja.

Kui kinnise või nimelise hääletamise nõudmised ühe ja sama päevakorra punkti arutamisel muutuvad hulgaliseks, määrab juhataja hääletamise viisi.

§ 100. Kinnist ja nimelist hääletamist ei lubata:

1) koosolekute aja ja päevakorra määramisel;

2) eelnõude lugemiste vaheaegade lühendamisel;

3) koosoleku edasilükkamisel;

4) korra kohta tehtud ettepanekute hääletamisel;

5) läbirääkimiste edasilükkamisel või lõpetamisel;

6) komisjonide suuruse ja koosseisu määramise küsimusis.

§ 101. On hääletamisel üks ettepanek, siis loetakse hääled „poolt“ ja „vastu“ ja tunnustatakse ettepanek vastuvõetuks, kui see sai rohkem hääli „poolt“ kui „vastu“, olenemata erapooletuks jäänuist. Häälte poolnemisel otsustab koosoleku juhataja hääl.

On hääletamisel mitu ettepanekut, siis hääletatakse kõik ettepanekud ainult „poolt“ ja tunnustatakse see ettepanek vastuvõetuks, mis sai kõige suurema absoluutse enamuse. Ei saanud aga ükski ettepanek absoluutset enamust, siis hääletatakse kõik ettepanekud uuesti, kuid juba „poolt“ ja „vastu“ ses järjekorras, kuidas nad enamuse järgi esimesel korral hääli said, ja tunnustatakse vastuvõetuks see ettepanek, mille „poolt“ antud häälte arv on kõige suurem, kui neist arvatud maha „vastu“ antud hääled.

Avaliku hääletamise puhul võidakse nõuda kinnist hääletamist, kui „poolt“ ja „vastu“ häälte vahe ei ole suurem kui viis.


10. peatükk.
Esitised.

§ 102. Esitised, mis algatatud Rahvuskogu võimkonda kuuluvais asjus, võetakse vastu Rahvuskogu üldkoosolekul. Esitiste algatamine toimub samas korras, kui seaduseeelnõude algatamine. Peale selle võivad algatada esitisi Rahvuskogu üldkoosoleku juhatus ja mõlema koja juhatused ning komisjonid. Esitis võidakse anda läbivaatamiseks komisjoni.

Esitiste arutamine ja vastuvõtmine toimub ühistel alustel § 68 ja 69 ettenähtud eelnõude arutamisega ja vastuvõtmisega.

Kui esitise otsustamine kuulub ainult vastava koja võimkonda, arutatakse ja otsustatakse esitist koja poolt eelmiste lõigete korras.


11. peatükk.
Rahvuskogu tegevuse lõpetamine.

§ 103. Kui Rahvuskogu võtnud vastu Põhiseaduse ja selle elluviimiseks vajalikud seadused, lõpetab Riigivanem Rahvuskogu tegevuse.

Rahvuskogu tegevuse lõpetamine toimub Rahvuskogu üldkoosolekul.

Rahvuskogu tegevuse lõpetamisel antakse kogu Rahvuskogu asjatoimetusse puutuv materjal üle Riigikantseleile.


12. peatükk.
Rahvuskogu kodade ja üldkoosoleku protokollide pidamine.

§ 104. Iga koja koosoleku ja Rahvuskogu üldkoosoleku kohta kirjutatakse otsuste protokoll, kuhu tähendatakse:

1) koosoleku juhataja ametlikud teadaanded;

2) hääletamisel olnud ettepanekud ja parandused ning kõik otsused;

3) hääletamisel „poolt“ ja „vastu“ antud häälte arv, kui oli häältelugemine, ― nimelisel hääletamisel ka „poolt“ ja „vastu“ hääletajate nimed;

4) valimistel valitute nimed ühes nende poolt antud häälte arvuga;

5) koosoleku juhataja korraldused sõna äravõtmise ja koosolekult kõrvaldamise asjus;

6) järgmise koosoleku aeg ja päevakord, kui selle on otsustanud koosolek või sellest on teatanud koosoleku juhataja.

