Valitsemise korraldamise seadus

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Valitsemise korraldamise seadus



Valitsemise korraldamise seadus.

Antud Riigihoidja poolt dekreedina 8. aprillil 1938.


I.

1. peatükk.
Vabariigi Valitsus.

§ 1. Vabariigi Valitsus koosneb:

1) Peaministrist,

2) Haridusministrist,

3) Kohtuministrist,

4) Majandusministrist,

5) Põllutööministrist,

6) Siseministrist,

7) Sotsiaalministrist,

8) Sõjaministrist,

9) Teedeministrist,

10) Välisministrist.

Vabariigi President võib Peaministri ametiga ühendada mõne ministri ülesanded.

Peale eeltähendatud ministrite kuuluvad Vabariigi Valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud ministrid, kelle juhtimisele ei kuulu mõni ministeerium.

§ 2. Vabariigi Valitsuse liikmed ei või olla üheski muus teenistuses ega isiklikult juhtida oma äri. Samuti ei või nad tegelikult täita ainelist kasu taotlevate ühingute või nende liitude juhatuste, nõukogude või revisjonikomisjonide liikmete ülesandeid.

§ 3. Kui Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetatakse riigiteenistuses seisev isik, siis on tal Vabariigi Valitsuse liikme kohalt lahkumisel õigus tagasi saada oma senine teenistuskoht.

§ 4. Vabariigi Valitsus või tema üksik liige nimetatakse ametisse Vabariigi Presidendi käskkirjaga ning loetakse ametisse astunuks Vabariigi Presidendile pühaliku tõotuse andmisega, mis on järgmine:

„Asudes Vabariigi Valitsuse liikme kohuste täitmisele, olen teadlik, et kannan selles ülesandes vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees ning pühalikult tõotan ustavaks jääda Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti Vabariigi ja Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele“.

Pühalikule tõotusele märgitakse tõotuse andmise aeg. Tõotusele kirjutavad alla tõotuse andnud Vabariigi Valitsuse liikmed ning tõotuse võtjana Vabariigi President. Juuresolijatena kirjutavad pühalikule tõotusele alla järgmistes lõigetes tähendatud isikud.

Kui pühaliku tõotuse annab ametisse nimetatud Vabariigi Valitsus terves koosseisus, siis teatatakse tõotuse andmisest ametist lahkuvale Peaministrile, kes kirjutab alla juuresolijana pühalikule tõotusele, kui ta viibib tõotuse andmise juures.

Kui pühaliku tõotuse annab ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse üksik liige, siis toimub tõotuse andmine Peaministri juuresolekul.

Nii kogu Vabariigi Valitsuse kui ka Vabariigi Valitsuse üksiku liikme pühaliku tõotuse andmise juures viibib Riigisekretär.

§ 5. Vabariigi Valitsus vabaneb ametist uue Vabariigi Valitsuse ametisse astumisega.

Vabariigi Valitsuse üksik liige vabaneb ametist Vabariigi Presidendi käskkirja andmisega. Vabariigi Valitsuse üksiku lahkunud liikme asemele astub ametisse astunud uus Vabariigi Valitsuse liige.

Kui Vabariigi Valitsuse üksiku liikme vabastamisega pole ühtlasi tema asemele ametisse astunud uus Vabariigi Valitsuse liige, siis paneb Vabariigi President Peaministri ettepanekul lahkunud Vabariigi Valitsuse liikme ülesanded mõnele teisele Vabariigi Valitsuse liikmele, kes astub kohe lahkunud Vabariigi Valitsuse liikme kohustesse. Samuti paneb Vabariigi President Peaministri ettepanekul vastava ministri ülesanded mõnele teisele ministrile, kui ministri koht on vaba või kui minister ei saa oma ülesandeid täita haiguse või muude takistuste tõttu.

Minister, kes täidab mõne teise ministri ülesandeid, kirjutab alla oma ametinimetusega teise ministri kohustetäitjana.

§ 6. Ametisse astunud Vabariigi Valitsuse koosseisust kui ka muudatustest Vabariigi Valitsuse koosseisus teatatakse Riigivolikogu ja Riiginõukogu juhatustele ja sellest kuulutatakse Riigi Teatajas.

Samuti teatatakse Riigivolikogu ja Riiginõukogu juhatustele ning kuulutatakse Riigi Teatajas ministri astumisest mõne teise ministri kohustesse ja sellest lahkumisest ning asjaomase ministri oma ülesannete täitmisele asumisest.

§ 7. Peaminister määrab Vabariigi Valitsuse koosoleku aja ja päevakorra. Vabariigi Valitsuse koosoleku aeg, päevakord ja Vabariigi Valitsuse koosolekul arutusele tulevad ministrite ettepanekud tehakse aegsasti teatavaks Vabariigi Presidendile. Samuti teatatakse need kõigile Vabariigi Valitsuse liikmeile ning ametiisikuile, kel on õigus osa võtta Vabariigi Valitsuse koosolekuist.

§ 8. Vabariigi Valitsuse poolt esitatud Vabariigi Presidendi otsuste kavad esitatakse Vabariigi Presidendile Peaministri ja asjaomase ministri kaasallkirjadega ja vastaval korral ka Sõjavägede Ülemjuhataja või Sõjavägede Juhataja allkirjaga. Oma sisult mõne ministeeriumi tegevusalasse mittekuuluvais asjus esitatakse otsuste kavad ainult Peaministri kaasallkirjaga. Otsuste kavad esitatakse Peaministri ja Riigisekretäri poolt allakirjutatud kaaskirjaga, millele lisandatud Vabariigi Valitsuse otsuse ärakiri.

§ 9. Põhiseaduse kohaselt Vabariigi Presidendi teadmisel tehtavad Vabariigi Valitsuse otsused ja ettepanekud võetakse täitmisele ainult siis, kui Vabariigi Valitsusele on teatatud nende teatavaks võtmisest Vabariigi Presidendi poolt.

§ 10. Vabariigi Valitsuse istung on otsusevõimeline, kui sellest võtab osa peale Peaministri või ta asetäitja vähemalt kolm ministrit.

Peale ametiisikute, kelledel Põhiseaduse järgi on õigus osa võtta Vabariigi Valitsuse istungeist sõnaõigusega, võidakse Peaministri korraldusel kutsuda Vabariigi Valitsuse istungeile ka muid ametiisikuid.

§ 11. Vabariigi Valitsuse istungid protokollitakse. Protokolli märgitakse protokolli järjekorranumber, istungi alguse ja lõpu aeg, istungi koht, istungist osavõtjad ja istungile kutsutud ametiisikud. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja Riigisekretär. Protokollile lisandatakse Vabariigi Valitsuse otsuse algtekstid.

