Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1978)
| ||||||||
Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon oli Eesti NSV ühiskondlik aluslepe, mis määras kindlaks riigi toimimise põhialused ning isikute õigused ja kohustused.
Eesti NSV konstitutsioon võeti 13. aprillil 1978.
Preambul
[muuda]Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon, mille teostasid Venemaa töölised ja talupojad, juhituna Kommunistlikust Parteist eesotsas V.I. Leniniga, kukutas kapitalistide ja mõisnike võimu, purustas rõhumisahelad, kehtestas proletariaadi diktatuuri ja rajas Nõukogude riigi – uut tüüpi riigi, revolutsiooniliste võitude kaitsmise ning sotsialismi ja kommunismi ehitamise põhilise vahendi.
1917. aasta oktoobris kehtestati nõukogude võim Eestis. Pärast Suure Oktoobri sünnitatud Eesti Töörahva Kommuuni lüüasaamist rahvusvahelise imperialismi ja sisemise kontrevolutsiooni ühinenud jõudude poolt juhtisid Eestimaa kommunistid üliraskeis illegaalsuse ja terrori oludes töörahva võitlust kodanliku võimu kukutamise eest. Seda võitlust kroonis 1940. aastal nõukogude võimu taaskehtestamine. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik astus vabatahtlikult nõukogude rahvaste suurde perre.
Meie maa töörahvas on Kommunistliku Partei juhtimisel ellu viinud põhjalikud sotsiaalsed ja majanduslikud ümberkujundused, kaitsnud sotsialismi võitu ning üles ehitanud arenenud sotsialistliku ühiskonna – tööinimeste tõelise vabaduse ühiskonna, kus on loodud võimsad tootlikud jõud, kus arenevad pidevalt rahva heaolu ja kultuur, kus tugevneb töölisklassi, kolhoositalurahva ja rahvaharitlaskonna vääramatu liit.
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik on võrdõiguslik vabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus, mis kehastab nõukogude rahva riiklikku ühtsust ning koondab ühte kõik rahvused ja rahvusrühmad selleks, et ühiselt üles ehitada kommunism.
Juhindudes kommunismi kõrgetest ideaalidest ja vastavalt NSV Liidu konstitutsioonile (põhiseadusele), mis kinnistas NSV Liidu ühiskonnakorra ja poliitika alused, määras kindlaks kodanike õigused, vabadused ja kohustused, sotsialistliku üldrahvaliku riigi korraldusprintsiibid ja eesmärgid, Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi rahvas, tundes end kogu nõukogude rahva lahutamatu osana, võtab vastu ja kuulutab välja käesoleva konstitutsiooni.
I. Eesti NSV ühiskonnakorra ja politika alused
[muuda]1.peatükk Poliitiline süsteem
[muuda]§ 1. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik on sotsialistlik üldrahvalik riik, kes väljendab vabariigi tööliste, talupoegade ja haritlaste, vabariigi kõigist rahvustest töötajate tahet ja huve.
§ 2. Kogu võim Eesti NSV-s kuulub rahvale.
Rahvas teostab riigivõimu rahvasaadikute nõukogude kaudu, mis moodustab Eesti NSV poliitilise aluse.
Kõik teised riigiorganid on rahvasaadikute nõukogude kontrolli all ja annavad neile aru.
§ 3. Nõukoguide riigi korraldus ja tegevus rajanevad demokraatliku tsentralismi printsiibil: kõigi rahvavõimuorganite valitavusel alt kuni üles, nende aruandlusel rahvale ja kõrgemalseisvatele organitele. Demokraatlikus tsentralismis on ühtne juhtimine ühendatud kohapealse initsiatiivi ja loova aktiivsusega ning iga riigiorgani ja ametiisiku vastutusega oma töö eest.
§ 4. Nõukogude riik ja kõik tema organid tegutsevad sotsialistliku seaduslikkuse alusel ning tagavad õiguskorra, ühiskonna huvide, kodanike õiguste ja vabaduste kaitse.
Riiklikud ja ühiskondlikud organisatsioonid ning ametiisikud on kohustatud järgima NSV Liidu konstitutsiooni, Eesti NSV konstitutsiooni ja Nõukogude seadusi.
§ 5. Kõige tähtsamad riigielu küsimused esitatakse üldrahvalikuks arutamiseks, samuti pannakse rahvahääletusele (referendumile).
§ 6. Nõukogude ühiskonna juhtiv ja suunav jõud, tema poliitilise süsteemi, riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide tuumik on Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. NLKP eksisteerib rahva jaoks ja teenib rahvast.
Olles relvastatud marksismi-leninismi õpetusega, määrab Kommunistlik Partei kindlaks ühiskonna arenemise peaperspektiivi ning NSV Liidu sise- ja välispoliitika suuna, juhib nõukogude rahva suurt loovat tegevust ning annab plaanipärase, teaduslikult põhjendatud iseloomu tema võitlusele kommunismi võidu eest.
Kõik parteiorganisatsioonid tegutsevad NSV Liidu konstitutsiooni raames.
§ 7. Ametühingud, Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing, kooperatiivsed ja muud ühiskondlikud organisatsioonid võtavad vastavalt oma põhikirjalistele ülesannetele osa riigi ja ühiskonna asjade juhtimisest ning poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste küsimuste otsustamisest.
§ 8. Töökollektiivid võtavad osa riigi ja ühiskonna asjade arutamisest ja otsustamisest, tootmise ja sotsiaalse arengu planeerimisest, kaadri ettevalmistamisest ja paigutamisest, ettevõtete ja asutuste juhtimise, töö- ja olmetingimuste parandamise ning tootmise arendamiseks, samuti sotsiaalseteks ja kultuurilisteks üritusteks ning materiaalseks ergutamiseks ettenähtud vahedite kasutamise küsimuste arutamisest ja otsustamisest.
Töökollektiivid arendavad sotsialistlikku võistlust, aitavad kaasa eesrindlike töömeetodite levitamisele ja töödistsipliini tugevdamisele, kasvatavad oma liikmeid kommunistliku kõlbluse vaimus, hoolitsevad nende poliitilise teadlikuse, kultuuritaseme ja kutsealase kvalifikatsiooni tõstmise eest.
§ 9. Nõukogude ühiskonna poliitilise süsteemi arengu põhisuund on sotsialistliku demokraatia edasine laiendamine: kodanike üha ulatuslikum osavõtt riigi ja ühiskonna juhtimisest, riigiaparaadi täiustamine, ühiskondlike organisatsioonide aktiivsuse suurendamine, rahvakontrolli tõhustamine, riigi- ja ühiskonnaelu õigusliku aluse tugevdamine, avalikuse laiendamine ja üldsuse arvamuse pidev arvestamine.
2. peatükk Majandussüsteem
[muuda]§ 10. Eesti NSV majandussüsteemi aluse moodustab tootmisvahendite sotsialistlik omandus riikliku (üldrahvaliku) ja kolhooslik-kooperatiivse omandi kujul.
Sotsialistlikuks omandiks on ka ametühingute ja muude ühiskondlike organisatsioonide vara, mis on neile tarvilik põhikirjaliste ülesannete täitmiseks.
Riik kaitseb sotsialistlikku omandit ja loob tingimused selle rohkenemiseks.
Kellelgi ei ole õigust sotsialistlikku omandit kasutada isikliku kasuahnitsemise ja muudel omakasupüüdlikel eesmärkidel.
§ 11. Riiklik omand on kogu nõukogude rahva ühisvara ja sotsialistliku omandi põhivorm.
Riigi ainuomanduses on maa, maapõu, veed ja metsad. Riigile kuuluvad põhilised tootmisvahendid tööstuses, ehituses ja põllumajanduses, transpordi- ja sidevahendid, pangad, riigi poolt organiseeritud kaubandus-, kommunaal- ja muude ettevõtete vara ning linnade põhiline elamufond, samuti muu vara, mis on tarvilik riigi ülesannete täitmiseks.
§ 12. Kolhooside ja teiste kooperatiivorganisatsioonide ning nende koondiste omandiks on tootmisvahendid ja muu vara, mis on nendele tarvilik põhikirjaliste ülesannete täitmiseks.
