Päewaleht/1940/06/22/Eilse päeva sündmusi

Allikas: Vikitekstid
(Ümber suunatud leheküljelt Vabastati 27 poliitilist vangi)
Jump to navigation Jump to search
Päewaleht (1940)
Päewaleht, 22. juuni 1940, nr 165, lk 3.



Eilse päeva sündmusi
Töölised esitasid oma nõudmised vabariigi presidendile. – Pika Hermani torni heisati punane lipp

Tööliste koosolek

Tallinna ehitustööliste ühingu algatusel peeti neljapäeval, 20. juunil, kell 8 õhtul töölisvõimla saalis tööliste koosolek, millest võttis osa 800—1000 töölist. Kõnedega esinesid riigivolikogu liikmed N. Ruus, A. Jõeäär, V. Jaanus, siis O. Sepre, kes 1923. a. oli mõistetud sunnitööle, kuid vabanes amnestia läbi 1938. a. ning teised ametiühingute tegelased.

Kõnedes käsitati tekkinud olukorda seoses praeguse aja sündmustega, tööliste olukorda jn nende nõudmisi.

Lõppeks võeti kõigi koosolijate häältega vastu alljärgnevad resolutsioonid:

Oleme veendunud, et Eesti töötava rahva elukorra parandamise suurimaks eeltingimuseks on rahu ja Eesti eemalehoidmine imperialistlikust sõjast. Tänu Eesti ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikusele abistamise paktile on Eesti rahvas seni võinud jääda eemale sõjast ja Eesti majanduselu on võinud võrdlemisi normaalselt jätkuda ajal, millal sajad miljonid maailma rahvad elavad üle metsikuid sõjakoledusi.

Saades aga teada N. Liidu rahvakomissaride nõukogude esimehe Molotovi esildusest Eesti valitsusele, et Eesti valitsus on avaldanud N. Liidu vastast tegevust, loonud N. Liidu vastu sihitud sõjalise liidu Läti ja Leeduga, korraldanud selleks salajasi konverentse jne, konstateerime, et sarnane tegevus mille sihiks oli sõja vaenulikkuste provotseerimine N. Liidu vastu, leiab sügavat põlgust ja hukkamõistmist Eesti töötavate hulkade ja Eesti rahva enamuse poolt. Arvestades asjaolu, et Eesti senine valitsus ei ole lojaalselt täitnud N. Liidu ja Eesti vahelist vastastikust abistamise pakti, vaid on jämedalt rikkunud pakti, valmistanud ette Eesti rahva sõtta kiskumist N. Liidu vastu, nõuame niisuguse valitsuse kujundamist, kes oleks täielikult N. Liidu sõbralik ja täidaks ausalt sõlmitud pakti.

Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga kaitseliidu laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud abistamise pakti vaenulistest ollustest.

Arvesse võttes, et praegused koosolekute, ajakirjanduse, ühinemise vabadused ja muud kitsendused takistavad töötavate hulkade võitlust oma olukorra parandamise eest, nõuame kitsenduste kaotamist. Töötavate hulkade võitlus parema olukorra eest on ainult siis mõjuv, kui seda võitlust juhib tööliste poliitiline partei.

Seepärast tuleb lubada töölistele oma poliitilise partei asutamine. Tuleb lubada töölisajakirjanduse väljaandmine, kaotada tööliskoosolekute politseis registreerimise sundus, lõpetada koosolekute kontrollimine välis- ja poliitilise politsei poolt ja kindlustada täielik sõna-, mõtte-, trüki-, koosolekute ja ühinemisvabadus.

Nõuame töölisliikumise tagakiusamise lõpetamist, üldist amnestiat töörahva huvide eest võidelnud poliitilistele vangidele ja neile kõigi kodanikuõiguste tagasiandmist, töölisliikumise tegelaste väljasaatmise otsuste tühistamist, suletud töölisorganisatsioonide tegevuse uuestiavamist ja politseiasutuste poolt ellukutsutud "töölisorganisatsioonide", nagu Töövõtjate Kutseühingute Keskliit j. t. tegevuse likvideerimist.