§ 12. Üksikküsimuste ettevalmistamiseks võib Vabariigi Valitsus moodustada: 1) ministrite komisjone; 2) ministeeriumide-vahelisi komisjone; 3) asjatundjate komisjone.

Ministrite komisjoni määrab Vabariigi Valitsus ministreid, vajaduse korral võimaldades komisjoni töödest osa võtta ametiisikuil, kel on õigus osa võtta Vabariigi Valitsuse koosolekuist sõnaõigusega. Neist komisjonidest võtavad komisjoni liikmed ja komisjoni töödest osavõtjad osa isiklikult. Komisjoni tööd toimuvad selleks määratud algatava ministri juhatusel.

Ministeeriumide-vahelise komisjoni koosseisu määrab Vabariigi Valitsus ministeeriumidest, vajaduse korral võimaldades komisjoni töödest osa võtta ka muudel riigi-keskasutistel. Neist koosolekuist võtavad osa ministrid või muud keskasutiste juhatajad või nende poolt määratud esindajad. Komisjoni tööd toimuvad selleks määratud algatava ministri või tema poolt määratud esindaja juhatusel.

Asjatundjate komisjone moodustab Vabariigi Valitsus tarviduse järgi, määrates nende liikmeiks kas riigiteenistuses või väljaspool riigiteenistust seisvaid isikuid, määrates ühtlasi komisjoni juhataja ning selle ministri, kelle üldisel juhtimisel töötab komisjon ja kellele ta esitab oma töö tulemused.


2. peatükk.
Peaminister.

§ 13. Peaminister esindab Vabariigi Valitsust, juhib ja ühtlustab Vabariigi Valitsuse tegevust, juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid, välja arvatud juhud, kui Vabariigi President on Vabariigi Valitsuse istungil, võib pärida aru üksikuilt ministreilt nende tegevuse kohta ja anda neile juhtnööre nende tegevuse alal ning tutvuda valitsusasutiste tegevusega, teeb ettekandeid ja annab aru Vabariigi Valitsuse tegevusest Vabariigi Presidendile.

§ 14. Kui Peaminister täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, paneb ta Peaministri ülesanded Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks Peaministri asetäitjale. Kui Peaminister on ühteaegu mõne ministeeriumi juht, paneb ta Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks selle ministeeriumi juhtimise mõnele teisele ministrile.

Vabariigi Presidendi ülesandeid täitev Peaminister kirjutab alla „Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis“.


3. peatükk.
Riigikantselei.

§ 15. Vabariigi Valitsuse ja Peaministri asjaajamine toimub Riigikantselei kaudu. Samuti toimub Riigikantselei kaudu asjaajamine neis Vabariigi Presidendi võimkonda kuuluvais asjus, millede otsustamisel on nõutav Peaministri ja asjaomase ministri kaasallkiri.

Riigikantseleis hoitakse alal Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seaduste ja muude aktide algtekstid, samuti Vabariigi Presidendi nende otsuste algtekstid, mis kuuluvad kaasallakirjutamisele Peaministri ja asjaomase ministri poolt.

§ 16. Riigisekretär võtab osa Vabariigi Valitsuse koosolekuist ja tal on sõnaõigus oma ametialasse puutuvais küsimustes. Ta korraldab Vabariigi Valitsuse koosolekute protokollide pidamist, otsuste avaldamist ja vastavaile isikuile ja asutistele teatamist.

Riigisekretäri eriülesandeks on riigipitsati hoidmine ja selle tarvitamise protokollimine.

Käesolevas paragrahvis tähendatud Riigisekretäri kirjavahetus ja aktid kannavad ainult Riigisekretäri allkirja. Muis Riigisekretäri võimkonda kuuluvais asjus kohaldatakse ministrite kohta käivaid eeskirju.

§ 17. Riigikantselei koosneb:

1) Sekretariaadist;

2) Riigiraamatukogust;

3) Riigiarhiivist;

4) Riigi Statistika Keskbüroost.

Riigikantselei juures asuvad Arhiivinõukogu ja Konjunktuurinstituut.

§ 18. Sekretariaadi ülesandeks on toimetada Vabariigi Valitsuse ja Peaministri kantseleilist asjaajamist, eriti kirjavahetust ja arvepidamist.

Riigiraamatukogu, Riigiarhiivi ja Riigi Statistika Keskbüroo, Arhiivinõukogu ja Konjunktuurinstituudi ülesanded on ette nähtud vastavais seadustes.

§ 19. Riigikantselei koosseisu kuuluvaid asutisi juhivad direktorid, kel on kõik õigused ja kohused, mis vastavate seadustega on ette nähtud ministeeriumide talituste ja osakondade direktorite kohta.

Sekretariaadi direktoril on peale selle õigus Sekretariaadi alal Riigisekretäri poolt määratud ja Peaministri poolt kinnitatud piires otsustada küsimusi ja kirjutada alla Riigisekretäri eest.

§ 20. Vabariigi President nimetab eriõigusel ühe Riigikantselei koosseisu kuuluva direktori Riigisekretäri alaliseks kohustetäitjaks, kes täidab kõiki Riigisekretäri kohuseid juhtudel, kui Riigisekretär haiguse või muude takistuste tõttu ei saa oma ametikohuseid täita.

Neil juhtudel annab Riigisekretär kohuste täitmise üle aktiga ja võtab takistuste möödumisel ülesannete täitmise üle samas korras. Kui ei ole võimalik saada Riigisekretäri allkirja, astub Riigisekretäri alaline kohustetäitja Riigisekretäri kohustesse Peaministri poolt antud käskkirja alusel.

Riigisekretäri kohustetäitja astumisest Riigisekretäri kohustesse ja Riigisekretäri astumisest oma ametikohustesse kuulutatakse Riigi Teatajas.


4. peatükk.
Vabariigi Valitsuse juures olevad asutised.

§ 21. Vabariigi Valitsuse juures asuvad seadustes ettenähtud asutised ja ametikohad.


5. peatükk.
Ministeeriumid.

1. jagu.
Üldeeskirjad.

§ 22. Üksikute valitsemisalade korraldamiseks vastavate erialade järgi asutatakse järgmised ministeeriumid:

1) Haridusministeerium;

2) Kohtuministeerium;

3) Majandusministeerium;

4) Põllutööministeerium;

5) Siseministeerium;

6) Sotsiaalministeerium;

7) Sõjaministeerium;

8) Teedeministeerium;

9) Välisministeerium.

§ 23. Ministeeriumid jagunevad käesolevas seaduses ettenähtud talitusteks ja osakondadeks.

Peale selle asuvad ministeeriumide juures vastavais seadustes ettenähtud asutised ja ametikohad.