Kolhooside käes olev maa kinnistatakse neile tasuta ja tähtajata kasutamiseks.
Riik soodustab kolhooslik-kooperatiivse omanduse arenemist ja selle lähenemist riiklikule omandusele.
Kolhoosid nagu teisedki maakasutajad on kohustatud efektiivselt kasutama maad, sellesse säästvalt suhtuma ja selle viljakust suurendama.
§ 13. Eesti NSV kodanike isikliku omandi aluse moodustavad töised tulud. Isiklikus omanduses võivad olla majatarbed, isikliku tarbimise ja mugavuse esemed, koduse abimajapidamise inventar, elamu ning töised säästud. Kodanike isiklikku omandit ja selle pärimise õigust kaitseb riik.
Kodanike kasutuses võivad olla maatükid, mis seadusega kehtestatud korras antakse abimajapidamiseks (seal-hulgas loomade ja lindude pidamiseks), aianduseks ning individuaalelamuehituseks. Kodanikud on kohustatud neile antud maatükke kasutama ratsionaalselt. Riik ja kolhoosid osutavad kodanikele kaasabi abimajapidamisel.
Kodanike isiklikus omanduses või kasutuses olevat vara ei tohi tarvitada mittetöiste tulude saamiseks ega kasutada ühiskonna huvide kahjuks.
§ 14. Ühiskondliku rikkuse ning rahva ja iga nõukogude inimese heaolu kasvu allikas on nõukogude inimeste ekspluateerimisvaba töö.
Vastavalt sotsialismi põhimõttele „igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema töö järgi“ kontrollib riik töö ja tarbimise määra. Ta määrab kindlaks maksustamisele kuuluvatelt tuludelt võetava maksu suuruse.
Ühiskondlikult kasulik töö ja selle tulemused määravad inimese seisundi ühiskonnas. Materiaalseid ja moraalseid stiimuleid ühendades ning novaatorlust ja loovat töössesuhtumist ergutades aitab kaasa töö muutumisele iga nõukogude inimese esmaseks eluvajaduseks.
§ 15. Ühiskondliku tootmise kõrgeim eesmärk sotsialismi ajal on inimeste kasvavate aineliste ja vaimsete vajaduste kõige täielikum rahuldamine.
Tuginedes töötajate loovale aktiivsusele, sotsialistlikule võistlusele ning teaduslik-tehnilise progressi saavutustele, täiustades majanduse juhtimise vorme ja meetodeid, tagab riik tööviljakuse kasvu, tootmise efektiivsuse ja töö kvaliteedi tõusu ning rahvamajanduse dünaamilise, plaanipärase ja proportsionaalse arendamise.
§ 16. Eesti NSV majandus on koostisosa ühtsest rahvamajanduskompleksist, mis hõlmab kõik ühiskondliku tootmise, jaotuse ja vahetuse lülid NSV Liidu territooriumil.
Majandust juhitakse majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide alusel, arvestades harukondlikku ja territoriaalset printsiipi ning ühendades tsentraliseeritud juhtimise ettevõtete, koondiste ja teiste organisatsioonide majandusliku iseseisvuse ja initsiatiiviga. Aktiivselt kasutatakse sealjuures isemajandamist, kasumit, omahinda ning muid majanduslikke tegureid ja stiimuleid.
§ 17. Seaduse kohaselt on Eesti NSV-s lubatud individuaalne töine tegevus käsitöönduse, põllumajanduse ja olmeteeninduse alal, samuti muu tegevus, mis rajaneb kodanike ja nende perekonnaliikmete eranditult isiklikul tööl. Riik reguleerib individuaalset töist tegevust, tagades selle kasutamise ühiskonna huvides.
§ 18. Praeguse põlvkonna ja tulevaste põlvkondade huvides rakendatakse Eesti NSV-s tarvilikke abinõusid maa, maapõue, veeressursside, taime- ja loomariigi kaitseks ning teaduslikult põhjendatud, ratsionaalseks kasutamiseks, õhu ja vee puhtuse säilitamiseks, loodusrikkuste taastootmise tagamiseks ja inimest ümbritseva keskkonna parandamiseks.
3. peatükk Sotsiaalne areng ja kultuur.
[muuda]§ 19. Eesti NSV sotsiaalse aluse moodustab tööliste, talupoegade ja haritlaste vääramatu liit.
Riik soodustab ühiskonna sotsiaalse homogeensuse tugevnemist: klassierinevuste, linna ja maa, vaimse ja kehalise töö vaheliste oluliste erinevuste kadumist ning kõigi NSV Liidu rahvuste ja rahvusrühmade igakülgset arenemist ja üksteisele lähenemist.
§ 20. Vastavalt kommunistlikule ideaalile „igaühe vaba arenemine on kõigi vaba arenemise tingimus“ seab riik oma eesmärgiks laiendada reaalseid võimalusi kodanike loova jõu, võimete ja annete rakendamiseks ning isiksuse igakülgseks arenguks.
§ 21. Riik hoolitseb tööolude parandamise ja töökaitse eest, teadusliku töökorralduse eest ning raske kehalise töö vähendamise, edaspidi aga täieliku väljatõrjumise eest kõigis rahvamajandusharudes tootmisprotsesside kompleksse mehhaniseerimise ja automatiseerimise alusel.
§ 22. Eesti NSV-s viiakse järjekindlalt ellu programmi, mille eesmärk on muuta põllumajandustöö tööstustöö erikujuks; laiendada maal haridus-, kultuuri-, tervishoiu-, kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja kommunaalmajandusasutuste võrku; kujundada alevikud ja külad heakorrastatud asulateks.
§ 23. Tööviljakuse kasvu alusel hoiab riik kõrvalekaldumatult kurssi töötajate palgataseme ja reaaltulude tõstmisele.
Nõukogude inimeste vajaduste täielikumaks rahuldamiseks luuakse ühiskondlikud tarbimisfondid. Ühiskondlike organoisatsioonide ja töökollektiivide laialdasel osavõtul tagab riik nende fondide kasvu ja õiglase jaotamise.
§ 24. Eesti NSV-s tegutsevad ja arenevad riiklikud tervishoiu, sotsiaalhoolduse, kaubanduse, ühiskondliku toitlustamise, elutarbelise teenindamise ja kommunaalmajanduse süsteemid.
Riik ergutab kooperatiivsete ja muude ühiskondlike organisatsioonide tegevust elanike teenindamise kõigil aladel. Ta aitab kaasa massilise kehakultuuri ja spordi arengule.
§ 25. Eesti NSV-s eksteerib ja täiustub ühtne haridussüsteem, mis tagab kodanike üldharidusliku ja kutsealase ettevalmistamise, teenib noorte kommunistlikku kasvatamist, vaimset ja kehalist arendamist ning valmistab neid ette tööks ja ühiskondlikuks tegevuseks.
§ 26. Vastavalt ühiskonna vajadustele tagab riik teaduse plaanipärase arendamise ja teadlaskaadri ettevalmistamise ning organiseerib teadusliku uurimistöö tulemuste rakendamist rahvamajanduses ja teistel elualadel.
§ 27. Riik hoolitseb vaimsete väärtuste kaitse, rohkendamise ja laialdase kasutamise eest nõukogude inimeste kõlbeliseks ja estetiliseks kasvatamiseks ning nende kultuuritaseme tõstmiseks.
Eesti NSV-s ergutatakse igati professionaalkunsti ja rahvakunstiloomingu arendamist.
4. peatükk Välispoliitiline tegevus ja sotsialistliku isamaa kaitse
[muuda]§ 28. Eesti NSV juhindub välispoliitilises tegevuses NSV Liidu konstitutsiooniga kindlaksmääratud välispoliitika eesmärkidest, ülesannetest ja põhimõtetest.
Eesti NSV-s on sõjapropaganda keelatud.
§ 29. Vastavalt NSV Liidu konstitutsioonile kuulub sotsialistliku isamaa kaitse riigi tähtsaimate funktsioonide hulka ja on kogu rahva asi.
Sotsialismi võitude, nõukogude rahva rahuliku töö ning riigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmise eesmärgil on loodud NSV Liidu relvajõud ja kehtestatud üldine sõjaväekohustus.