Otsuste protokoll kirjutatakse peasekretäri juhatusel ja vastutusel.

§ 105. Koosolekule järgneval päeval on otsuste protokoll Rahvuskogu kantseleis läbivaatamiseks Rahvuskogu liikmeile, samuti Vabariigi Valitsuse liikmeile, Riigikontrolörile ja selleks määratud esindajaile, kes võivad nõuda protokolli parandamist 24 tunni jooksul, teatades sellest koosoleku juhatajale. On viimane parandustega nõus, parandatakse protokoll.

Otsuste protokolli kinnitavad oma allkirjaga koosoleku juhataja ja peasekretär.

§ 106. Peale otsuste protokolli valmistatakse koosoleku stenograafiline aruanne, milles tähendatakse koosoleku täielik käik. Koja või üldkoosoleku juhatusel on õigus tähendatud aruannete trükis avaldamisel teha lühendusi.

§ 107. Igale kõnelejale antakse läbivaatamiseks ja paranduste tegemiseks ta kõne stenogramm. Parandused ei või lahku minna koosolekul ettekantud mõtteist. Stenogrammi peab kõneleja andma tagasi juhatuse poolt määratud ajaks.

Ei ole stenogramm määratud ajaks tagasi antud, loetakse see kõneleja poolt õigeks tunnustatuks.

Enne stenogrammi läbivaatamist kõneleja poolt või eelmises lõikes tähendatud aja möödumist ei loeta kõne stenogrammi koosoleku stenograafilise aruande ametlikuks osaks ega anta seda kellelegi kasutamiseks ametliku dokumendina.

§ 108. Stenograafilise aruande õige paranduse järele valvab koosoleku juhataja. Kui viimane ei nõustu kõneleja poolt tehtud parandustega, otsustab vaidluse all oleva küsimuse kõneleja kaebusel juhatus.

Stenograafiline aruanne loetakse kinnitatuks § 107 määratud tähtaja möödumisel. Vaidluse korral aga vaidluse lahendamisega juhatuse poolt.

Aruande tunnustavad õigeks koosoleku juhataja ja peasekretär.

§ 109. Rahvuskogu kodade ja üldkoosoleku otsuste protokollide, samuti stenograafiliste aruannete asjus tarvitatakse üksikute protokollide süsteemi, mille juurde kuuluvad eraldi lisad, mis on protokollijõulised.


13. peatükk.
Korrapidamine Rahvuskogu kodade koosolekuil ja üldkoosolekul.

§ 110. Korrapidamine koosolekuil on koosoleku juhataja hooleks. Juhatajal on õigus kõnelejaid kõneainest kõrvalekaldumisel kutsuda asja juurde, korrarikkumise puhul neid kui ka teisi Rahvuskogu liikmeid ja koosolekust osavõtjaid korrale kutsuda ja neile märkusi teha. Kui juhataja kõnelejat ta kõne ajal korduvalt asja juurde või korrale on kutsunud või märkuse teinud ja teda hoiatanud, võib ta kõnelejalt sõna ära võtta. On kõnelejalt sõna ära võetud, ei saa ta enam sõna samas asjas.

§ 111. Kui Rahvuskogu liige rikub jämedalt korda koosolekul, nagu: tarvitab ebakohaseid sõnu või ütlusi, ütleb haavavaid sõnu Eesti Vabariigi, Riigivanema, Rahvuskogu, Vabariigi Valitsuse või nende liikmete, Rahvuskogu liikmete, ametiasutiste ja ametnikkude või eraisikute kohta või takistab oma ülalpidamisega koosoleku rahulikku käiku, siis on koosoleku juhatajal õigus ta koosolekult kõrvaldada ja tarbe korral lasta ta välja viia. Koosolekult kõrvaldamise korral peab Rahvuskogu liige otsekohe koosolekuruumist lahkuma. Ei tee ta seda, vaatamata juhataja ettepanekule, katkestatakse koosolek ja Rahvuskogu liige on sellega kõrvaldatud ka järgnevalt kahelt koosolekult.