§ 24. Ministeeriumidel, nende talitustel ja osakondadel on tegevusalad, mis on ette nähtud käesolevas seaduses, samuti ka muudes seadustes ning seadlustes ja määrustes. Ministeeriumi talituste ja osakondade alljaotuste tegevusalad määratakse ministri sellekohase korraldusega.

§ 25. Ministriabid, ministeeriumide talituste ja osakondade direktorid ja abidirektorid, samuti Kohtuministeeriumi Kodifikatsiooni-osakonna liikmed nimetab ametisse ja vabastab sellest Vabariigi President ning sellest kuulutatakse Riigi Teatajas.


2. jagu.
Minister.

§ 26. Minister vastava ministeeriumi juhina:

1) juhib ja korraldab kogu tegevust, mis kuulub ministeeriumi tegevusalasse;

2) hoolitseb selle eest, et ministeeriumi tegevusalasse puutuvad seadused, seadlused ja määrused ning muud korraldused leiaksid otstarbekat ja täpset täitmist;

3) otsustab kõik ministeeriumi tegevusalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine pole seatud korras pandud alluvaile asutistele või ametnikele;

4) täidab Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja Peaministri otsuseid;

5) valvab selle järele, et ministeeriumi talitused ja osakonnad ning ministeeriumi juures asuvad asutised hoolikalt täidaksid kõiki neile pandud ülesandeid, annab juhtnööre ministeeriumi tegevuse kohta ning teostab järelevalvet ministeeriumi ametnikkude otsuste ja tegevuse üle;

6) nimetab ametisse ja vabastab sellest ministeeriumi koosseisu kuuluvaid riigiteenijaid, kes ei kuulu ametisse nimetamisele Vabariigi Presidendi poolt või kelle ametisse nimetamine pole seatud korras pandud alluvaile ametnikele;

7) koostab ministeeriumi iga-aastase kulude ja tulude eelarve ning vajaduse korral lisaeelarve-ettepanekud ning valvab eelarve otstarbeka täitmise järele;

8) esitab seatud korras ettepanekuid oma ametkonna tegevusalasse puutuvais küsimustes Vabariigi Valitsusele;

9) annab seaduses ettenähtud alusel ja ulatuses määrusi;

10) esitab ministeeriumi iga-aastase tegevusaruande.

§ 27. Kui ministri võimkonda kuuluv küsimus puudutab ka teiste ministeeriumide alasid või kui asja otsustamine toimub kokkuleppel teiste ministritega, lepib minister enne asja otsustamist kokku vastavate ministritega. Kokkuleppe mittesaavutamisel esitatakse küsimus Peaministrile ministritele vajalikkude juhtnööride andmiseks ja nende tegevuse ühtlustamiseks.

§ 28. Asjad, mis seatud korras antud ministeeriumi võimkonda ilma otsustavat organit tähendamata, kuuluvad ministri otsustamisele, kuid minister võib oma sellekohase korraldusega panna seesuguste asjade otsustamise vastavale talitusele või osakonnale.

§ 29. Ministrile, kelle juhtimisele ei kuulu mõni ministeerium, võidakse Vabariigi Presidendi otsustega panna eriülesandeid. Nende ministrite tegevusele tulevad vastavalt kohaldamisele käesoleva peatüki eeskirjad.


3. jagu.
Ministriabi.

§ 30. Ministriabi on ministeeriumi juhtimisel ministri lähem kaastööline.

Minister määrab oma korraldusega ministriabi tegevuse üldise ulatuse, tehes selle teatavaks Peaministrile. Ministri võimupiires tehtud otsustele kirjutab ministriabi alla „ministri eest ministriabi“. Need otsused on võrdsed ministri otsustega.

Ministriabile ei või anda õigust alla kirjutada ministri eest üldkohuslikkudele määrustele ja ettekannetele Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsusele ning Peaministrile.

§ 31. Vabariigi Presidendi otsusega võidakse ministriabile panna mõne talituse, osakonna või ministeeriumi keskasutise juures asuva asutise või ametikoha otsene juhtimine.

§ 32. Ministriabi hoolitseb § 30 määratud ulatuses ministeeriumi tegevuse ja asjaajamise korralikkuse eest. Tal on õigus sel alal juhtnööre anda ministeeriumi talituste ja osakondade direktoreile ja muude asutiste ja ametikohtade juhtidele ning pärida neilt seletusi.


4. jagu.
Ministeeriumi talitused ja osakonnad.

§ 33. Talitust või osakonda juhib talituse või osakonna direktor.

§ 34. Talituse või osakonna direktor:

1) otsustab asjad, mis seatud korras antud talituse või osakonna või selle direktori otsustada, niivõrd kui talituse või osakonna võimkonda kuuluvad asjad pole antud otsustamiseks alljaotuste juhatajaile või muile ametnikele;

2) esineb ministrile ettekannetega talituse või osakonna tegevusse puutuvais asjus;

3)annab juhtnööre ja teeb korraldusi alluvaile asutistele ja ametnikele, määrab niivõrd, kui see pole korraldatud teisiti, nende ülesanded ja valvab selle järele, et nad täpselt täidaksid neile pandud ülesandeid;

4) nimetab ametisse ja vabastab ametist talituse või osakonna koosseisu kuuluvad riigiteenijad alates XX palgaastmest, kuivõrd see pole korraldatud teisiti ning võtab teenistusse ja vabastab sellest krediitide piires ajutisi tööjõude;

5) annab aru ning informeerib talituse või osakonna tegevusest ministrit viimase poolt antud juhtnööride ja korralduste kohaselt.

§ 35. Direktorile alluvad kõik talituse või osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud ja teenijad.

§ 36. Abidirektor on direktori lähem kaastööline ja tema alaline asetäitja.

Abidirektor juhib direktori õigustega alasid, mis direktori ettepanekul ministri sellekohasel korraldusel antud tema juhtimisele.

Talitustes või osakondades, kus pole ametisse määratud abidirektorit, määrab minister ühe ametniku direktori alaliseks asetäitjaks.

§ 37. Talituste või osakondade alljaotuste juhatajad tegutsevad direktori järelevalvel ning teevad ettekandeid omal alal direktorile asjus, mis seatud korras pole antud alljaotuse juhataja enda otsustada.

Alljaotuse juhatajale alluvad alljaotuse koosseisu kuuluvad ametnikud ja teenijad.

Ministri sellekohasel korraldusel võivad alljaotuste juhatajad omal alal teha ministri otsustamisele kuuluvais küsimustes ettekandeid otse ministrile, informeerides neist direktorit viimase poolt antud juhtnööride kohaselt.


5. jagu.
Asjade otsustamine.