NSV Liidu relvajõudude kohus rahva ees on kindlalt kaitsta sotsialistlikku isamaad ja olla alalises lahinguvalimiduses, mis garanteerib viivitamatu vastulöögi igale agressorile.
§ 30. Eesti NSV võtab osa meie maa julgeoleku ja kaitsevõime tagamisest ning NSV Liidu relvajõudude varustamist kõige vajalikuga.
Riigiorganite, ühiskondlike organisatsioonile, ametiisikute ja kodanike kohustused meie maa julgeoleku tagamiseks ja tema kaitsevõime tugevdamisel määratakse kindlaks NSV Liidu seadusandlusega.
II Riik ja üksikisik
[muuda]5. peatükk Eesti NSV kodakondsus. Kodanike võrdõiguslikkus.
[muuda]§ 31. Vastavalt NSV Liidus kehtestatud ühtsele kodakondsusele on iga Eesti NSV kodanik ühtlasi NSV Liidu kodanik.
Nõukogude kodakondsuse omandamise ja kaotamise alused ja kord määratakse kindlaks NSV Liidu kodakondsuse seadusega.
Teiste liiduvabariikide kodanikel on Eesti NSV territooriumil samasugused õigused kui Eesti NSV kodanikel.
Eesti NSV kodanikud välismaal on Nõukogude riigi kaitse ja protektsiooni all.
§ 32. Eesti NSV kodanikud on seaduse ees võrdsed, olenemata päritolust, sotsiaalsest ja varalisest seisundist, rassilistest ja rahvuslikust kuuluvusest, soost, haridusest, keelest, suhtumisest religioonisse, tegevusalast ja –laadist, elukohast ja muudest asjaoludest.
Eesti NSV kodanike võrdõiguslikkus tagatakse majandus-, poliitilise, sotsiaal-ja kultuurielu kõigil aladel.
§ 33. Naisel ja mehel on Eesti NSV-s võrdsed õigused. Nende õiguste teostamise tagavad: naistele meestega võrdsete võimaluste andmine hariduse ja kutsealse ettevalmistuse saamisel, töös, selle tasustamises ja tööalases edasijõudmises, ühiskondlik-poliitilises ja kultuurialases tegevuses, samuti eriabinõud naiste töö- ja tervisekaitse alal; tingimuste loomine, mis võimaldavad naistel ühendada töötamist emadusega; õiguskaitse, materiaalne ja moraalne toetus emadele ja lastele, kaasa arvatud palgaliste puhkuste ja muude soodustuste andmine rasedatele naistele ja emadele ning tööaja järkjärguline lühendamine naistele, kellel on väikesi lapsi.
§ 34. Eri rassidest ja rahvustest Eesti NSV kodanikel on võrdsed õigused.
Nende õiguste teostamise tagavad kõigi NSV Liidu rahvuste ja rahvusrühmade igakülgse arendamise ja üksteisele lähendamise poliitika, kodanike kasvatamine nõukogude patriotismi ja sotsialistliku internatsionalismi vaimus ning võimalus kasutada emakeelt ja teiste NSV Liidu rahvaste keeli.
Kodanike õigust mis tahes otsest või kaudset piiramist ning kodanike otseste või kaudsete eeliste sisseseadmist rassiliste ja rahvuslike tunnuste alusel, samuti igasugust rasilise või rahvusliku erandlikkuse, vaenu või üleoleku propageerimist karistatakse seaduse järgi.
§ 35. Vabariikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele garanteeritakse Eesti NSV-s seadusega ettenähtud õigused ja vabadused, sealhulgas õigus pöörduda kohtusse ja teistesse riigiorganitesse neile kuuluvate isiklike, varaliste, perekonna- ja muude õiguste kaitseks.
Eesti NSV territooriumil viibivad välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud austama NSV Liidu konstitutsiooni, Eesti NSV konstitutsiooni ja järgima Nõukogude seadusi.
§ 36. Eesti NSV annab varjupaigaõiguse välismaalastele, keda kiusatakse taga töötajate huvide ja rahuürituse kaitsmise, revolutsiooniliikumisest ja rahvuslikust vabadusliikumisest osavõtu ning progressiivse ühiskondlik-poliitilise ja teadusliku või muu loomingulise tegevuse pärast.
6. peatükk Eesti NSV kodanike põhiõigused, -vabadused ja -kohustused.
[muuda]§ 37. Eesti NSV kodanikel on täies ulatuses kõik sotsiaal-majanduslikud, poliitilised ja isiklikud õigused ja vabadused, mis on välja kuulutatud ning garanteeritavad NSV Liidu konstitutsiooniga, Eesti NSV konstitutsiooniga ja Nõukogude seadustega. Sotsialistlik kord tagab kodanike õiguste ja vabaduste laienemise ning nende elutingimuste pideva paranemise vastavalt sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise arengu programmide täitmisele.
Õiguste ja vabaduste kasutamine kodanike poolt ei tohi tekitada kahju ühiskonna ja riigi huvidele ega teiste kodanike õigustele.
§ 38. Eesti NSV kodanikel on õigus tööle, s.o. õigus saada garanteeritud tööd koos töötasuga vastavalt töö hulgale ja kvaliteedile ning mitte vähem riigi poolt kehtestatud alammäärast, kaasa arvatud õigus valida elukutset, tegevus- ja tööala vastavalt kutsumusele, võimetele, kutsealasele ettevalmistusele ja haridusele ning arvestades ühiskondlikke vajadusi.
Selle õiguse tagavad sotsialistlik majandussüsteem, tootlike jõudude pidev kasv, tasuta kutseõpetus, töökvalifikatsiooni tõstmine ja uute erialade õpetamine ning kutsesuunitlus- ja töölerakendamissüsteemi arendamine.
§ 39. Eesti NSV kodanikel on õigus puhkusele.
Selle õiguse tagavad: töölistele ja teenistujatele töönädala sisseseadmine, mis ei ületa 41 tundi, lühendatud tööpäev mitmel kutse- ja tootmisalal ning öötöö kestuse lühendamine; iga-aastaste palgaliste puhkuste ja iganädalaste puhkepäevade andmine, samuti kultuuri- ja tervistusasutuste võrgu laiendamine, rahvaspordi, kehakultuuri ja turismi arendamine; soodsate võimaluste loomine puhkamiseks elukohas ja muude tingimuste loomine vaba aja otstarbekaks kasutamiseks.
Kolhoosnikute töö- ja puhkeaja kestuse regulerivad kolhoosid.
§ 40. Eesti NSV kodanikel on õigus tervise kaitsele.
Selle õiguse tagavad: kvalifitseeritud tasuta arstiabi, mida annavad riiklikud tervishoiuasutused; kodanike raviks ja tervise tugevdamiseks määratud asutuste võrgu laiendamine; ohutustehnika ja töötervishoiu arendamine ning täiustamine; laialdaste profülaktikaürituste korraldamine; keskkonna tervendamise abinõude rakendamine; eriline hoolitsus sirguva põlvkonna tervise eest, sealhulgas õpetamise ja töökasvatusega mitteseotud lastetöö keelamine; haigestumiste ärahoidmisele ja vähendamisele ning kodanike pikaajalise aktiivse elu tagamisele suunatud teadusliku uurimistöö arendamine.
§ 41. Eesti NSV kodanikel on õigus ainelisele kindlustatusele vanaduses ja haiguse korral, töövõime täieliku või osalise kaotamise, samuti toitja kaotamise korral.
Selle õiguse garanteerivad: tööliste, teenistujate ja kolhoosnikute sotsiaalkindlustus ning ajutise töövõimetuse toetused; riigi ja kolhooside arvel vanuse-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide maksmine; osaliselt töövõime kaotanud kodanikele töö muretsemine; hoolitsus elatanud kodanike ja invaliidide eest; sotsiaalhoolduse muud vormid.
§ 42. Eesti NSV kodanikel on õigus eluasemele.
