Vana kannel/III

Allikas: Vikitekstid
Vana kannel
Jakob Hurt

III.

Nr. 30. Noormees ja neitsit.

   Üö pikkä ni pimedi,
Paiu padja ni kavali,
Ei või nätä neiokeist,
Kannahtada kabokeist
5.Oja veereh olevat,
Kääroh jalgo kängivät.
   Mano kargudi hobeze,
Üles kergüdi kübärä:
Tere neio, tere nuori!
10.Kas sa olet mu tsibine,
Mino mieli-marjakene?
Kuule, kulla nuori miesi:
Ole-e ma sino tsibine,
Sino mieli-marjakene.
15.Mina ole imä tsibine,
Memme mieli-marjakene.
Kirves olgu su tsibine,
Kuvvas su mieli-marjakene.


Nr. 31. Võta vallast vaene lats'.

   Velekene, noorekene!
Är sa inne naista võtku,
Kui ma kazu kaazikessa,
Lavva takah laulijas.
5.Är sa võtku liinast naista,
Liinah omma liia' litsi'.
Är sa võtku talo tütärd,
Talo tütrel targa' sõna'.
Är sa võtku pere tütärd,
10.Pere tütrel pikä' moka'.
Võta vallast vaene latsi,
Sie om kenä keträmä,
Voolas vokki tallamahe.
Sis ei lõpe lõvvendine,
15.Sis ei puudu puhas hameh.


Nr. 32. Ära ihka iluzat!

   Velekene, helläkene!
Tootit sa puust naist tetä,
Tamme pakust tahoda,
Pannit sa hõpe iho ilos,
5.Pannit sa kulla palge'es.
   Ole-e no ilo oma iski,
Paleh oma panemine.
Pannit sa pata kietemähe,
Sunn'et suola maitsemahe,
10.Sulli no suola maitsehna,
Palli pata kietehnä,
Jäi puhas puukene,
Paljas tamme pakukene.
   Ega illo patta panda,
15.Kaunist panda kattelahe.
Illos saa sängüh magaja,
Sängü lina liigutaja,
Sängü padja paugutaja.
   Ärä no otsku uhke'et,
20.Ärä no vahtku valge'et.
Võta sa naine näüdzikost,
Kabo küla karjusest.
Maani põimi matal naine,
Süvast künni kühmak hobene.


Nr. 33. Õe nõu.

   Velekene, helläkene!
Kui läät naista kosjomahe,
Uba-suud otsimahe,
Võta minno ütehnä.
5.Mina tunne tuima neio,
Näe neio nälädze.
Vihatsel silmä' vezidze',
Pahatsel paleh punane,
Tuimal musta' silmä kulmu'.
10. Velekene, helläkene!
Kui läät naista kosjomahe,
Mingu-u udzu hummogul,
Tahmatsel taiva'al.
Udzu riki ohja kirjä,
15.Sado riki saani kirjä,
Kaste riki kaabu weere.
   Velekene, helläkene!
Kui läät naista kosjomahe,

Ajat sa hiiro hiivale,
20.Ajat varza vatule,
Saa-a sa naista naarulist,
Minijädä meelelist.
Sõidat läbi Sõmmerpalo,
Ajat läbi Ahja valla,
25.Saa-a naist naarulist,
Minijädä meelelist.
Võta vüölt vüörätti,
Kae kaalast kaalarätti,
Pühi hiiva hiiro päält,
30.Pühi vattu varza päält.
   Velekene, helläkene!
Kui saa kulla kozitus,
Armas kätte antuvas,
Peä sa naine omasa.
35.Kui su viha veerinesa,
Paha üles paizunesa,
Mine usse, pure puid,
Salva use sagarit,
Pesä pinki pikä' sõrme',
40.Rao rauda ruzigo',
Sis su viha veerines,
Paha alla paizunes.
Löögu-u, neio lühikene,
Pesku-u, neio peenikene.


Nr. 34. Võõras ütel': võta naine!

   Võõras ütel': võta naine!
Oma ütel': ole ilma!
   Kui saa kuri, kohes panda?
Kui saa halba, kohes aija?
5.Ei või müvvä ei vaehta,
Ei või tuvva turu pääle,
Ei või aija alevihe.
Ole-e lehmäs liina viija,
Ole-e häräs ärä tappa,
10.Ole-e tsias sulgu panda,
Ole-e tsirgus maaha laske.