§ 38. Ministri poolt allakirjutatavaile ettekandeile ja muule kirjavahetusele ning aktidele kirjutab alla, niivõrd kui see ei järeldu teisiti käesolevast seadusest, sõltuvalt sellest, millise ministeeriumi talituse või osakonna võimkonda asi kuulub, ka ministeeriumi vastava talituse või osakonna direktor, mõni teine selleks volitatud ametnik, või ministriabi, viimane juhul, kui asi kuulub ministriabi ettevalmistamisele. Ettekandeile, kirjavahetusele ning aktidele, mis kuuluvad ministrile ettekandmisele otseselt alljaotuste juhatajate poolt, annab allkirja vastava alljaotuse juhataja.

Eelmises lõikes tähendatud allkirju ei vaja järgmised ministri poolt allakirjutatavad ettekanded, kirjavahetus ja aktid:

1) seletuskirjad seaduste, dekreedina antavate seaduste, seadluste, riigi tulude ja kulude eelarve eelnõu ega Riigikogule esitatavate muude eelnõude ja esitiste juurde;

2) seletuskirjad Vabariigi Presidendi otsuste kavade juurde;

3) ministri ettekanded Vabariigi Presidendile ja Peaministrile;

4) ministri käskkirjad, resolutsioonid ja ministeeriumi alal antavad sisemised korraldused;

5) ministri salajane kirjavahetus.

Direktori poolt allakirjutatavaile ettekandeile ja kirjavahetusele ning aktidele kirjutavad juhtudel, kui asi kuulub vastava alljaotuse või vastavate ametnikkude ettevalmistamisele ja esitamisele, alla ka alljaotuse juhatajad või vastavad ametnikud.

Käesoleva paragrahvi eeskirjad ei ole kohuslikud läbikäimisel välisriikide esindustega ja asutistega.

§ 39. Kõik ministeeriumidesse, nende talitustesse või osakondadesse, ministeeriumi juurde kuuluvaisse muudesse asutistesse ning vastavaile ametnikele sissetulnud asjad otsustatakse ja täidetakse või kantakse vastavale ülemusele ettevalmistatult otsustamiseks ette võimalikult kiiresti.

Kui asja otsustamisele või täitmisele pole ette nähtud muud tähtaega ega korda või kui asja otsustamine või täitmine asja iseloomult ei vaja pikemaajalist ettevalmistust, peab asja otsustamine või täitmine toimuma hiljemalt ühe kuu jooksul arvates asja sissetulemise päevast.

Kiire iseloomuga asjad valmistatakse otsustamiseks ette ja otsustatakse või täidetakse esimeses järjekorras, ja nõnda, et otsus valmib hiljemalt seitsme päeva jooksul, kui asi oma iseloomult ei nõua kiiremat otsustamist.

§ 40. Vastav minister määrab nende asjade liigid, millede toimetamine peab teostuma salajaselt.

Peale eelnimetatute oleneb üksikute asjade salajaseks tunnustamine sellest ülemast, kelle otsustamisele asi kuulub.

Salajasteks tunnustatud asjade lahendamine ja korraldamine toimub salajaselt kõigis ametiasutistes senini, kuni asja salajaseks tunnustanud ülem või temast kõrgem ülem on tunnustanud asja mittesalajaseks.

Salajaseks tunnustamise kui ka selle kohta, et asi pole enam salajane, peab asjal leiduma sellekohane märge.

Andmete andmine salajaseks tunnustatud asjades võib toimuda ainult vastava ministri loal või kui asi tunnustatud salajaseks mõne muu ülema poolt, siis viimase või temast kõrgema ülema loal.

§ 41. Minister määrab ministeeriumi koosseisu kuuluva ametniku, kes peab isiklikult ministeeriumi salajase kirjavahetuse registrit ning kelle isiklikul hoolel on salajase kirjavahetuse täitmine ja salajase kirjavahetuse arhiivi hoidmine. Ministrile või ministriabile aadressitud salajane kirjavahetus kantakse ette vastavalt ministrile või ministriabile isiklikuks avamiseks.

Talitusele või osakonnale aadressitud salajase kirjavahetuse suhtes täidab eelmises lõikes väljendatud ülesandeid talituse või osakonna direktor või ministri määramisel abidirektor või mõni muu ametnik.

§ 42. Vabariigi Valitsus annab lähemad juhtnöörid asjaajamise kohta riigiasutistes, samuti riigiasutiste läbikäimise kohta omavahel ja muude asutiste ning isikutega.


6. jagu.
Vastutavus.

§ 43. Minister, ministriabi, talituste ja osakondade direktorid ning muude allüksuste juhatajad, osakondade alljaotuste juhatajad ning muud ametnikud vastutavad kõigi nende poolt tehtud otsuste ja korralduste eest.

Allkirja andnud ametnikud ja muud asja ülemusele otsustamiseks esitajad kannavad vastutust ettekande täielikkuse ja tõelikkuse eest.

§ 44. Kui alluv, kellele kuulub ülema otsuse või korralduse täitmine, leiab otsuse või korralduse olevat seadusvastase, kannab ta sellest ülemale kirjalikult ette. Jääb ülem oma otsuse või korralduse juurde, teeb ta kirjaliku korralduse otsuse või korralduse täitmisele pööramise kohta, millisel juhul see täidetakse ülema vastutusel.

Kui otsuses või korralduses on ette kirjutatud midagi lausa kuritegelikku, on alluv kohustatud sellest viivitamata kirjalikult ette kandma otsuse või korralduse teinud ülemusele ning temast kõrgemale ülemusele motiveeritud ettekandega ning teatama, et ta otsust või korraldust täita ei saa.

§ 45. Paragrahvi 44 eeskirjad tulevad vastavalt kohaldamisele ka allkirja andmisel, kusjuures allkirja andmisest võib keelduda ainult § 44 teises lõikes ettenähtud juhtudel.


8. jagu.
Ministeeriumide ülesanded ja nende jaotus.

1. jaotis.
Haridusministeerium.

§ 46. Haridusministeeriumi ülesandeks on: rahvahariduse, kutseoskuse ja noorsoo kasvatuse juhtimine, edendamine ja järelevalve; õppejõudude ettevalmistamine; teaduse, kunsti, kirjanduse ja kehakultuuri edendamine.

§ 47. Haridusministeerium koosneb:

1) Kooliosakonnast;

2) Kutseoskuse Osakonnast;

3) Noorsoo ja Vabahariduse Osakonnast;

4) Teaduse ja Kunsti Osakonnast;

5) Üldosakonnast.

§ 48. Kooliosakonna ülesandeks on: üldhariduse edendamine ja korraldamine; alluvate riigikoolide valitsemine; koduse lastekasvatuse edendamine; õppe- ja kasvatusasutiste ja omavalitsuste haridusliku tegevuse järelevalve.

§ 49. Kutseoskuse Osakonna ülesandeks on: kutsehariduse edendamine ja korraldamine; alluvate riigikutsekoolide valitsemine; kutseoskuse korraldamine; kodukäsitöö edendamine; alluvate õppeasutiste järelevalve.