Selle õiguse tagavad riikliku ja ühiskondliku elamufondi arendamine ja kaitse, kooperatiiv- ja individuaalelamuehitusele kaasaaitamine, heakorrastatud elamute ehitamise programmi täitmist mööda antava elamispinna õiglane jaotamine ühiskondliku kontrolli all, samuti madal korteriüür ja väike tasu kommunaalteenuste eest. Eesti NSV kodanikud peavad säästvalt suhtuma neile antud eluruumidesse.
§ 43. Eesti NSV kodanikel on õigus haridusele.
Selle õiguse tagavad: tasuta haridus kõigis haridusliikides, üldise kohustusliku keskhariduse andmine noortele, kutse-, keskeri-, ja kõrghariduse laialdane arendamine sel alusel, et õpetamine seondub elu ja tööga; kaug- ja õhtuõppe teel saadava hariduse arendamine; riiklike stipendiumide maksmine ning soodustuste andmine õpilastele ja üliõpilastele; kooliõpikute tasuta andmine; võimalus õppida koolis emakeeles; tingimuste loomine iseõppimiseks.
§ 44. Eesti NSV kodanikel on õigus kultuurisaavutuste kasutamisele.
Selle õiguse tagavad: riiklikes ja ühiskondlikes fondides olewvate kodumaa ja maailma kultuuriväärtuste üldkättesaadavus; kultuuriasutuste arendamine ja ühtlane paigutamine vabariigi territooriumil; televisiooni ja raadio, raamatukirjastamise ja ajakirjanduse ning tasuta kasutatavate raamatukogude võrgu arendamine; välisriikidega kultuurialase vahetuse laiendamine.
§ 45. Eesti NSV kodanikele garanteeritakse vastavalt kommunismi ehitamise eesmärkidele teadus-, tehnika- ja kunstiloomingu vabadus. See tagatakse teadusliku uurimistöö, leiutus- ja ratsionaliseerimistegevuse laialdase arendamisega ning kirjanduse ja kunsti edendamisega. Riik loob selleks tarvilikud materiaalsed tingimused ning toetab vabatahtlikke ühinguid ja loomingulisi liite, organiseerib leiutiste ja ratsionaliseerimisettepanekute juurutamist rahvamajanduses ja muudel elualadel.
Autorite, leiutajate ja ratsionaliseeriate õigusi kaitseb riik.
§ 46. Eesti NSV kodanikel on õigus osa võtta riigi ja ühiskonna juhtimisest, seaduste ning üldriikliku ja kohaliku tähtsusega otsuste arutamisest ja vastuvõtmisest.
Selle õiguse tagab võimalus valida ja olla valitud rahvasaadikute nõukogudesse ning teistesse valitavatesse riigiorganitesse, võtta osa üldrahvalikest aruteludest ja hääletustest, rahvakontrollist, riigiorganite, ühiskondlike organisatsioonide ja ühiskondliku omaalgatuslike organite tööst ning töökollektiivide ja elukohajärgsetest koosolekutest.
§ 47. Igal Eesti NSV kodanikul on õigus esitada riigiorganitele ja ühiskondlikele organisatsioonidele ettepanekuid nende tegevuse parandamiseks ning kritiseerida töö puudusi.
Ametiisikud on kohustatud kehtestatud tähtaja jooksul läbi vaatama kodanike ettepanekuid ja avaldused, vastama nendele ja tarvitusele võtma vajalikud abinõud.
Tagakiusamise kriitika pärast on keelatud. Isikud, kes kiusavad taga kriitika pärast, võetakse vastutusele.
§ 48. Vastavalt rahva huvidele ning sotsialistliku korra kindlustamise ja arendamise eesmärgil on Eesti NSV kodanikele garanteeritud sõna- ja trükivabadus, koosolekute, miitingute, tänavarongkäikude ja demonstratsioonide vabadus.
Nende poliitiliste vabaduste kasutamine tagatakse ühiskondlike hoonete, tänavate ja väljakute andmisega töötajate ja nende organisatsioonide käsutusse, informatsiooni laialdase levitamisega, võimalusega kasutada trükisõna, televisiooni ja raadiot.
§ 49. Vastavalt kommunismi ehitamise eesmärkidele on Eesti NSV kodanikel õigus ühineda ühiskondlikesse organisatsioonidesse, mis soodustavad poliitilise aktiivsuse ja omaalgatuse arenemist ning nende mitmekülgsete huvide rahuldamist.
Ühiskondlikele organisatsioonidele garanteeritakse tingimused om põhikirjaliste ülesannete edukaks täitmiseks.
§ 50. Eesti NSV kodanikele garanteeritakse südametunnistuse vabadus, s.o. õigus tunnistada mis tahes usundit või mitte tunnistada ühtki neist, täita usukombeid või teha ateistlikku propagandat. Õhutada vaenu ja vihkamist seoses usuliste tõekspidamistega on keelatud.
Eesti NSV-s on kirik lahutatud riigist ja kool kirikust.
§ 51. Perekond on riigi kaitse all.
Abielu rajaneb naise ja mehe vabatahtlikul kokkuleppel; abikaasad on perekonnasuhetes täiesti võrdõiguslikud.
Riik hoolitseb perekonna eest lasteasutuste laialdase võrgu loomise ja arendamisega, olmeteeninduse ja ühiskondliku toitlustamise organiseerimise ja täiustamisega, toetuste maksmisega lapse sünni korral, toetuste ja soodustuste andmisega lasterikastele perekondadele, samuti muude toetuste ja abi andmisega perekonnale.
§ 52. Eesti NSV kodanikele on garanteeritud isikupuutumatus. Mitte kedagi ei tohi vahistada muidu kui kohtu otsusel või prokuröri sanktsiooniga.
§ 53. Eesti NSV kodanikele garanteeritakse korteripuutumatus. Mitte kellelgi ei ole õigust seadusliku aluseta siseneda eluruumi seal elavate isikute tahte vastaselt.
§ 54. Kodanike isiklik elu ning kirjavahetuse, telefonikõnede ja telegraafisõnumite saladus on kaitstud seadusega.
§ 55. Isiksuse austamine, kodanike õiguste ja vabaduste kaitsmine on kõigi riigiorganite, ühiskondlike organisatsioonide ja ametiisikute kohustus.
Eesti NSV kodanikel on õigus kohtu kaitsele rünnete eest aule ja väärikusele, elule ja tervisele, isiklikule vabadusele ja varale.
§ 56. Eesti NSV kodanikel on õigus kaevata ametiisikute, riigi- ja ühiskondlike organite tegevuse peale. Kaebused tuleb läbi vaadata seadusega kehtestatud korras ja tähtaja jooksul.
Ametiisikute tegevuse peale, millega on rikutud seadust, ületatud volitusi või ahistatud kodanike õigusi, võidakse seadusega kehtestatud korras kaevata kohtusse.
Eesti NSV kodanikel on õigus saada hüvitust kahju eest, mida neile ebaseaduslike tegudega on tekitanud riiklikud või ühiskondlikud organisatsioonid, samuti ametiisikud oma ametikohustuste täitmisel.
§ 57. Õiguste ja vabaduste teostamine on lahutamatu kodaniku kohustuste täitmisest.
Eesti NSV kodanik on kohustatud järgima NSV Liidu konstitutsiooni, Eesti NSV konstitutsiooni ja Nõukogude seadusi, austama sotsialistliku ühiselu reegleid ja väärikalt kandma Nõukogude kodaniku kõrget nimetust.
§ 58. Iga töövõimelise Eesti NSV kodaniku kohustus ja auasi on kohusetundlikult töötada tema poolt valitud ühiskondlikult kasulikul tegevusalal ning kinni pidada töödistsipliinist. Kõrvalekaldumine ühiskondlikult kasulikust tööst ei sobi kokku sotsialistliku ühiskonna põhimõtetega.
§ 59. Eesti NSV kodanik on kohustatud hoidma ja tugevdama sotsialistlikku omandit.Eesti NSV kodaniku kióhus on võidelda riigi ja ühiskonna vara riisumise ja pillamise vastu ning säästvalt suhtuda rahva varasse.
Isikud, kes kahjustavad sotsialistlikku omandit, karistatakse seaduse järgi.