Kui Rahvuskogu liige korduvalt ei alistu koosoleku juhataja korraldustele või rikub korda erakordselt raskesti, võib koosoleku juhataja ta kõrvaldada kuni kümnelt koosolekult.

Neist tagajärgedest teatab koosoleku juhataja sama koosoleku jätkamisel või teise koosoleku algul.

Koosolekult kõrvaldatud Rahvuskogu liige ei või selle aja jooksul, millal ta kõrvaldatud Rahvuskogu koosolekult, võtta osa komisjonide koosolekuist. Teeb ta katseid osa võtta komisjonide koosolekuist või rikub mõnel muul teel korda Rahvuskogu hoones, võib vastav juhatus talle ära keelata viibimise Rahvuskogu hoones, teatades sellest vastavale koosolekule.

§ 112. Koosoleku juhatajaga ei lubata astuda vaidlusse.

§ 113. Vabariigi Valitsuse liikmed, Riigikontrolör ja selleks volitatud esindajad alluvad koosoleku juhataja korraldustele.

§ 114. Rahvuskogu liige, kes ei ole rahul koosoleku juhataja tegevusega, võib nõuda rahulolematuse põhjuste läbivaatamist vastavas juhatuses. Juhatuse otsus on lõplik.

§ 115. Kui keegi pealtkuulajaist rikub korda vahelehüüetega, meeleavaldusega või muul viisil, kutsub koosoleku juhataja ta korrale, tarbe korral sundides ta ka lahkuma koosolekuruumist. Koosolekut takistavate rahutuste puhul pealtkuulajate kohtadel võib koosoleku juhataja sundida lahkuma kõik sealviibijad.

§ 116. Sellekohasel nõudmisel lähetatakse Rahvuskogu kodade koosolekute või üldkoosoleku ajaks esimehele käsutada tarvilik politseiline või sõjaväeline jõud.

§ 117. Koosolekuil viibivail Rahvuskogu ja Vabariigi Valitsuse liikmeil, Riigikontrolöril ja selleks määratud esindajail on õigus juhtida koosoleku juhataja tähelepanu koosolekul ettetulnud korrarikkumisile.

§ 118. Üldise ärevuse korral on juhatajal õigus kuulutada vaheaeg või lõpetada koosolek.

Koosoleku juhatajal on õigus neil juhtudel korraldada, et Rahvuskogu liikmed kui ka teised koosolekuruumis viibivad isikud koosolekuruumist lahkuksid.


14. peatükk.
Rahvuskogu liikmete õigused ja kohused.

§ 119. Rahvuskogu liikmed on kohustatud osa võtma Rahvuskogu töist. Puududa võib Rahvuskogu liige ainult mõjuvail põhjusil.

§ 120. Rahvuskogu liige on kohustatud teatama vastava koja juhatusele oma aadressi Tallinnas ja oma alalise elukoha.

§ 121. Igaks Rahvuskogu üldkoosolekuks, koja koosolekuks ja komisjoni koosolekuks on kvoorumileht, millele kõik koosolevad liikmed kirjutavad nimed.

Kvoorumileht pannakse koosolekuruumi pool tundi enne koosoleku määratud algust.

Kui Rahvuskogu liige on jätnud nime kirjutamata kvoorumilehele, võib ta koosolekust osavõtmist tõestada, kui seda ei saa kindlaks teha koosoleku protokolli või stenograafilise aruande järgi, koosoleku juhataja või sekretäri sellekohase teadaandega.

Rahvuskogu liige loetakse koosolekult puuduvaks, kuigi ta on kirjutanud enese kvoorumilehele, ka siis, kui ta on juhataja nõusolekuta Rahvuskogu üldkoosolekul või koja koosolekul lahkunud koosoleku ruumidest enne koosoleku lõppu või komisjoni koosolekult enne koosoleku lõppu.

§ 122. Kutsed, teadaanded ja üldse igasugune kirjavahetus ning paljundused toimetatakse Rahvuskogu liikmeile kätte Tallinna aadressil. Kui koosoleku ajal need on pandud koosolekuruumes Rahvuskogu liikmete kohtadele, loetakse need kätteantuiks.