Nõuame tööliste vallandamine lõpetamist ja töötutele töö muretsemist, tööpalkade tõstmist vastavalt elukallidusele.

Nõuame valitsusasutustelt otsustavat võitlust liiakasuvõtjate, spekulantide ja igasuguste marodööride vastu.

Seda ei ole võimalik teha väikeste rahatrahvide-abil, nagu seda seni on tehtud, vaid võitlus liiakasuvõtjate vastu on ainult siis efektiivne, kui selle eest määratakse karme karistusi.


Tervitus punaarmeele

Edasi võeti vastu tervitus punaarmeele, mis kõlab järgmiselt: Tallinna tööliste koosolek Töölisvõimlas 20. juunil 1940. a. läkitab Punaarmeele ja tema juhtidele oma vennalik-südamlikema tervituse Koosolek kinnitab, et Kusti rahva rõhuv enamus hindab kõrgelt Eesti ja N. Liidu vahelist abistamispakti, millega N. Liit on võtnud endale kohustuse — säilitada ja kindlustada Balti mail rahu. Koosolek mõistab hukka vastutustundetu reaktsioonilisema kodanluse osa mahhinatsioonid Balti sõjalise liidu sõlmimise näol, mis oli sihitud N. Liidu vastu ju ähvardas meie ja teised Balti rahvad tõugata laastavasse imperialistlikku sõtta. Stalini, Molotovi ja Vorošilovi ja teiste N. Liidu juhtide tark rahupoliitika on õigeaegselt kiskunud katte neilt sepitsustelt ja ulatanud vennalikult abistava käe meie töötavale rahvale.

Võimsate Punaarmee väeosade Eestisse jõudmine on meile kindlustuseks, et võime rahulikult jätkata tööd oma kodudes ja meie palavaim soov on, et ka Punaarmees tunneks end siin kodusena.

Elagu töötava rahva rahvusvaheline solidariteet!

Elagu võimas Punaarmee ja tema juht Vorošilov!

Elagu rahvaste juht Stalin!

Parimad tervitused sms. Stalinile, Molotovile, Ždanovilel

Lõppeks otsustati saata tervitustelegramm Stalinile

Koosolek lõppes kell 10.15 õhtul.


Vabaõhu-miiting Vabadusväljakul

Eile hommikul kogunesid Tallinna töölised tehaste juure, et valmistuda rongkäiguks. Toodi välja vanad lipud Ja maaliti kiiresti punasele riidele uusi loosungeid. Mööduti tehastest, mis töötasid, ja võeti ka sealt kaasa töölisi.

Kella 10 koguneti Vabadusväljakule, kus ametiühingute ja tehaste kaupa moodustasid töölised rühmitused, kellede vahel hoiti lõuendeid, mil olid loosungid: „Nõuame töötavale rahvale tööd, leiba ja vabadust!” „Maha praegune sõjaprovokaatorite valitsus!” „Nõuame valitsuse loomist, kes ausalt täidab Nõukogude Liiduga sõlmitud pakti!”

Parast rivistumist asus kohaloleva veoauto katusele rõivastustööliste Liidu esindaja O. Pärn, kes oma kõnes andis ülevaate tööliste nõudmistest ja tervitas ning avaldas tunnustust Nõukogude Liidu valitsusele, sõjavägedele ning nende juhtidele Stalinile, Molotovile, Vorošilovile j. t. Kõnet katkestasid kiiduavaldused ja elaguhüüded.

Kiiduavaldustega võeti ka vastu resolutsioonid, mis O. Pärn esitas.

Seejärele sai tervituseks sõna punaarmee esindaja, kes tõi punaarmeelt tervitusi eesti rahvale ja tööliskonnale. Ühtlasi ta tänas punaarmeele toodud tervituste Ja ülesnäidatud poole-hoiuavalduste eest, toonitades punaarmee ja Nõukogude Liidu valitsuse tahet tööliste huvide eest võitlemisel. Kõnet katkestasid sagedased kiiduavaldused. Kõned anti edasi valjuhääldaja kaudu.