§ 60. Eesti NSV kodanik on kohustatud kaitsma Nõukogude riigi huve ning kaasa aitama tema võimsuse ja autoriteedi tugevnemisele.
Sotsialistliku Isamaa kaitsmine on iga Eesti NSV kodaniku püha kohus.
Kodmaa reetmine on kõige raskem kuritegu rahva ees.
§ 61. Sõjaväeteenistus NSV Liidu relvajõududes on Eesti NSV kodanike austav kohustus.
§ 62. Iga Eesti NSV kodaniku kohus on austada teiste kodanike rahvuslikku väärikust ning tugevdada paljurahvuselise Nõukogude riigi rahvaste ja rahvusrühmade sõprust.
§ 63. Eesti NSV kodanik on kohustatud austama teiste isikute õigusi ja seaduslikke huve, olema leppimatu ühiskonnavastaste tegude suhtes ning igati kaasa aitama avaliku korra kaitsele.
§ 64. Eesti NSV kodanikud on kohustatud hoolitsema laste kasvatamise eest, valmistama neid ette ühiskondlikult kasulikuks tööks ja kasvatama nad sotsialistliku ühiskonna väärilisteks liikmeteks. Lapsed on kohustatud hoolitsema vanemate eest ja neid abistama.
§ 65. Eesti NSV kodanikud on kohustatud hoidma loodust ja kaitsma selle rikkusi.
§ 66. Hoolitsus ajaloomälestiste ja muude kultuuriväärtuste säilimise eest on Eesti NSV kodanike kohus ja kohustus.
§ 67. Eesti NSV kodaniku internatsionaalne kohus on kaasa aidata sõpruse ja koostöö arendamisele teiste maade rahvastega ning ülemaailmse rahu hoidmisele ja tugevdamisele.
III. Eesti NSV rahvuslik-riiklik ja administratiiv-territoriaalne korraldus.
[muuda]7. peatükk Eesti NSV – liiduvabariik NSV Liidu koosseisus.
[muuda]§ 68. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik on suveräänne nõukogude sotsialistlik riik. Kommunismi eduka ehitamise, meie maa majandusliku ja poliitilise ühtsuse kindliustamise, julgeoleku ja riigikaitse tagamise eesmärgil on Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik tema rahva vaba enesemääramise tulemusena, vabatahtlikkuse ja võrdõiguslikkuse alusel koos teiste nõukogude sotsialistlike vabariikidega – Vene Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, Valgevene Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, Usbeki Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, Kasahhi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, Gruusia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, Aserbaidžaani Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, Leedu Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, Läti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, Kirkiisi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, Tadžiki Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, Armeenia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja Turkmeenia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga – ühinenud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, paljurahvuseliseks liitriigiks.
Sellest lähtudes tagab Eesti NSV NSV Liidule tema kõrgemate riigivõimu- ja valitsemisorganite kaudu õigused, mis on kindlaks määratud NSV Liidu konstitutsiooni § -s 73.
Väljaspool piire, mis on näidatud NSV Liidu konstitutsiooni § -s 73, teostab Eesti NSV iseseisvalt riigivõimu oma territooriumil.
§ 69. Eesti NSV-le jääb õigus Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidust vabalt välja astuda.
§ 70. Eesti NSV võtab osa NSV Liidu võimkonda arvatud küsimuste otsustamisest NSV Liidu Ülemnõukogus, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumis, NSV Liidu valitsuses ja teistes NSV Liidu organites.
Eesti NSV tagab oma teritooriumil komplekse majandusliku ja sotsialse arengu, aitab kaasa sellel territooriumil NSV Liidu volituste teostamisele ning viib ellu NSV Liidu kõrgemate riigivõimu- ja valitsemisorganite otsuseid.
Küsimustes, mis kuuluvad tema võimkonda, koordineerib ja kontrollib Eesti NSV liidulise alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevust.
§ 71. Eesti NSV territooriumi ei või muuta ilma tema nõusolekuta. Eesti NSV ja teiste liduvabariikide vahelisi piire võidakse muuta nende vabariikide vastastikulisel kokkuleppel, mis kuulub kinnitamisele NSV Liidu poolt.
§ 72. Eesti NSV-l on õigus suhelda välisriikidega, sõlmida nendega lepinguid, vahetada diplomaatilisi ja konsulaaresindajaid ning võtta osa rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusest.
§ 73. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi võimkonda tema kõrgemate riigivõimu- ja valitsemisorganite kaudu kuuluvad:
- 1)Eesti NSV konstitutsiooni vastuvõtmine, selles muudatuste tegemine ja kontroll sellest kinnipidamise üle;
- 2)Eesti NSV seadusandlus;
- 3)riikliku korra ning kodanike õiguste ja vabaduste kaitse;
- 4)vavariiklike ja kohalike riigivõimu- ja valitsemisorganite moodustamise ja tegevuse korra kehtestamine;
- 5)ühtse sotsiaal- ja majanduspoliitika teostamine, Eesti NSV majanduse juhtimine; teaduse ja tehnika arengu ning loodusvarade ratsionaalse kasutamise ja kaitse abinõude tagamine;
- 6) Eesti NSV majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide ning Eesti NSV riigieelarve väljatöötamine ja kinnitamine, nende täitmise aruannete kinnitamine; kohalike eelarvete täitmise juhtmine;
- 7)liidulis-vabariiklike ja vabariiklike rahvamajandusharude ning vabariikliku alluvusega koondiste ja ettevõtete juhtimine;
- 8) Eesti NSV riigieelarve moodustamiseks laekuvate maksude kindlaksmääramine vastavalt NSV Liidu seadusandlusele;
- 9)maa, maapõue, metsade ja vete kasutamise korra kindlaksmääramine; keskkonna kaitse;
- 10)elamu- ja kommunaalmajanduse, kaubanduse ja ühiskondliku toitlustamise, elanike olmeteeninduse, elamuehituse, linnade ja teiste asulate heakorrastamine, teedeehituse ja transpordi juhtimine;
- 11)hariduse, Eesti NSV kultuuri- ja teadusorganisatsioonide ja –asutuste, tervishoiu, kehakultuuri ja spordi ning sotsialhoolduse juhtimine; ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse;
- 12) Eesti NSV kohtute poolt süüdimõistetud kodanike amnesteerimine ja neile armuandmine;
- 13) Eesti NSV esindamine rahvusvahelises suhtlemises;
- 14)teiste vabariikliku tähtsusega küsimuste lahendamine.
§ 74. NSV Liidu seadused on Eesti NSV territooriumil kohustuslikud.
§ 75. Eesti NSV suveräänsed õigused on kaitstud NSV Liidu poolt vastavalt NSV Liidu konstitutsioonile.
8. peatükk Eesti NSV territooriumi administratiivne korraldus
[muuda]§ 76. Eesti NSV määrab kindlaks oma rajoonilise jaotuse ja otsustab teisi oma territooriumi administratiivse korralduse küsimusi.
§ 77. Eesti NSV koosneb järgmistest rajoonidest: Haapsalu, Harju, Hiiumaa, Jõgeva, Kingissepa, Kohtla-Järve, Paide, Põlva, Pärnu, Rakvere, Rapla, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru ning vabariiikliku alluvusega linnadest: Tallinn, Kohtla-Järve, Narva, Pärnu, Sillamäe ja Tartu.
IV Eesti NSV rahvasaadikute nõukogud ja nende valimise kord
[muuda]9. peatükk Rahvasaadikute nõukogude süsteem ja tegevusprintsiibid
[muuda]§ 78. Rahvasaadikute nõukogud - Eesti NSV Ülemnõukogu, rajoonide, linnade, Tallinna linnarajoonide, alevite ja külade rahvasaadikute nõukogud – moodustavad ühtse riigivõimuorganite süsteemi.
§ 79. Eesti NSV Ülemnõukogu volituste tähtaeg on viis aastat.
Kohalike rahvasaadikute nõukogude volituste tähtaeg on kaks ja pool aastat.
Rahvasaadikute nõukogude valimised määratakse hiljemalt kaks kuud enne vastavate nõukogude volituste tähtaja lõppemist.