§ 123. Rahvuskogu liikmeil on tasuta sõit riigi päralt olevail raudteil ja laevadel.

Rahvuskogu liikmeile makstakse sõiduraha posthobuse taksi järgi ta elukohast kuni lähema raudteejaamani või laevasadamani sõiduks Rahvuskogu istungile ja tagasi.

§ 124. Rahvuskogu liikmeile makstakse korteriraha 40 krooni kuus.

§ 125. Rahvuskogu liikmele makstakse iga Rahvuskogu üldkoosoleku ja koja koosoleku eest, millest ta on osa võtnud, 10 krooni. Komisjoni- ja alamkomisjonikoosolekuist, samuti juhatuse koosolekust osavõtmise eest makstakse nende liikmeile 7 krooni 50 senti, samuti makstakse Põhiseaduse üldkomisjoni aruandjale osavõtmise eest eelnõu-osade komisjonide koosolekuist kui ka aruandjale teise koja vastava komisjoni koosolekust osavõtmise eest 7 krooni 50 senti.

Komisjoni aruandjale makstakse komisjoni kui ka Rahvuskogu üldkoosolekust ja koja koosolekutest osavõtmise eest, kui ta esines aruandjana asja sisulisel arutamisel, lisatasu 2 krooni 50 senti.

Rahvuskogu üldkoosoleku ja koja koosoleku juhatajale makstakse lisatasu 5 krooni, komisjoni koosoleku juhatajale 2 krooni 50 senti.

Maksmise tähtajad ja korra määrab Rahvuskogu üldkoosoleku juhatus.

§ 126. Rahvuskogu mõlema koja esimeestele makstakse peale eelmistes (124 ja 125) paragrahvides tähendatu veel sõidu- ja esindusraha 300 krooni kuus.

§ 127. Rahvuskogu liige ei ole seotud mandaadiga.

§ 128. Rahvuskogu liige kannab peale käesolevas kodukorras ettenähtud avalduste eest, mis ta teinud Rahvuskogu organite koosolekuil, ainult kohtulikku vastutust.

§ 129. Kui Rahvuskogu liige on jõusse astunud kohtuotsuse põhjal võetud karistuse kandmiseks vahi alla ja karistuseks on vähemalt vangimaja karistus, loetakse ta vastava koja juhatuse otsusel lahkunuks Rahvuskogu koosseisust.

§ 130. Rahvuskogu liikmed on õigustatud tutvuma kõigi Rahvuskogu kantseleis või komisjonides alalhoitavate aktidega niivõrd, kuivõrd see ei takista Rahvuskogu, komisjonide või komisjonide esimeeste või aruandjate tööd.

Rahvuskogu liikmed võivad tarvitada akte ainult Rahvuskogu hoones. See kitsendus ei maksa komisjonide esimeestele või aruandjaile nende tööks tarvilikkude aktide kohta. Erandeid võib lubada peasekretär.

§ 131. Rahvuskogu trükitud stenograafilised aruanded antakse Rahvuskogu liikmele selle aja eest, millal ta kuulub Rahvuskogu koosseisu.

§ 132. Muudatustest Rahvuskogu koosseisus teatab vastava koja juhatus koja järgmisel koosolekul. Rahvuskogu volituste kestuse ajal loetakse Rahvuskogu liikme volitused lõppenuks päeval, millal Rahvuskogu liige lahkus surma läbi või pani maha oma volitused, mil juhtudel, samuti kui teadaandest ei selgu, millal Rahvuskogu liige pani maha volitused, juhatuse otsuse päeval.

Rahvuskogu uue liikme volitused loetakse tekkinuks valimiste jõustumise või sellekohase määramise päevast.

§ 133. Käesolev kodukord hakkab kehtima avaldamisega.

Tallinnas, 3. veebruaril 1937.


K. Päts
Peaminister
Riigivanema ülesannetes.
Joh. Müller
Kohtuminister.