Pärast sõnavõttude lõppu lauldi Internatsionaali ja siirduti rongkäigule, liikudes Kaaril puiesteelt üle Toompea—Pikkjala—Pika tänava Merepuiesteele ja sealt Kadrioru lossi ette. Kadrioru lossi ees

Rongkäigu jõudmisel Toompealt alla-linna sai laialdasemalt teatavaks, et rongkäik suundub Kadrioru lossi ette.

Kell ½ 1 päeval oli lossi ees juha 300 inimese ümber. Rongkäigu-pea ise oli aga veel kaugel. Lossiesisele väljakule seati üles valjuhääldajaid. Siis suleti lossipargi raudsed väravad. Seda selleks, et rongkäigule endale küllaldaselt ruumi kindlustada.

Eemalt kuuldub hõikeid — rongkäik on lähedal. Siis avatakse väravad uuesti, et rongkäiku lossiaeda lasta. Kell näitab 13.43. Esimesena sammub väravatest läbi rongkäigu eesotsas Oskar Pärn, kelle kohta oli tehtud Tallinnast väljasaatmise otsus. Sisse tullakse lauldes.

HÜÜTAKSE ..HURRAA” SELTSIMEESTELE STALINILE. MOLOTOVILE JA VOROŠlLOVILE.

Lossi ette rivistunult hüütakse veel kolmel eri korral „Tovarishtshu Stalinu ura!” Rongkäigu lipud Ja loosungitekangad paigutatakse otse lossirõdu vastu. Neid on arvult 10—50, peale ühe sinise erandi on kõik punased.

Rongkäigu sissevoolamine vältas 24 minutit. Lossi ees on koos 6000—7000 Inimest. Peale selle on veel hulk väljaspool seda.

Kõmiseb valjuhääldaja. Siis kõlab: „Tähelepanu, tähelepanu!” Ning valjuhääldaja jätkab: „Vabadusväljakul vastuvõetud resolutsioonid on delegatsiooni poolt esitatud härra presidendile. Praegu on delegatsioon sees. Loodame, et president tuleb välja ja vastab meie nõudmistele.”

Sellest teadaandest on napilt minut möödunud, kui

RÕDULE ILMUBKI PRESIDENT K. PÄTS,

saadetuna kindral J. Laidonerist Ja käsundusohvitser kol. Grabbi.

President võetakse vastu käteplaginaga. Ta vaatab rahvahulgale Ja lausub, et aja raiskamise ärahoidmiseks oleks otstarbekohane, kui keegi rongkäigust kõneleks, kellele siis tema vastaks. „Vastastikuse mõtteavaldusega saame luua meeleolu, mis meid kõiki rahuldab.” nii jätkab president. Sellele vastatakse meeleavaldajate keskelt viivitamatult: „Seltsimehed, meie oleme oma nõudmised üle annud, ja loodame, et härra president meile vastab.”

President vastab: „Kaaskodanikud! Tele ees seisab Inimene, kes 40 aastat aastast aastasse… (Kostab vahelehüüdeid, mis katavad kõneleja sõnu.) Kui teie arvate, et töölised ei kuulu meie rahva hulka, siis eksite väga... Ma ei ole vahet teinud kodanike üksikute kihtide vahel... (Vahelehüüded.) Kui tele arvate, et ma saan sajast Inimesest üle rääkida, siis eksite väga..” Rongkäigu juht ütleb:

MEIE EI SOOVI KÕNESID. PALUN MEIE POOLT ESITATUD NÕUDMISTELE KOHE VASTATA, KAS EI VÖI JAA!”

President vastab: „Mina ei saa nii kõnelda... Palju parem on, kui lõpetame.” Seda lausunult pöördub president ühes oma kahe saatjaga rõdult lossi sisemusse tagasi.

Osa kohalviibijatest, seda enamikus rongkäigust kaugemal asetsevate pealtvaatajate ridades, alustas „Mu Isamaa, mu õnn ja rõõm” laulmist. See vaibub varsti.

Saabub peatselt rahu ja rongkäigu kõnemees algab oma kõnet. Ta ütleb, et rahvas on tulnud siia kokku selleks, et avaldada oma meelt üldiselt õigustatud

TÖÖRAHVA NÕUDMISTE LÄBIVIIMISEKS.