§ 50. Noorsoo ja Vabahariduse Osakonna ülesandeks on: noorsoo kasvatuse ja isetegevuse edendamine; vabaharidustöö arendamine ja koordineerimine; raamatukogude ja rahvamajade korraldamine.

§ 51. Teaduse ja Kunsti Osakonna ülesandeks on: kõrgema hariduse, teaduse, kunsti ja kirjanduse edendamine; teadus- ja kunstiasutiste, muuseumide ja muinsusasjanduse üldkorraldamine; Eesti Kultuurkapitali valitsemine.

§ 52. Üldosakonna ülesandeks on: ministeeriumi kirjavahetuse toimetamine ja korraldamine; arvepidamine ja varade arvestamine; ministeeriumi majapidamise korraldamine; eelarve-ettepanekute ja eelarve täitmise aruande ettepanekute ettevalmistamine ning eelarvega ühenduses olevate muude asjade toimetamine ja korraldamine; ministeeriumi koosseisu kuuluvate riigiteenijate teenistuskirjade pidamine; ministeeriumi arhiivi korraldamine; juriidiline nõuanne ning kohtuasjade ajamine; ministri korraldusel seaduste ja määruste eelnõukavade ning muude eelnõukavade koostamine ning ministeeriumi üldiseloomuga asjade toimetamine.


2. jaotis.
Kohtuministeerium.

§ 53. Kohtuministeeriumi ülesandeks on: kohtuasutiste valitsemisala korraldamine; kohtute toimetuste ja asjaajamise järelevaatusega ühenduses olevate asjade korraldamine; prokuratuuri tegevuse juhtimisega ja järelevalvega ühenduses olevate asjade korraldamine; vangistusasutiste valitsemine; Vabariigi Valitsuse või ministrite poolt seisukoha võtmiseks antud juriidiliste küsimuste selgitamine; seaduste, dekreedina antavate seaduste, seadluste ja määruste kavade läbivaatamine; kodifitseerimistööd.

Kõik seaduste, dekreedina antavate seaduste, seadluste ja Vabariigi Presidendi ning Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud esitatakse algatava ministri poolt Kohtuministeeriumi kaudu. Nende läbivaatamine Kohtuministeeriumis ning vajalikkude paranduste teatavaks tegemine toimub Vabariigi Presidendi poolt antud korra kohaselt.

§ 54. Kohtuministeerium koosneb:

1) Kodifikatsiooni-osakonnast;

2) Vangimajade Talitusest;

3) Üldosakonnast.

§ 55. Kodifikatsiooni-osakonna ülesandeks on: Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatavate seaduseelnõude, Vabariigi Presidendi poolt dekreedina antavate seaduste eelnõude, samuti seadluste ja Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määruste kavade juriidiline, seadustehniline ja keeleline läbivaatamine; Riigi Teatajas avaldamiseks määratud valitsusasutiste aktide läbivaatamine nende seaduspärasuse kontrolli otstarbel; kodifitseerimistööd; juriidiliste küsimuste selgitamine, mis Vabariigi Valitsuse või üksikute ministrite poolt saadetakse Kohtuministrile seisukoha võtmiseks.

Kodifikatsiooni-osakonna moodustavad Kohtuministri abi osakonna juhina ja Kodifikatsiooni-osakonna liikmed (ministeeriumi nõunikud).

§ 56. Vangimajade Talituse ülesandeks on: vangistusasutiste korraldamine ja valitsemine ning kinnipidamiskaristuste täideviimine.

§ 57. Üldosakonna ülesandeks on: ministeeriumi kirjavahetuse toimetamine ja korraldamine; arvepidamine ja varade arvestamine, ministeeriumi majapidamise korraldamine; eelarve-ettepanekute ja eelarve täitmise aruande ettepanekute ettevalmistamine ning eelarvega ühenduses olevate muude asjade toimetamine ja korraldamine; ministeeriumi koosseisu kuuluvate riigiteenijate teenistuskirjade pidamine; ministeeriumi arhiivi korraldamine; ministri korraldusel muude asjade toimetamine.


3. jaotis.
Majandusministeerium.

§ 58. Majandusministeeriumi ülesandeks on: rahandus- ja krediidiasjanduse, samuti riigimajapidamise korraldamine ja üldjuhtimine; kaubanduse, tööstuse, kindlustusasjanduse ja laevanduse korraldamine ning järelevalve.

§ 59. Majandusministeerium koosneb:

1) Kaubandusosakonnast;

2) Maksude Talitusest;

3) Rahandusosakonnast;

4) Tööstusosakonnast;

5) Üldosakonnast.

Majandusministeeriumi juures asuvad: Krediidi- ja Kindlustusasutiste Inspektuur, Maksupeakomitee, Tollipeakomitee, Jõukomitee, Loodusvarade Instituut, Geoloogiline Komitee ja Patendi Peakomitee.

§ 60. Kaubandusosakonna ülesandeks on: kaubanduse korraldamine; kaalude, mõõtude, vihtide ja kallismetallide proovimine ja tembeldamine.

§ 61. Maksude Talituse ülesandeks on: otsemaksudega ja lõivudega maksustamise ning aktsiisi- ja tollimaksustamise teostamine ning Maksude Talituse korraldusse antud muude maksude ja tasurahade sissenõudmise korraldamine ja järelevalve; monopolide valitsemine.

§ 62. Rahandusosakonna ülesandeks on: riigieelarve-eelnõu koostamine; riigieelarve täitmise korraldamine; riigilaenude asjaajamine; riigivarade arvestamine; riigi kulude ja tulude arvepidamine.

§ 63. Tööstusosakonna ülesandeks on: tööstuse korraldamine ja järelevalve; mineraalvarade uurimise ja kasutamise korraldamine ning järelevalve; leiutiste ja kaubamärkide kaitse

§ 64. Üldosakonna ülesandeks on: ministeeriumi kirjavahetuse toimetamine ja korraldamine; arvepidamine ja varade arvestamine; ministeeriumi majapidamise korraldamine; eelarve-ettepanekute ja eelarve täitmise aruande ettepanekute ettevalmistamine ning eelarvega ühenduses olevate muude asjade toimetamine ja korraldamine; ministeeriumi koosseisu kuuluvate riigiteenijate teenistuskirjade pidamine; ministeeriumi arhiivi korraldamine; juriidiline nõuanne ning kohtuasjade ajamine; ministri korraldusel seaduste ja määruste eelnõukavade ning muude eelnõukavade koostamine ja ministeeriumi üldiseloomuga asjade toimetamine.


4. jaotis.
Põllutööministeerium.