§ 80. Tähtsamad küsimused, mis kuuluvad vastavate rahvasaadikute nõukogude võimkonda, arutatakse läbi ja otsustatakse nende istungjärkudel.
Rahvasaadikute nõukogud valivad alatised komisjonid ning moodustavad täitvad ja korraldavad organid, samuti teised nerile aruandekohustuslikud organid.
§ 81. Rahvasaadikute nõukogud moodustavad rahvakontrollorganid; rahvakontroll ühitab riikliku kontrolli töötajate ühiskondliku kontrolliga ettevõtetes, kolhoosides, asutustes ja organisatsioonides.
Rahvakontrolliorganid kontrollivad riiklike plaanide ja ülesannete täitmist, peavad võitlust rikliku distsipliini rikkumise, kolkluse ja ametkondliku asjassesuhtumise ilmingute, ebamajanduslikkuse ja pillamise, asjaajamisega venitamise ja bürokratismi vastu ning aitavad kaasa riigiaparaadi töö täiustamisele.
§ 82. Rahvasaadikute nõukogud juhivad vahetult ja nende poolt moodustatavate organite kaudu Eesti NSV riikliku, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ülesehitustöö kõiki valdkondi, võtavad vastu otsuseid, tagavad nende täitmise ning kontrollivad otsuste elluviimist.
§ 83. Rahvasaadikute nõukogude tegevuse aluseks on küsimuste kollektiivne, vaba ja asjalik arutamine ja otsustamine, avalikkus, täitvate ja korraldavate organite regulaarne aruandlus nõukogudele ja elanikele ning kodanike laialdane kaasamine nende tööle.
Rahvasaadikute nõukogud ja nende poolt moodustatavad organid informeerivad elanikke süstemaatiliselt oma tööst ja vastuvõetud otsustest.
10. peatükk Valimissüsteem
[muuda]§ 84. Saadikute valimine kõigisse rahvasaadikute nõukogudesse toimub üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletusel.
§ 85. Saadikute valimised on üldised: kõigil Eesti NSV kodanikel, kes on saanud 18-aastaseks, on õigus valida ja olla valitud, välja arvatud isikud, kes sedusega kehtestatud korras on tunnistatud nõdrameelseks.
§ 86. Saadikute valimised on ühetaolised: kõigisse rahvasaadikute nõukogudesse valivad kodanikud saadikuid vahetult.
§ 87. Saadikute valimised on otsesed: kõikidesse rahvasaadikute nõukogudesse valivad kodanikud saadikuid vahetult.
§ 88. Hääletamine saadikute valimistel on salajane: kontroll valijate tahteavalduse üle ei ole lubatud.
§ 89. Saadikukandidaatide ülesseadmise õigus on Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei, ametühingute ja Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu organisatsioonidel, kooperatiivsetel ja teistel ühiskondlikel organisatsioonidel, töökollektiividel, samuti sõjaväelaste koosolekutel väeositi.
Eesti NSV kodanikele ja ühiskondlikele organisatsioonidele garanteritakse saadikukandidaatide poliitiliste, tööalaste ja isiklike omaduste vaba ja igakülgne arutamine, samuti õigus agitatsiooniks koosolekutel, trükisõnas, televisioonis ja raadios.
Rahvasaadikute nõukogude valimised toimuvad riigi kulul.
§ 90. Saadikute valimised rahvasaadikute nõukogudesse toimuvad valimisringkonniti.
Eesti NSV kodanik ei või üldjuhul olla valitud rohkem kui kahte rahvasaadikute nõukokku.
Nõukogude valimiste läbiviimise tagavad valimiskomisjonid, mis moodustatakse ühiskondlike organisatsioonide, töökollektiivide ja väositi toimuvate sõjaväelaste koosolekute esindajaist.
Rahvasaadikute nõukogude valimiste kord määratakse NSV Liidu ja Eesti NSV seadustega.
§ 91. Valijad annavad oma saadikuile juhendeid.
Vastavad rahvasaadikute nõukogud vaatavad läbi valijate juhendid, arvestavad neid majandusliku ja sotsiaalse arengu plaanide väljatöötamisel ja eelarve koostamisel, organiseerivad juhendite täitmist ning informeerivad kodanike nende ellurakendamisest.
11. peatükk Rahvasaadik
[muuda]§ 92. Saadikud on rahva täievolilised esindajad rahvasaadikute nõukogudes.
Nõukogude tööst osa võttes otsustavad saadikud riklikku, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ülesehitustöö küsimusi, oraniseerivad nõukogu otsuste elluviimist ning kontrollivad riigiorganite, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tööd.
Oma tegevuses juhindub saadik üleriiklikesr huvidest, arvestab valimisringkonna elanike vajadusi ja taotleb valijate juhendite elluviimist.
§ 93. Saadik täidab oma volitusi tootmis-või ametialase tegevuse kõrvalt.
Nõukogu istungjärkude ajaks, samuti saadikuvolituste täitmiseks muudel seadusega ettenähtud juhtudel vabastatatakse saadik tootmis- või ametiskohustuste täitmisest keskmise palga säilitamisega alatisel töökohal.
§ 94. Saadikul on õigus esitada arupärimist vastavatele riigiorganitele ja ametiisikutele, kes on kohustatud vastama arupärimistele nõukogu istungjärgul.
Saadikul on õigus pöörduda kõigisse riigi- ja ühiskondlikesse organitesse, ettevõtetesse, asutustesse ja organisatsioonidesse saadikutegevuse küsimustes ning osa võtta tema poolt tõstatatud küsimuste läbivaatamisest. Vastavate riigi- ja ühiskondlike organite, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhid on kohustatud saadiku viivitamata vastu võtma ja tema ettepanekud läbi vaatama kindlaksmääratud aja jooksul.
§ 95. Saadikule tagatakse tingimused tema õiguste ja kohustuste takistamatuks ja efektiivseks teostamiseks.
Saadikute puutumatus, samuti teised saadikutegevuse tagatised määratakse kindlaks saadikute staatuse seadusega ning NSV Liidu ja Eesti NSV muude seadusandlike aktidega.
§ 96. Saadik on kohustatud oma tööst ja nõukogu tööst aru andma valijatele, samuti kollektiividele ja ühiskondlikele organisatsioonidele, kes olid esitanud ta saadikukandidaadiks.
Saadik, kes ei ole õigustanud valijate usaldust, võidakse igal ajal valijate enamiku otsusel tagasi kutsuda seadusega kehtestatud korras.
V. Eesti NSV kõrgemad riigivõimu- ja valitsemisorganid
[muuda]12. peatükk Eesti NSV Ülemnõukogu
[muuda]§ 97. Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan on Eesti NSV Ülemnõukogu.
Eesti NSV Ülemnõukogu on õiguspädev otsustama kõiki küsimusi, mis on Eesti NSV võimkonda arvatud NSV Liidu konstitutsiooniga ja Eesti NSV konstitutsiooniga.
Eesti NSV konstitutsiooni vastuvõtmist ja selles muudatuste tegemist, Eesti NSV majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide ja Eesti NSV riigieelarve ning nende täitmise aruannete kinnitamist ja talle aruandekohustuslike organite moodustamist teostab eranditult Eesti NSV Ülemnõukogu.
Eesti NSV seadused võetakse vastu Eesti NSV Ülemnõukogu poolt või rahvahääletusel (referendumil), mis korraldatakse Eesti NSV Ülemnõukogu otsusel.
§ 98. Eesti NSV Ülemnõukogu koosneb 285 saadikust ja valitakse valimisringkondade järgi, kusjuures igas valimisringkonnas on võrdne arv elanikke.
Ülemnõukogu võtab tema poolt valitava mandaatkomisjoni esildusel vastu otsuse saadikute volituste õigekstunnistamise kohta, valimisseaduste rikkumise juhul aga tunnistab üksikute saadikute valimised kehtetuks.
§ 99. Eesti NSV Ülemnõukogu valib Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja ja tema kaks asetäitjat.
Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja juhatab Eesti NSV Ülemnõukogu istungeid ja juhib tema sisekorda.
§ 100. Eesti NSV Ülemnõukogu istungjärgud kutsutakse kokku kaks korda aastas.