Uluotsa-Jürima valitsus on alatult Ja silmakirjalikult petnud Nõukogude Liidu valitsust, salaja organiseerides sõjalist liitu. Nõuame uue valitsuse loomist, kes ausalt täidaks pakti. Punaarmeele saadame tervitusi ja avaldame tänu. (Kiiduavaldused) Avaldame imetlust Nõuk. Liidu suurele sotsialistlikule ülesehitamistööle, mis on eeskujuks kogu maailma proletariaadile.” Kõneleja jätkab; „Elagu suur Stalin, kes on viinud sadade miljonite Inimeste elu õitsengule! Elagu Stalini põhiseadus, see kõige demokraatlikum põhiseadus maailmas.”

Edasi kõneleja märkis, et elukallidus tõuseb suure kiirusega. Selle vastu võitlemiseks tuleb vastavalt elukalliduse tõusule tõsta palku, milleks kapitali on külluses. Sotsiaalkindlustust tuleb nõuda nii linnas kui ka maal. Kõige kategoorilisemalt tuleb nõuda poliitiliste vangide kohest vabastamist. Kõneleja avaldas oma veendumust, et selle nõudmise poolt on kõik 100-protsendillselt. Seda kinnitavalt tõusis tuhandeid käsi.

Kõneleja lõpetades tegi ettepaneku hüüda kolmekordne „elagu” Stalini auks, mida rahvahulk ka tegi. See kõne vältas veerandtunni ümber. Siis teatati, et järgmisena kõneleb Kadak. Ta lausus, kogunetud on selleks, et esitada selgesõnaliselt oma nõudmised härra presidendile. Seni on kõik resolutsioonid jäänud paberile, kuid need, mis võeti vastu Vabadusväljakul, ei jää paberile. 20 a. on Eesti tööline selga küürutanud, kuid sellele on tänaseks lõpp: vanad ajad ei tule enam kanagi tagasi!

Edasi ütles kõneleja, et nad nõuavad politseilt relvade äravõtmist. Asume homme oma tööpinkide juure, kust me tulime. Maailm seisab ülal tööliste õlgadel. Seo maailm kuulub meile.

Tervitame enne lahkumist N. Liidu juhti Stalinit.

Hüütakse kolmekordne ..hurraa” ja plaksutatakse küsi. Hüütakse „elagu” veel teistele N. Liidu juhtivatele riigimeestele.

Äkki kollab üksik hüüd: „Lipp maha!” Vihjatakse vist lossi lipuvardas lehvivale presidendi standardile. Sajad hääled ühinevad selle hüüdega. Kuid valjuhääldajast kostab:

- Lugupeetud seltsimehed, usaldage pisut ka oma juhte. Ärge kaotage närve! Oodake järgmisi korraldusi.

- Aga poliitilised vangid? Kohe vabastada! hüütakse.

- Kõik täidetakse, — vastab valjuhääldaja.

Siis palutakse valjuhääldaja kaudu lahkuda korrapärastes ridades ning manitsetakse uuesti mitte kaotada närve. Lisatakse: „Saame aru teie tunnetest, kuid peame end kokku võtma.” Pikkamisi alustab rongkäik lossi eest liikumist Narva maantee suunas ning selle kaudu linna. Lossi ette jäi välke osa rongkäigust, kelle hulgast lakkamatult nõuti poliitiliste vangide kohest vabastamist.

Presidendi juure saadeti uus delegatsioon, kes aga tuli tagasi teatega, et vangid on lubatud vabastada harilikus seaduslikus korras, kui nad esitavad vastavad palved, mis tulevad läbivaatamiseta ja otsustamisele.

Jäädi siiski kohese vabastamise nõudmise juure. Sõideti veoautodel järele rongkäigule ja saadi ee kätte Viru tänaval.

Liiguti läbi linna Vabadusplatsile, kust võeti suund läbi Harju ja Pika tänava keskvangla juure.


