Üleüldine ajalugu (Bergmann)/1241

Allikas: Vikitekstid
Üleüldine ajalugu
Jaan Bergmann

Neljas piir: Greeka wõimuse kahanemise aeg.

I. Järk: Makedonia wõimuse kaswamine.

§ 39. Makedonia rahwas.

Makedonia maa.1. Kuna Greeka riigid ja wallad üks teisega tülitsesiwad ning teine teist kaetsesiwad, kaswis kaugel põhja pool wäike Makedonia maakond wägewaks riigiks ja laialiseks wallaks. Tema heitis piirisuguwõsad enese alla, püüdis Greeka haridust ning õpetust, nii pikalt kui wõimalik, omale pärida, et siis, kui tugew küll oleks, Greeka maad ennast oma alla sundida. Rahwa sugu.Tema rahwas oli algusel üks wõsa Doorlaste harust, aga ta oli wõeraste suguwõsadega aegade jooksul nii segatud, et selget Hellenide werd mitte enam nende soontes ei woolanud. Nende kuningad aga kiitsiwad endid Heraklese järeltulijad olewat. Walitsus.Kuningas oli wanast ajast saadik ülem sõjapäälik, ülem papp ja ülem kohtunik. Suurem sugu wõttis walitsusest osa. Rahwakogult küsiti mõnikord tähtsate asjade juures ka arwamist ja mõtet.

2. Greeka maal oli muiste Makedoniaga wähe tegemist. Mõlemad maad oliwad teine teisest kaugel ja täieste lahutatud. Ajalugu.Persia sõja ajal sattus Makedonia idalaste käsu alla ning pidi neile tolli maksma; aga Greeklaste wõidud mõjusiwad ka siin ja maa sai wabaks. Kuningas Archelaus püüdis iseäranis agaraste Greeka haridust lautada: ehitas kindlaid linnu, käidawaid teid, seadis sõjawäe paremalle joonele. Thebä tugewuse ajal saadeti üks kuninglik wõsu, nimega Philippus.Philippus, rahu märgiks Epaminondase majasse elama. Sinna jäi ta 8 aastaks ja õppis Greeka kombeid ja wiisa, osawust ja sõjakunsti, aga ka nõdrust ja nõrkust tundma. Koju tõttas ta, kui oma kuningast wenna surmast sõnume sai, kelle asemelle ta ise kaks aastat pärast Epaminondase surma auujärjele istus.


§ 40. Greeka wabaduse wõitlemine ja surm.

Püha sõda.1. Philippuse pääpüüdmine oli Greeka maad oma walitsuse alla heita. Greeklased ise kutsusiwad, ehk küll teadmata omaks õnnetuseks, Philippuse Greeka maale, kui Thebälased „Püha sõja“ ajal mitte täita ei suutnud, mis neile amphiktioni ühendus kohuseks oli pääle pannud. „Püha sõda“ aga läks Thebälaste ahnuse läbi põlema: nemad tahtsiwad Phokise maakonda omale ja kaebasiwad sellepärast amphiktioni ühenduse ees Phoklaste pääle, et nad olla püha Delphi templi põldu tüki ära riisunud ja omale wõtnud; ühendus nõudis „templiriisujailt“ suurt kahjutasumist; aga et Phoklased seda kuuldagi ei wõtnud, pidi Thebälaste mõek neid seks sundima. Kuid nüüd nad riisusiwad tõeste templi kulla ära, paikasiwad omale riisutud rahaga hulga sõjamehi ja nende wihane mõek tegi kaua aega karistajatele suurt kahju. Sääl hüüdsiwad Thebälased Philippust appi. Tema tuli, wõttis teel Thessalia maa ära, sai Phokise maakonna kätte, templiriisujad sattusiwad wangi ja 3000 neist uputati kuninga kasu pääle ühte järwe ära. Phokise maakond pandi maksu alla, linnade müürid tehti maa tasa, rahwas lükati amphiktioni ühendusest wälja, tema asemelle aga wõeti Philippus amphiktioni liige.Philippus amphiktioni liikmeks wasta. Aga weel läks ta Makedoniasse tagasi.

Athenas.2. Seda kõik waatas Athena linn rahuga päält, nagu ei sünniks midagi, mis wabadusele kardetawaks läheks, ehk küll kuulus kõneleja Demosthenes.Demosthenes puhkamata oma kõnedes Philippuse wasta wõitles ja eitles. Kuid asjata. Sest mitmed, iseenesest auusad mehed, oliwad Philippuse poolt, nagu kuulus kõnemees Äschines, sest et nad aru saiwad, et Greeka wabadriik mitte enam ei wõinud ega suutnud kesta. Pääle selle oli Philippusel Greeka maal palju ostetud sõpru, kes kahtlasi mõtteid igal pool püüdsiwad kautada. Säherdust „ostmist“ ei pidanud Philippus sugugi ülekohtuks, waid arwas kuldwõtme raudwõtmega ühewääriliseks. „Ka kõige kindlam kindlus ei suuda wasta panna, kui korda läheb eeslit kuldkoormaga tema sisse tallutada!“ oli tema walitsuse ja tegemise juht. Nüüd hakkas Lokri sõda.Lokri sõda, kellele süüks anti, Delphi templi maid tarwitanud olewat ja Philippus pandi jällegi karistajaks. Enne kui arwati, oli Philippus suure wäega Greeka maal, kõik tähtsad teed Makedonia ja Thessalia maale, nagu Thermopylä õõnestee, tema käes, Lokrilased ära wõidetud, jah, Attika rajakindlus Elateia ära wõetud. Nüüd alles läksiwad Athenlaste silmad lahti: nad ühendasiwad endid ruttu Demosthenese nõuu järele Thebälastega ning läksiwad Philippuse wasta. Aga Chäroneia lahing: 338.Chäroneia lahingis sai Makedonia kuningas täieste wõitu, nii et terwe Greeka maa ühe korraga tema alla sattus. See oli Greeka wabaduse ots aastal 338.

Korinthuse kogu.3. Kõik Greeka riigid, ka Athen ja Sparta, alandasiwad endid wõitja käe alla ja seda taga ennemalt seeläbi, et Philippus neile õigused ja omandused nimepidi jättis ja neid mitte ei rõhunud liigade maksude ja teenistustega. Seda tegi ta sellepärast, et nad hõlpsaste temaga ühes Asia maale läheksiwad ja Persia riigi ära wõidaksiwad, sest ta tahtis maailma oma käe järele juhatada. Selle tarwis kutsus ta teisel kewadel kõik Greeklased Korinthuse linna kokku, kus ta oma nõuu awaldas ning iseennast ülemaks päälikuks walida laskis. Ning juba oli kõik sõja wasta walmistamas, kui Philippuse †: 336.Philippus oma tütre pulmapäewal Aegä linnas mõrtsuka käe läbi langes, mis läbi ette wõetud nõuu näitas tuulde tuiskawat.