Vikitekstid:Üldine arutelu
Allikas: Vikitekstid
Sisukord |
Esitasin taotluse boti kasutamiseks lehtede ületoomiseks. [1] --WikedKentaur 8. juuni 2006, kell 22.04 (UTC)
- See vist tähendab, et tuuakse üle ka nende ajalugu?
-
- loodetavasti, jah --WikedKentaur 10. juuni 2006, kell 08.03 (UTC)
- Igatahes on nii, et osa materjali tuleb nähtavasti välja visata. Lulu essee "Puberteet" ei sobi, sest see pole kuskil avaldatud. Lotmani tekstide tõlgete vabadus ei ole minu meelest tõendatud. "Kalevipoja" jm varasemate tekstide puhul tekib küsimus, kas mitte ei ole autoriõigust nende tekstide kohandajatel uusväljaannetele. Isegi vanasõnade puhul, kui nad on kindla korra järgi kogutud, võib tekkida autoriõiguse küsimus. Andres 9. juuni 2006, kell 09.27 (UTC)
-
- Lotmani, samuti Puberteedi, jätsin ületoomisnimekirjast välja. --WikedKentaur 10. juuni 2006, kell 08.03 (UTC)
kuskil oleks paslik lahti selgitada mõiste "vaba alliktekst". mis hetkel saab alliktekstist vaba alliktekst ehk millal võib teksti siia üles riputada. -Avjoska-
- Autoritekstid muutuvad vabaks 70 aastat peale autori surma. Samuti võib kasutada teksti, mis on autori poolt avaldatud w:GFDL litsentsi tingimustel ning tekste, mida autoriõigus ei kaitse (seadused, määrused). --WikedKentaur 8. juuli 2006, kell 16.21 (UTC)
Kas diplomitöö võib siia üles riputada kui autor on selle vabaks andnud ja sellest on piiratud õigusega pildid eemaldatud. See konkreetne töö võik huvi pakkuda seetõttu, et käsitleb põhjalikult üht eestimaa mõisat. --129.178.88.75 18. aprill 2008, kell 09:16 (UTC)
jah inglise vikis kirja pandud tingimuste järgi (en:Wikisource:What Wikisource includes) sobib küll siia. ---raul- 21. aprill 2008, kell 16:21 (UTC)
[redigeeri] Bahamapress.org
http://www.bahamapress.org/download.php?section=kirjandus&file=EAT2006.pdf seal on kirjas, et seda teksti võib igaüks tasuta edasi anda või levitada. Sass Henno. Elu algab täna. mis on wiki seisukoht? võiks ju siia ka panna. 195.50.196.70 14. juuli 2006, kell 11.31 (UTC)
- Bahamapressi litsents keelab ärilise kasutamise seetõttu ei saa neid tekste siia lisada. vt ka en:Wikisource:Copyright_policy#Non-commercial_licenses --84.50.174.16 17. juuli 2006, kell 19.01 (UTC)
[redigeeri] Oldwikisource
Hello, at oldwikisource:Category:Eesti still exist texts in eesti. Could anybody review they are in eesti language, and migrate the texts here? Thank you. -83.37.82.98 22. august 2007, kell 20:50 (UTC)
[redigeeri] Betawiki: better support for your language in MediaWiki
Dear community. I am writing to you to promote a special wiki called Betawiki. This wiki facilitates the localisation (l10n) of the MediaWiki interface. You may have changed many messages here to use your language in the interface, but if you would log in to for example the English language Wiktionary, you would not be able to use the interface as well translated as here. Infact, of the 1792 messages in the core of MediaWiki, 883 messages have been translated. Betawiki also supports the translation of messages of about 80 extensions, with almost 1000 messages.
If you wish to contribute to better support of your language in MediaWiki, as well as for many MediaWiki extensions, please visit Betawiki, create an account and request translator priviledges. You can see the current status of localisation of your language on meta and do not forget to get in touch with others that may already be working on your language on Betawiki.
If you have any further questions, please let me know on my talk page on Betawiki. We will try and assist you as much as possible, for example by importing all messages from a local wiki for you to start with, if you so desire.
You can also find us on the Freenode IRC network in the channel #mediawiki-i18n where we would be happy to help you get started.
Thank you very much for your attention and I do hope to see some of you on Betawiki soon! Cheers! Siebrand@Betawiki 25. september 2007, kell 08:23 (UTC)
[redigeeri] Eesti 2030 ehk KUIDAS PEAKSIME EESTIS VALMISTUMA ÜRO KLIIMARAPORTIS JA SOLANA, FERRERO-WALDNERI RAPORTIS KIRJELDATUD OHTUDE VASTU.
Autorid:Märt Ridala,Erik Puura
Kuupäev:
ENNE KUI EDASI LOED, KIRJUTAD JA MÕTLED
Enne kui edasi loed palume loobuda kahest "mõtte-blokist", mis paljusid inimesi vaevab. Seda võiks nimetada ka tavapärasest natuke avatumaks mõtlemiseks.
Esimest probleemi, mis paljude inimeste mõtlemist segab võiks nimetada "piim tuleb ju poest ja bensiin bensiinijaamast - mõttekäigust". Kohe seletan lähemalt. Kui elada terve elu linnas, siis ei teki kunagi õieti tunnetust, et me vajame enda elamiseks tähtsaid sisendeid loodusest ning ühtlasi vajame seda, et loodus (=biosfäär) hoolitseks meie genereeritud väljundite ehk jäätmete eest. Tahtmatult tekib mulje, et puhta õhu tekitab konditsioneer, piim toodetakse pakis ja bensiini tuuakse ka tehasest juurde kui ta hakkab otsa saama, ta ju nii kallis ka. Meie mõttekäikudes puudub tihti seos looduslike ning füüsikaliste nähtuste ja majanduslike protsesside vahel. Seega palun mõtle avatult ning ära sea olematuid barjääre enda mõttekäikudele. Arvesta, et:
- Nafta saab otsa! Kui ta otsa saab, siis ei saa me enam bensiini, plastmassi ja ka teisi materjale enam niisama lihtsalt toota. Seda isegi sõltumata nafta hinnast.