Vabastati 27 poliitilist vangi

Poliitiliste vangide vabastamine toimus rongkäigust osavõtjate poolt kella 3 paiku keskpäeval. Kui rongkäigust osavõtjad kogunesid vangla esisele, saadeti vangla direktori juure 5-liikmeline delegatsioon koos 3 Nõuk. Liidu ohvitseriga, kes korrektses vormis nõudsid poliitiliste vangide väljaandmist. Nimekirja järgi oli neid ainult 27. Ainult kolm neist: Alfred Sein, Kristjan Seaver ja Aleksander Mui on viibinud ühtesoodu vahi all 1924. aastast saadik.

Teised vahialused on vabanenud pärast mõne aasta eest toimunud amnesteerimist. Vangid toodi kambritest välja vangivalvurite poolt. Kui formaalsused olid täidetud, lahkus delegatsioon koos vangidega. Väljas võeti vange vastu rõõmuhüüetega. Miitingul peeti kõnesid ja hüüti vabastatuile “Elagu!“

Vanglast vabastati järgmised poliitilised vahialused: Artemi Antonov, Viktor Andrejev, Aleks. Dimitrijev, Aleks. Eilender, Peeter Jakovlev, Aleksei Jemeljanov, Boris Krupenin, Kristjan Kukk, Rich. Kuurits, Vlad. Lepik, Rud. Liivoja, Nik. Luts, Leho Maisel, Andrei Minin, Ivan Minin, Alfred Sein, Kristjan Seaver, Jul. Sarv, Gust. Pilve, Aleks. Mui, Nik. Vojennõi, Konstantin Trankman, Mihhail Skvorov, Mihhail Rogov, Aleks. Petrikov, Adolf Polisinsk i, Ferd. Narusberg. Peale poliitiliste vangide olevat vabastatud ka aresti all olijaid. Neist on teada Johanna Vebermanni vabanemine. Peale selle olevat vabanenud ka teisi areteerituid; kuid nende nimed pole seni veel teada.

Parast poliitiliste vangide vabastamist saadeti sinna kümmekond uut vahistatut, peamiselt politseinikke.

Endised poliitilised vangid „Kuld Lõvis"

Enamus eile Tallinnas vanglast vabastatud poliitilistest vangidest paigutati õhtul „Kuld Lõvi“ võõrastemajja. Seal anti neile öökorteriks numbritoad, kus nad ka õhtustasid ja kuhu siis jäid ööbima.

Kui kauaks endised poliitilised vangid võõrastemajja jäävad, oli öösel veel selgumata.


Meeleavaldused Pärnus

Pärnu, 21. 7. Täna kella 5 paigu toimus Pärnus töölisorganisatsioonide rongkäik läbi linna. Lõuna tänava kogunemispunktist mindi lippude ja orkestri saatel Vabadusväljakule, kus kõnelesid töölisühingute tegelased Tamm ja Kumm. Sündmust jälgis rohkesti rahvast. Punaste lippude all võeti vastu samad resolutsioonid nagu teisteski linnades. Ühtlasi öeldi tervitusi punaarmeele. Rongkäigu lõppedes mindi heas korras töölismajja tagasi.


Punane lipp Pikal Hermanil

Teist korda Toompeale saabus rongkäik kella viie paiku vanglast vabastatud poliitiliste vangidega eesotsas. Juhtide nõudel vahtkond vabastas tee lossi. Lossi rõdule kogunesid rongkäigu juhid ja vabastatud vangid, kes olid dekoreeritud lilledega. Rõdult peetud kõnedes selgitati poliitilist momenti ja lasti elada Nõukogude Liidu juhte. Kõnelesid ka vabanenud vangid. Täpselt kell heisati Pika Hermani torni punane lipp. Hiljem mängis lossi rõdul puhkpilliorkester. Demonstrandid ootasid uue valitsuse väljakuulutamist. See sündis kell *411 paiku. Seejärele hakati valguma laiali. Lossi hoovis aga jatkus püsside väljajagamine töölistest moodustatud korrapidajaile.