§ 65. Põllutööministeeriumi ülesandeks on: põllu- ja metsamajanduse, kalanduse ning loomatervishoiu korraldamine; riigi maade ja metsade valitsemine.

§ 66. Põllutööministeerium koosneb:

1) Katastri ja Maakorralduse Osakonnast

2) Põllumajandusosakonnast;

3) Riigimetsade Talitusest;

4) Varade ja Arveosakonnast;

5) Veterinaartalitusest;

6) Üldosakonnast.

§ 67. Katastri ja Maakorralduse Osakonna ülesandeks on: katastri ja maamõõdu-, maakorraldus-, maaparandus- ning asundustööde korraldamine ja teostamine.

§ 68. Põllumajandusosakonna ülesandeks on: põllumajanduse ja kalanduse edendamine ning neil aladel katse- ja uurimistegevuse korraldamine; hobusekasvatuse juhtimine ja taimekaitse korraldamine; põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise arendamine; põllumajandustarvete ja -saaduste kvaliteedi kontrolli teostamine, välja arvatud kontroll, mida teostab Veterinaarosakond; riigimõisade majandamise järelevalve teostamine.

§ 69. Riigimetsade Talituse ülesandeks on: riiklikku maatagavarasse kuuluvate maade ja metsade valitsemine; kogukonna- ja erametsade järelevalve; metsanduse ja jahinduse edendamine.

§ 70. Varade ja Arveosakonna ülesandeks on: ministeeriumi eelarve-ettepanekute ettevalmistamine, arvepidamine ja aruandmine; kohapealsete asutiste arvepidamise korraldamine ja järelevalve; ministeeriumi majapidamise korraldamine ja asutiste ning riigiteenijate tarvetega varustamine; eriülesandeliste kapitalide asjaajamine.

§ 71. Veterinaartalituse ülesandeks on: loomatervishoiu ja loomaarstliku abi andmise korraldamine ja edendamine; loomataudide vastu võitlemine; tapamajade ala korraldamine; elusloomade, liha ja lihasaaduste sisse- ja väljaveo kontrolli teostamine; järelevalve loomatoorsaadusi töötlevais asutistes.

§ 72. Üldosakonna ülesandeks on: ministeeriumi kirjavahetuse, arhiivi ja raamatukogu korraldamine; ministeeriumi isikliku koosseisu asjade ajamine; juriidiline nõuanne ning kohtuasjade ajamine; seaduste ja määruste eelnõukavade lõplikul kujul koostamine; ministeeriumi üldiseloomuga asjade toimetamine.


5. jaotis.
Siseministeerium.

§ 73. Siseministeeriumi ülesandeks on: riigi sisemise julgeoleku ja avaliku korra eest hoolitsemine; perekonnaseisu-ala juhtimine ja korraldamine; kirikute ja usuühingute järelevalve; omavalitsuste järelevalve ja korraldamine.

§ 74. Siseministeerium koosneb:

1) Omavalitsuste Talitusest;

2) Politseitalitusest;

3) Üldosakonnast.

Siseministeeriumi juures on Siseministrile alluv ja vastava seaduse alusel tegutsev Piirivalve.

§ 75. Omavalitsuste Talituse ülesandeks on: omavalitsuste, Siseministeeriumile alluvate kutsekodade ja vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste korraldamine, juhtimine ja järelevalve.

§ 76. Politseitalituse ülesandeks on: riigi sisemise julgeoleku ja avaliku korra kaitse; välis-, kriminaal- ja poliitilise politsei korraldamine ja juhtimine; tuletõrje ja kodanliku õhukaitse korraldamine ja juhtimine; trükitoodete, koosolekute ja avalikkude ettekannete järelevalve; loterii- ja korjanduste ala korraldamine; üle riigipiiride liiklemise korraldamine; välismaalastesse puutuv politseiala.

§ 77. Üldosakonna ülesandeks on: ministeeriumi kirjavahetuse toimetamine ja korraldamine; arvepidamine ja varade arvestamine; ministeeriumi majapidamise korraldamine; eelarve-ettepanekute ja eelarve täitmise aruande ettepanekute ettevalmistamine ning eelarvega ühenduses olevate muude asjade toimetamine ja korraldamine; ministeeriumi koosseisu kuuluvate riigiteenijate teenistuskirjade pidamine; ministeeriumi arhiivi korraldamine; ministri korraldusel ministeeriumi üldiseloomuga asjade toimetamine; kodakondsuse asjade lahendamine, nimede muutmise ja andmise ala ning perekonnaseisu registreerimise korraldamine; kirikute ja usuühingute järelevalve; ühingute ja sihtasutiste registreerimine.


6. jaotis.
Sotsiaalministeerium.

§ 78. Sotsiaalministeeriumi ülesandeks on: rahva füüsilise ja vaimse tervise ja elujõu hoidmise ja kasvatamise ning sotsiaalse heaolu eest hoolitsemine; tervishoiu ja hoolekande korraldamine ja juhtimine; pensionide ala korraldamine; töökaitse- ja sotsiaalkindlustusala juhtimine; looduskaitse, suvituskohtade ja turismiasjanduse üldine korraldamine ja riigiparkide valitsemine.

§ 79. Sotsiaalministeerium koosneb:

1) Farmaatsiaosakonnast;

2) Tervishoiu ja Hoolekande Talitusest;

3) Töökaitse ja Sotsiaalkindlustuse Osakonnast;

4) Üldosakonnast.

Peale selle asub Sotsiaalministeeriumi juures osakonna õigustega ja ülesannetega Loodushoiu- ja Turismi-instituut.

§ 80. Farmaatsiaosakonna ülesandeks on: apteegi- ja rohuasjanduse ala juhtimine ja korraldamine ning järelevalve neil aladel, välja arvatud sõjaväe apteegi- ja rohuasjandus; kodumaa ravitaimede tootmise ja kasutamise korraldamine ja edendamine; valve apteekide, rohuladude, ravimivalmistusasutiste, farmatseutiliste ja kosmeetiliste laboratooriumide, kosmeerikatarvete-, rohu- ja värvikaupluste ja mineraalvee-tehaste ülevalve ning järelevalve farmatseutilise personaali kutsetegevuse alal.

§ 81. Tervishoiu ja Hoolekande Talituse ülesandeks on: rahvatervishoiu, arstliku ja raviasjanduse ala juhtimine ning järelevalve teostamine, välja arvatud sõjaväetervishoid; emade- ja lastekaitse edendamine ja juhtimine; rahva üldise heaolu eest hoolitsemine ja abinõude otsimine rahva juurdekasvu edendamiseks; tervishoiulise selgitustöö korraldamine ja juhtimine ning seltskonna organiseerimine ja seltskondlikkude organisatsioonide tegevuse kooskõlastamine rahvatervishoiu, eriti emade- ja lastekaitsetööks; hoolekande- ja pensioniala korraldamine ja juhtimine ning järelevalve teostamine neil aladel; riiklikkude tervishoiu- ja hoolekandeasutiste valitsemine.