- Kui piisavalt metsi hävib, siis enam miski ei puhasta meie jaoks õhku ja ... konditsioneer ei aita.
- Piima lüpstakse lehmadelt, kes söövad jõusööta, mida toodetakse põldudelt, kust tahetakse hakata nafta asendamiseks biokütuse jaoks vajalikku rapsi/maisi/vilja kasvatama.
Teine mõtlemise probleem, mis meid segab on liigne Eesti kesksus. Enamik meist on veendunud, et pagulased meile ei tule, et me oleme sõltumatud finantsturgudest, ajame siin oma asja ja kui meid kliimamuutused otseselt ei mõjuta, siis on kõik enam-vähem ju hästi. Kahjuks see nii ei ole. Parim viis tunnetamaks kui "lapik on maailm" (Thomas Friedman: The world is flat) on tegeleda mõnda aega investeerimisega. Aktsiaturgudel jõuab kõik halb ja hea sinuni minutitega ning pole vahet, kas oled investeerinud Eesti, Ida-Euroopa või Jaapani aktsiatesse, kõik nad langevad ja tõusevad koos.
Või kas mäletate meid 2007 augustis tabanud või puudust? Meie tootjatel oli siis mõistlikum müüa piimapulbrit välismaale ja või asemel hakati piimapulbrit tootma. Sama stsenaarium võib mõnel teisel kujul ja teises ulatuses juhtuda igal ajal uuesti. Me oleme osa globaalsest majandussüsteemist ja biosfäärist. Kõik maailma tabavad hädad jõuavad meieni ühel või teisel moel, tundide, päevade või kuudega.
GLOBAALSED NÄHTUSED, NENDE TAGAJÄRJED MAAILMAS JA MÕJUD EESTIS.
- Kliimamuutust on teaduslikult võimatu tõestada ja ette ennustada. Saab anda ainult tõenäosuslikke hinnaguid. Siiski ÜRO kliimapaneeli hinnangul on tõenäosus, et kliima soojenemine on täiesti looduslik protsess väiksem kui 5% [2]
- Kui rahvastiku kasv jätkub ennustatud tempos on aastal 2030 maailma elanike arv 9,3 miljardit [3]
Üheks Peak Oil-i, rahvastiku suure kasvu ja põllumajandusmaa kahanemise tagajärjeks on Stagflatsioon. Oleks väga oluline, et stagflatsiooni põhjustena suudetakse näha just neid nähtuseid koos globaalse soojenemisega ning ei hakataks probleemi ravima lühiajaliste fiskaalmeetodite ja poliitikatega. Näiteks toiduainete hinna külmutamine viiks kindlasti veel suurema näljahädani.
Kui vaadelda maailma kui üht talumajapidamist, siis:
- Kui siiani tuli maa seest kütust tasuta välja, siis nüüd peab teda kasvatama põllul.
- Talupere on viimase 50 aastaga kasvanud 2-lt 7 liikmeliseks, aga põllumaad on sama palju.
- Üha sagedasemalt toimub torme, mis majalt katuse maha viivad ja aeda ümber lükkavad ning ikaldusi ja üleujutusi.
Selliste nähtuste puhul oleks vale oletada, et meie elu vaesemaks ei lähe või, et me ei peaks rohkem tööd tegema tagamaks samat taset. Ehk stagflatsioon.
OHUD EESTILE
Selleks, et panna paika plaan aastateks 2030-2100 tuleb kõigepealt hinnata ohte. Eestit järgmistel aastatel tabavad trendid ja hädad on kahte sorti.
Otsesed ohud:
- Florat ja faunat tabavad raskused. Neist suurim ja konkreetseim on ilmselt sinivetikas, mille vohamine võib väga tõsiseid tagajärgi Läänemerele tekitada. Näiteks kuni kalavarude hävinemiseni ja ujuda ka enam ei saa.
- Metsatulekahjud.
- Rohkem torme ja uputusi. Nagu sel aastal nii ka järgmistel võib Läänemeri jääda talveks ilma jääta ja sellest tekivad suured tormid.
Teiseks, kaudsed ohud. Ehk probleemid, mis tabavad teisi maid ja kanduvad sealt meile läbi pagulaste, kõrgemate hindade ja börsikriiside:
- Kõrgem energia ja ressursside (metallide ja puidu) hind.
- Kõrgem toidu hind.
- Pagulased.
KUIDAS PEAKSIME VALMISTUMA GLOBAALSETE OHTUDE VASTU
ERAISIKUNA …
ETTEVÕTJANA …
KOHALIKU OMAVALITSUSENA …
RIIGINA …
MILLISEID INDIKAATOREID PEAKSIME JÄLGIMA TUVASTAMAKS OHTUSID JA KUIDAS PEAKSIME KÄITUMA, ET GLOBAALSEID OHTE ENNETADA.
VIITED KASUTATUD MATERJALIDELE
Erik Puura - Eesti 2030-2100: kliima, nafta lõppemine, roheline äri [4]
[redigeeri] juhan liiv
Kas kõik Juhan Liivi luuletused on nüüdseks vabas kasutuses? Avjoska 9. august 2009, kell 11:17 (UTC)
- jah, Vikitekstid:Eesti autorite ja tõlkijate autoriõiguste lõppemine. (kui just pole tegemist tema äsja avastatud luuletustega) --WikedKentaur 9. august 2009, kell 19:59 (UTC)