Ülevõtmisi

Poliitiliste vangide vabastamisele järg-1 nes ülevõtmisi, mida toimetasid rongkäigust eraldunud vähemad tööliste grupid. Ülevõtmisi toimus politseiasutustes, sõjaväeüksustes ja mõningates teistes asutusi tes ja ettevõtetes. See sündis suuremate ekstsessideta. Kõikjale paigutati vahiposte värskelt relvastatud töölistest.

Poolametlikult poolt kuuldub, et ülevõtmised mõnes osas ei olevat sündinud kava kohaselt. Politsei kutsutavat täna uuesti kokku.


Täna manifestatsioon uue valitsuse tervitamiseks

Eile õhtul anti ringhäälingu kaudu teada, et Töölisühingute Keskliit kutsub kogu Tallinna töötavat rahvast tervitama uut valitsust ja temale avaldama oma poolehoidu. Selleks kutsutakse kodanikke kogunema kell 10 hommikul Vabadusväljakule.


Meeleavaldusi Türil

Türi, 22. 6. Reede hommikul kell 10 toimus Türil paberivabriku tööliste meeleavaldus-rongkäik, mille ees kanti punaseid lippe loosungitega. Parast rongkäiku, millest võttis osa umbes 70 töölist, toimus paberivabriku tööliste erakorraline koosolek, mida juhatas töölisnõukügu esimees Rudolf Hermann. Koosolekul võeti vastu rida resolutsioone ja otsustati saata tervitusi punaarmeele tema Türile saabumise puhul. Meeleavalduse tõttu too vabrikus lõppes kell 10 hommikul, et jälle alata täna hommikul kell 6.


Valgas miiting täna

Valga, 21. 6. Teade Tallinna tööliskonna meeleavaldusest võeti Valga töötava rahva poolt rahuldustundega vastu. Reedel ei korraldatud meeleavaldusi. Küll tulid aga õhtupoolikul kokku mitmete tööalade esindajad omavaheliseks nõupidamiseks. Otsustati sündmust tähistada töötava rahva miitinguna Väiga linnavalitsuse esisel platsil.

Miitingule otsustati paluda ka N. Liidu Valgas viibivate vägede esindaja. Miitingul, mis algab hommikul, kell 9, ütleb avasõna Tallinna metalli-tööliste esindaja Adolf Päss. Kõnedega esinevad advokaat Paul Hermann ja ajakirjanik Valdas Lehari. Järgnevad sõnavõtud Valga tööliskonna esindajatelt.


Tööliste rongkäik ja koosolek Tartus

Tartu, 21. 6. Täna lõunaajal Ja õhtupoolikut korraldasid Tartus töölised rongkäigu läbi linna ja koosoleku raekoja ees. Koosolekul esinesid kõnedena Tartu tööliste ühisuste keskliidu esimees Kristjan Jalak. Siis Neeme Ruus, P. Keerdo, Hirsch, mag. H. Habermann, Lepik ja dr. V. Hion.

Rongkäik algas liikumist Tähe tänavalt Tartu tööliste ühisuste keskliidu maja juurest ja siirdus siis läbi linna raekoja ette koosolekule. Raekoja ees oleval autol, mis oli ümbritsetud punaste lippudega ja loosunglippudega, pidas esimese kõne Tartu tööliste ühisuste keskliidu esimees K. J alak, kes märkis muuseas, et töölisi ei ole kaheldud üheväärselt teiste rahvamassidega. 21 aastat on haritlaskond ja tööliskond nõudnud vabadust, kuld seda ei ole saadud.

Tänu punaarmeele, oleme kaitstud välissurve eest ja hoitud eemale sõjast. N.-Liidu valitsus armastab rahu ja ta on võtnud endale ülesandeks säilitada ja hoida rahu.

Järgmisena kõneles N. Ruus. kes esitas ka resolutsioonid, mis tulid hääletamisele. Resolutsioonides nõuti muuseas, et astuks ametisse uus valitsus, kes rahuldab tööliskonna nõudeid. Juurida välja kailseliit, kes koosneb ainult kodanlastest. Peab võtma ette uusi sotsiaalretorme jne. Veel võtsid sõna P. Keerdo ja teised. Hiljem siirdus rongkäik Tähtvere parki, kus jätkati koosolekut Ja oodati uue valitsuse moodustamise teadet.