§ 82. Töökaitse ja Sotsiaalkindlustuse Osakonna ülesandeks on: töökaitse korraldamine; tööliste ja tööandjate vahekordade selgitamine ja sel alal tekkivate küsimuste lahendamine; töötasusse puutuvate küsimuste lahendamine; sotsiaalkindlustusküsimuste lahendamine; tööturu korraldamine ja tööbörside järelevalve.

§ 83. Üldosakonna ülesandeks on: ministeeriumi kirjavahetuse toimetamine ja korraldamine; arvepidamine ja varade arvestamine; ministeeriumi majapidamise korraldamine; eelarve-ettepanekute ja eelarve täitmise aruande ettepanekute ettevalmistamine ning eelarvega ühenduses olevate muude asjade toimetamine ja korraldamine; ministeeriumi koosseisu kuuluvate riigiteenijate teenistuskirjade pidamine; ministeeriumi arhiivi korraldamine; juriidiline nõuanne ning kohtuasjade ajamine; ministri korraldusel seaduste ja määruste eelnõukavade ning muude eelnõukavade koostamine ning ministeeriumi üldiseloomuga asjade toimetamine.

§ 84. Loodushoiu ja Turismi-instituudi ülesandeks on: looduskaitse korraldamine ja teostamine; järelevalve teostamine avalikkude parkide korraldamise üle; Loodushoiu- ja Turismi-instituudi valitsemisele antud riigiparkide valitsemine ja korraldamine; suvituskohtade korraldamise üldjuhtimine ja igakülgne kaasaaitamine suvituskohtade väljaarendamisele ning nende tegevuse üle järelevalve teostamine; sise- ja välisturismi juhtimine ja korraldamine ning sel alal järelevalve teostamine.


7. jaotis.
Sõjaministeerium.

§ 85. Sõjaministeeriumi ülesanded, organisatsioon, alljaotused ja nende ülesanded on ette nähtud vastavais seadustes ja seadlustes.


8. jaotis.
Teedeministeerium.

§ 86. Teedeministeeriumi ülesandeks on: raudteede, maanteede, veeteede ja õhuteede ala ning ehitusasjanduse korraldamine, juhtimine ja järelevalve; riigiehitiste püstitamine ja avalikkude tööde korraldamine.

§ 87. Teedeministeerium koosneb:

1) Ehitusosakonnast;

2) Maanteede Talitusest;

3) Posti-, Telegraafi- ja Telefonitalitusest;

4) Raudteede Talitusest;

5) Veeteede Talitusest;

6) Õhusõiduosakonnast;

7) Üldosakonnast.

Peale selle asuvad Teedeministeeriumi juures Tariifinõukogu, Liikluskomitee ja Liiklusnõukogu.

§ 88. Ehitusosakonna ülesandeks on: ehitusasjanduse korraldamine ja juhtimine; riigiehitiste püstitamise korraldamine ja järelevalve; avalikkude tööde korraldamine ja järelevalve; avalikkude ja tööstusehitiste püstitamise järelevalve ja inspektsioon; asulaehituse ning eraehitustegevuse järelevalve; ehitustegevuse ratsionaliseerimine.

§ 89. Maanteede Talituse ülesandeks on: maanteede ja sildade ehitamine, nende korrashoid ja järelevalve; jõuvankrite ala ja autobuseliinide korraldamine ja järelevalve.

§ 90. Posti- Telegraafi- ja Telefonitalituse ülesandeks on: riigi üldtarvitusliku sidevõrgu korraldamine, arendamine ja juhtimine posti, telegraafi, telefoni ja raadio alal; eratarvituslikkude sideseadmete kontrollimine ja järelevalve.

§ 91. Raudteede Talituse ülesandeks on: riigiraudteede ekspluateerimine ja valitsemine; eraharuteede revideerimine ja nende tegevuse järelevalve; uute riigiraudteede projekteerimine ja nende ehitamise korraldamine.

§ 92. Veeteede Talituse ülesandeks on: laevade liiklemise korraldamine Eesti mere- ja sisevetes; uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine ning teostamine; Eesti kaubalaevanduse arendamine ja riikliku kaubalaevastiku tegevuse juhtimine.

§ 93. Üldosakonna ülesandeks on: ministeeriumi isikliku koosseisu, majanduse ja asjaajamise korraldamine; arvepidamine ja varade arvestamine; ministeeriumi kinnisvarade korraldamine; eelarve-ettepanekute ja eelarve täitmise aruande ettepanekute ettevalmistamine ning eelarvega ühenduses olevate muude asjade toimetamine ja korraldamine; Tariifinõukogu, Liikluskomitee ja Liiklusnõukogu asjade korraldamine; juriidiliste küsimuste lahendamine ja kohtuasjade ajamine; ministeeriumi arhiivi korraldamine; ministri korraldusel seaduste ja määruste eelnõukavade ning muude eelnõukavade koostamine ja ministeeriumi üldiseloomuga asjade toimetamine.

§ 94. Õhusõiduosakonna ülesandeks on: õhusõidu arendamine, korraldamine ja juhtimine; õhusõiduehitiste ja õhusõidu julgeolekuseadete projekteerimine ja ehitamine; õhusõidukite ehitamine ja õhuliikluse järelevalve.


9. jaotis.
Välisministeerium.

§ 95. Välisministeeriumi ülesandeks on: korraldada Vabariigi suhteid välisriikidega ja kaitsta Vabariigi ja tema kodanikkude huvisid välismail.

§ 96. Välisministeerium koosneb:

1) Administratiiv-juriidilisest Osakonnast;

2) Poliitilisest Osakonnast;

3) Protokolliosakonnast;

4) Väliskaubanduse Osakonnast.

Peale selle kuuluvad Välisministeeriumi koosseisu välisesindused, mis jagunevad saatkondadeks, alalisteks esindusteks, peakonsulaatideks, konsulaatideks, asekonsulaatideks ja konsulaaragentuurideks.

§ 97. Administratiiv-juriidilise Osakonna ülesandeks on: keskasutise ja välisesinduste isikliku koosseisu asjade, majanduse ja asjaajamise korraldamine; juriidiliste küsimuste lahendamine ja läbikäimine välisriikidega kohtuasjades; konsulaartegevuse juhtimine ja järelevalve; eelarve-ettepanekute koostamine; ministeeriumi valdamisel olevate riigivarade valitsemine; arvepidamine.

§ 98. Poliitilise Osakonna ülesandeks on: poliitiliste suhete korraldamine välisriikidega; läbikäimine rahvusvaheliste organisatsioonidega; informatsioon välisriikidest ja välisriikidesse; välispoliitiliste sihtide selgitamine ja sellekohase ametliku informatsiooni andmine.