Erakorralised istungjärgud kutsub kokku Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium omal algatusel, samuti vähemalt kolmandiku Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute ettepanekul.
§ 101. Eesti NSV Ülemnõukogus seaduste algatamise õigus kuulub Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile, Eesti NSV Ministrite Nõukogule, Eesti NSV Ülemnõukogu saadikutele, Eesti NSV Ülemkohtule ja Eesti NSV prokurörile.
Seaduste algatamise õigus on ka ühiskondlikel organisatsioonidel oma vabariiklike organite kaudu.
§ 102. Seaduseelnõusid ja muid küsimusi, mis on esitatud läbivaatamiseks Eesti NSV Ülemnõukogule, arutatakse Ülemnõukogu isungil. Vajaduse korral võidakse seaduseelnõu või vastav küsimus esitada eelnevaks või täiendavaks läbivaatamiseks ühte või mitmesse komisjoni.
Eesti NSV seadused, Ülemnõukogu otsused ja muud aktid võetakse vastu enamusega Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute üldarvust.
Eesti NSV seaduste projekte ja teisi vabariigi riikliku elu tähtsaid küsimusi võidakse Eesti NSV Ülemnõukogu või Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusel panna üldrahvalikule arutamisele.
§ 103. Eesti NSV seadused ning Eesti NSV Ülemnõukogu otsused ja muud aktid avaldatakse eesti ja vene keeles Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ja sekretäri allkirjaga.
§ 104. Eesti NSV Ülemnõukogu saadikul on õigus pöörduda arupärimisega Eesti NSV Ministrite Nõukogu poole, ministrite ja teiste Eesti NSV Ülemnõukogu poolt moodustatavate organite juhtide poole, samuti Eesti NSV territooriumil asuvate liidulise alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhtide poole Eesti NSV võimkonda kuuluvates küsimustes. Eesti NSV Ministrite Nõukogu või ametiisik, kellelt aru päritakse, on kohustatud andma suulise või kirjaliku vastuse Eesti NSV Ülemnõukogu samal istungjärgul..
§ 105. Eesti NSV Ülemnõukogu saadikut ei tohi kriminaalvastutusele võtta, vahistada või talle kohtu korras administratiivkaristust määrata ilma Eesti NSV Ülemnõukogu nõusolekuta, tema istungjärkude vahelisel ajal aga ilma Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi nõusolekuta.
§ 106. Eesti NSV Ülemnõukogu valib Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi - Eesti NSV Ülemnõukogu alatiselt tegutseva organi, kes annab talle aru kogu oma tegevusest ja täidab konstitutsiooniga ettenähtud piires Eesti NSV kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone tema istungjärkude vahelisel ajal.
§ 107. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium valitakse saadikute hulgast järgmises koosseisus: Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, kaks esimehe asetäitjat, Presiidiumi sekretär ja üheksa Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liiget.
§ 108. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium:
- 1)määrab Eesti NSV Ülemnõukogu ja kohalike rahvasaadikute nõukogude valimised;
- 2)kutsub kokku Eesti NSV Ülemnõukogu istungjärgud;
- 3) koordineerib Eesti NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide tegevust;
- 4)kontrollib Eesti NSV konstitutsioonist kinnipidamist;
- 5)määrab rajoonide (linnade) rahvakohtute valimised;
- 6)tõlgendab Eesti NSV seadusi;
- 7)juhib kohalike rahvasaadikute nõukogude tegevust;
- 8)kehtestab Eesti NSV territooriumi administratiivse jaotuse küsimuste otsustamise korra; moodustab linnad ja linnarajoonid, määrab kindlaks linnade alluvuse; muudab linnade , linnarajoonide, alevite ja teiste asulate nimetusi;
- 9)tühistab Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusi ja korraldusi, rajoonide ja vabariikliku alluvusega linnade rahvasaadikute nõukogude otsuseid, kui need ei vasta seadusele;
- 10)määrab kindlaks ja annab Eesti NSV aunimetusi; autasustab Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga;
- 11)võtab vastu Eesti NSV kodakondsusesse; otsustab varjupaiga andmise küsimuse;
- 12)teostab armuandmist Eesti NSV kohtute poolt süüdimõistetud kodanike suhtes;
- 13)ratifitseerib ja denonsseerib Eesti NSV rahvusvahelisi lepinguid;
- 14)nimetab ja kutsub ära Eesti NSV diplomaatilisi esindajaid välisriikides ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures;
- 15)võtab vastu tema juurde akrediteeritud välisriikide diplomaatiliste esindajate volitus- ja ärakutsumiskirjad;
- 16)täidab muid volitusi, mis on kindlaks määratud Eesti NSV konstitutsiooni ja seadustega.
§ 109. Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium koos järgneva esitamisega Ülemnõukogule kinnitamiseks tema järgmisel istungjärgul:
- 1)teeb vajaduse korral muudatusi Eesti NSV kehtivates seadusandlikes aktides;
- 2) Eesti NSV Ministrite Nõukogu ettepanekul moodustab ja likvideerib Eesti NSV ministeeriume ja riiklikke komiteesid;
- 3) Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esildusel vabastab ametist ja nimetab ametisse Eesti NSV Ministrite Nõukogu koosseisu kuuluvaid isikuid;
- 4)moodustab ja likvideerib rajoone ja vabariigilise alluvusega linnu, määrab linnade vabariikliku alluvuse, muudab rajoonide ja vabariigilise alluvusega linnade nimetusi.
§ 110. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium annab seadlusi ja võtab vastu otsuseid.
§ 111. Eesti NSV Ülemnõukogu volituste lõppemisel säilitab Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium oma volitused kuni Presiidiumi moodustamiseni uue Eesti NSV Ülemnõukogu poolt.
Uue Eesti NSV Ülemnõukogu kutsub Eesti NSV Ülemnõukogu eelmise koosseisu Presiidium kokku hiljemalt kaks kuud pärast valimisi.
§ 112. Eesti NSV Ülemnõukogu valib saadikute hulgast alatised komisjonid Eesti NSV Ülemnõukogu võimkonda kuuluvate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks ja ettevalmistamiseks, samuti Eesti NSV seaduste ning muude Eesti NSV Ülemnõukogu ja tema Presiidiumi otsuste elluviimisele kaasaaitamiseks ning riigiorganite ja riiklike organisatsioonide tegevuse kontrollimiseks.
Eesti NSV Ülemnõukogu moodustab, kui ta peab tarvilikuks, uurimis-, revisjoni- ja muid komisjone mis tahes küsimuses.
Kõik riiklikud ja ühiskondlikud organid, organisatsioonid ja ametiisikud on kohustatud täitma Eesti NSV Ülemnõukogu komisjonide nõudmisi ning esitama neile vajalikud materjalid ja dokumendid.
Komisjonide soovitused kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele riiklikes ja ühiskondlikes organites, asutustes ja organisatsioonides. Läbivaatamise tulemustest või rakendatud abinõudest tuleb komisjonidele teatada kindlaksmäratud tähtaja jooksul.
§ 113. Eesti NSV Ülemnõukogu kontrollib kõogi talle aruandekohustuslike riigiorganite tegevust.
Eesti NSV Ülemnõukogu moodustab Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee, kes juhib Eesti NSV rahvakontrolliorganite süsteemi.
§ 114. Eesti NSV Ülemnõukogu ja tema organite tegevuse kord määratakse kindlaks Eesti NSV Ülemnõukogu reglemendiga ja Eesti NSV seadustega, mis antakse Eesti NSV konstitutsiooni alusel.
13. peatükk Eesti NSV Ministrite Nõukogu
[muuda]§ 115. Eesti NSV Ministrite Nõukogu – Eesti NSV valitsus – on Eesti NSV riigivõimu kõrgeim täitev ja korraldav organ.
§ 116. Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodustatakse Eesti NSV Ülemnõukogu poolt järgmises koosseisus: Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja ja asetäitjad, Eesati NSV inistrid ja Eesti NSV riiklike komiteede esimehed.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esildusel võib Eesti NSV Ülemnõukogu lülitada Eesti NSV valitsuse koosseisu Eesti NSV teiste organite ja organisatsioonide juhte.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu paneb maha oma volitused uue Eesti NSV Ülemnõukogu ees selle esimesel istungjärgul.