§ 99. Protokolliosakonna ülesandeks on: välisriikide saadikute esitlemine Vabariigi Presidendile; välisriikide esindajate õiguste ja eesõiguste rakendamise küsimused; Vabariigi Presidendi poolt välisriikidega peetava kirjavahetuse ettevalmistamine; välismaa au- ja teenetemärkide annetamise küsimused Eesti kodanikkudele ja välisriikide kodanikkudele Eesti au- ja teenetemärkide annetamise ettevalmistamine; rahvusvahelise ja riikliku iseloomuga tseremoniaalide ettevalmistamine ja korraldamine; välisesindajate agremendiga seoses olevad küsimused.

Protokolli osakonda juhib protokolliülem.

§ 100. Väliskaubanduse Osakonna ülesandeks on: majanduslikkude suhete korraldamine välisriikidega, väliskaubanduse arendamine, majanduslik informatsioon välisriikidest ja välisriikidesse.

§ 101. Saatkondade ja alaliste esinduste ülesandeks on: esindada Vabariiki; täita poliitilisi ja majanduslikke ülesandeid ja anda diplomaatilist kaitset Eesti kodanikkudele. Konsulaaresinduste ülesandeks on: Vabariigi huvide kaitsmine; Eesti kaubanduse ja laevanduse soodustamine ja arendamine ning tarviliku nõu ja abi andmine Eesti kodanikkudele välismaal.


II.

Kõigis kehtivates seadustes, seadlustes, määrustes ja muudes eeskirjades tuleb riigipea ametinimetus „Riigivanem“ lugeda asendatuks ametinimetusega „Vabariigi President“. Samuti tuleb lugeda kõigi muude asutiste ja ametikohtade nimetused asendatuiks Põhiseaduses esinevate ametinimetustega.

Alates Vabariigi Presidendi ametisse astumisest tuleb seadustes, seadlustes, määrustes ja muudes eeskirjades leiduv riigipea ametinimetus „Riigihoidja“ lugeda asendatuks ametinimetusega „Vabariigi President“.


III.

Riigiteenistuse seaduse § 61 (RT 1936, 31, 208 I) muudetakse ning pannakse kehtima järgmises redaktsioonis:

§ 61. Riigiteenijad esimeses kuues palgaastmes nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President. Samuti nimetab Vabariigi President ametisse need riigiteenijad, kelle kohta see on ette nähtud vastavais seadustes, ja Siseministeeriumis politseiprefektid ja politsei-inspektorid.

Kõik teised riigiteenijad nimetab ametisse ja vabastab ametist vastav minister talituse või osakonna direktori või ametkonna juhataja ettepanekul, kuivõrd see ülesanne pole pandud talituse või osakonna direktorile või mõnele alluvale ametnikule.

Käesoleva paragrahvi eeskirju ei kohaldata Riigivolikogu, Riiginõukogu ja Riigikontrolli teenistuses seisvaile isikuile ega Vabariigi Presidendi juures olevaile ametkondadele.


IV.

Riigivapi seaduse § 6 (RT 1934, 5, 36 XVI) muudetakse ning pannakse kehtima järgmises redaktsioonis:

§ 6. Vabariigi Presidendi pitsat kujutab sõõri, mille läbimõõt on viis sentimeetrit, sõõri keskel suure riigivapi kujutis, sõõri ülemist äärt mööda sõnad „Vabariigi President“.

Riigikogu, Riigivolikogu, Riiginõukogu, Sõjavägede Ülemjuhataja, Peaministri, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Õiguskantsleri, Sõjavägede Juhataja, Riigikantselei, Riigikontrolli, Vabariigi Presidendi Kantselei ja ministeeriumide pitsatid kujutavad sõõri, mille läbimõõt on viis sentimeetrit, sõõri keskel väikese riigivapi kujutis, sõõri ülemist äärt mööda vastava asutise nimetus.


V.

Riikliku propaganda talituse seaduse (RT 1935, 79, 673) § 6 muudetakse ning pannakse kehtima järgmises redaktsioonis:

§ 6. Propagandajuhi eriliseks ülesandeks on valitsusele üldinformatsiooni andmine.


VI.

Administratiivmenetluse seaduse (RT 1936, 4, 25) § 4 muudetakse ning pannakse kehtima järgmises redaktsioonis:

§ 4. Juhul, kui ametiasutiste vahel tekib vaidlus alluvuse kohta, otsustab alluvuse järgmine ühine kõrgem võimkondne ametiasutis.

Kui tekib vaidlus asja alluvuse kohta mitme ministeeriumi asutiste vahel, otsustavad alluvuse nende asutiste kõrgemad ülemad. Vaidluse korral, missugusele ministrile asi allub, otsustab alluvusküsimise Peaminister.


VII.

Kõigi käesolevas seaduses tähendatud ametikohtade ja ministeeriumide alljaotuste ning ametiisikute nimetused tuleb kõigis kehtivais seadustes, seadlustes ja määrustes ning muudes eeskirjades lugeda asendatuiks käesolevas seaduses tähendatud nimetustega. Samuti tuleb nimetus „Piirivalve valitsus“ lugeda asendatuks nimetusega „Piirivalve Talitus“.

Ministeeriumi kantselei asemel tuleb lugeda ministeeriumi üldosakond ja kantselei direktori või vastavalt Peasekretäri asemel üldosakonna direktor; Sotsiaalministeeriumi Farmaatsia Inspektuuri ja Teedeministeeriumi Lennuasjanduse Inspektuuri asemel vastavalt Farmaatsiaosakond ja Õhusõiduosakond; Haridusministeeriumi Noorsoo Osakonna asemel Noorsoo ja Vabaharidustöö Osakond ja noorte juhataja asemel Noorsoo ja Vabaharidustöö Osakonna direktor; farmaatsia inspektori asemel Farmaatsiaosakonna direktor ja lennuasjanduse inspektori asemel Õhusõiduosakonna direktor.


VIII.

Käesolev seadus jõustub Riigivolikogu ja Riiginõukogu esimese koosseisu kokkukutsumise päeval. Tema jõustumisega kaotavad kehtivuse:

1) Valitsemise korraldamise seadus (RT 1934, 5, 36 I, XVI; 1934, 36, 316 I, II} 1934, 96, 767 I, II; 1936, 22, 150 I, II, III, IV; 1936, 56, 484 I; 1937, 90, 737 I, II; 1938, 11, 90 I).

2) Noorsoo organiseerimise seaduse § 7 (SK VI 1938, 2, 17).

Tallinn, 1. aprillil 1938.
K. Päts
Riigihoidja.
Joh. Müller
Kohtuminister.