§ 117. Eesti NSV Ministrite Nõukogu vastutab ja on aruandekohustuslik Eesti NSV Ülemnõukogu ees, Eesti NSV Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal aga on vastutav ja aruandekohustuslik Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi ees.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu annab oma tööst regulaarselt aru Eesti NSV Ülemnõukogule.
§ 118. Eesti NSV Ministrite Nõukogu on õiguspädev otsustama kõiki Eesti NSV võimkonnas olevaid riigivalitsenisküsimusi, kuivõrd need konstitutsiooni järgi ei kuulu Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi pädevusse.
Oma volituste piires Eesti NSV Ministrite Nõukogu:
- 1) tagab rahvamajanduse ning sotsiaalse ja kultuurilise ülesehitustöö juhtimise; töötab välja ja viib ellu abinõud rahva elujärje ja kultuuritaseme tõusu tagamiseks, teaduse ja tehnika arendamiseks, loodusvarade ratsionaalseks kasutamiseks ja kaitseks, aitab kaasa raha- ja krediidisüsteemi tugevdamisele, riikliku kindlustuse ning ühtse arvestus- ja statistikasüsteemi korraldamisele, võtab osa ühtse hinna-, palga- ja sotsiaalhoolduspoliitika teostamisest; organiseerib tööstus-, ehitus- ja põllumajandusettevõtete ning –koondiste, transpordi- ja sideettevõtete, samuti muude vabariikliku alluvusega organisatsioonide ja asutuste haldamist;
- 2) töötab välja ja esitab Eesti NSV Ülemnõukogule Eesti NSV majandusliku ja sotsiaalse arengu jooksvad ja perspektiivsed riiklikud plaanid ning Eesti NSV riigieelarve; võtab tarvitusele abinõusid riiklike plaanide ja eelarve täitmiseks, rajoonide ja linnade kompleksse arendamise tagamiseks; koordineerib ja kontrollib liidulise alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevust küsimustes, mis kuuluvad Eesti NSV võimkonda; Eesti NSV Ülemnõukogule plaanide ja eelarve täitmise aruandeid;
- 3) rakendab abinõusid riigi huvide, sotsialistliku omandi ja ühiskondliku korra kaitseks ning kodanike õiguste ja vabaduste tagamiseks ja kaitseks;
- 4) võtab NSV Liidu konstitutsioonis kindlaksmääratud ulatuses tarvitusele abinõusid riikliku julgeoleku ja maa kaitsevõime tagamiseks;
- 5) teostab juhtimist Eesti NSV suhtlemises välisriikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, lähtudes korrast, mis on NSV Liidu poolt kehtestatud liiduvabariikide ja välisriikide vastastikuliseks suhtlemiseks;
- 6) moodustab vajaduse korral Eesti NSV Ministrite Nõukogu juurde komiteesid, peavalitsusi ja muid keskasutusi majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ülesehitustöö alal;
- 7) juhib rajoonide ja vabariikliku alluvusega linnade rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede tegevust.
§ 119. Rahvamajanduse juhtimise tagamisega seotud küsimuste ja muude riigivalitsemisküsimuste otsustamiseks tegutseb Eesti NSV Ministrite Nõukogu alatise organina Eesti NSV Ministrite Nõukogu Presiidium järgmises koosseisus: Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees ning esimehe esimene asetäitja ja asetäitjad, samuti teised valitsuse liikmed vastavalt seadusele Eesti NSV Ministrite Nõukogu kohta.
§ 120. Eesti NSV Ministrite Nõukogu annab NSV Liidu ja Eesti NSV seadusandlike aktide, NSV Liidu Ministrite Nõukogu määruste ja korralduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, organiseerib ja kontrollib nende täitmist. Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrused ja korraldused on täitmiseks kohustuslikud kogu Eesti NSV territooriumil.
§ 121. Eesti NSV Ministrite Nõukogul on õigus oma pädevuse piires tühistada Eesti NSV ministeeriumide ja Eesti NSV riiklike komiteede ja teiste temale alluvate organite akte, rajoonide ja vabariikliku alluvusega linnade rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi.
§ 122. Eesti NSV Ministrite Nõukogu ühendab ja suunab Eesti NSV liidulis-vabariiklike ja vabariiklike ministeeriumide ja riiklike komiteede ning teiste temale alluvate organite tööd.
Eesti NSV liidulis-vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusarusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes niihästi Eesti NSV Ministrite Nõukogule kui ka vastavale NSV Liidu liidulisvabariiklikule ministeeriumile või NSV Liidu riiklikule komiteele.
Eesti NSV vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes Eesti NSV Ministrite Nõukogule.
Eesti NSV ministeeriumid ja riiklikud komiteed vastutavad oma haldussfääri seisukorra ja arengu eest; nad annavad oma pädevuse piires akte NSV Liidu ja Eesti NSV seaduste, NSV Liidu Ülemnõukogu ja tema Presiidiumi, Eesti NSV Ülemnõukogu ja tema Presiidiumi muude otsuste, NSV Liidu ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu määruste ja korralduste, NSV Liidu vastavate ministeeriumide ja riiklike komiteede aktide alusel ja täitmiseks ning organiserivad ja kontrollivad nende täitmist.
§ 123. Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja tema Presiidiumi pädevus, nende tegevuse kord ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu suhted teiste riigiorganitega, samuti Eesti NSV Liidulis-vabariiklike ja vabariiklike ministeeriumide ning riiklike komiteede loetelu määratakse konstitutsiooni alusel kindlaks seadusega Eesti NSV Ministrite Nõukogu kohta.
VI.Kohalikud riigivõimu- ja valitsemisorganid Eesti NSV-s.
[muuda]14. peatükk Kohalikud rahvasaadikute nõukogud
[muuda]§ 124. Riigivõimuorganiteks linnades, rajoonides, Tallinna linnarajoonides, alevites ja maa-asulates on vastavad rahvasaadikute nõukogud.
§ 125. Kohalikud rahvasaadikute nõukogud otsustavad kõiki kohaliku tähtsusega küsimusi, lähtudes üldriiklikest ja nõukogu territooriumil elavate kodanike huvidest, ning viivad ellu kõrgemalseisvate riigiorganite otsuseid, juhivad alamalseisvate rahvasaadikute nõukogude tegevust, võtavad osa vabariikliku ja üleliidulise tähtsusega küsimuste arutamisest ning esitavad nendes küsimustes oma ettepanekuid.
Kohalikud rahvasaadikute nõukogud juhivad oma territooriumil riiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist ülesehitustööd; kinnitavad majandusliku ja sotsiaalse arengu plaanid ning kohaliku eelarve; juhivad neile alluvaid riigiorganeid, ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone; tagavad seaduste täitmise, riikliku ja avaliku korra ning kodanike õiguste kaitse; aitavad kaasa riigi kaitsevõime tugevdamisele.
§ 126. Oma volituste piires kohalikud rahvasaadikute nõukogud tagavad komplekse majandusliku ja sotsiaalse arengu oma territooriumil; kontrollivad seadusandlusest kinnipidamist sellel territooriumil asuvate kõrgemalseisva alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide poolt, koordinerivad ja kontrollivad nende tegevust maakasutuse, looduskaitse, ehitustegevuse, tööjõuressursside kasutamise, tarbekaupade tootmise ning elanike sotsiaalse, kultuurilise, elutarbelise ja muu teenindamise alal.
§ 127. Kohalikud rahvasaadikute nõukogud võtavad vastu otsuseid neile NSV Liidu ja Eesti NSV seadusandlusega antud volituste piires. Kohalikud nõukogude otsused on kohustuslikud kõigile nõukogu territooriumil asuvatele ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele, samuti ametiisikutele ja kodanikele.
§ 128. Kohalike rahvasaadikute nõukogude istungjärgud kutsutakse kokku nende täitevkomiteede poolt vähemalt neli korda aastas.
Kohalikud rahvasaadikute nõukogud võivad istungjärkudel läbi vaadata ja lahendada ükskõik millise küsimuse, mis on antud nende pädevusse NSV Liidu ja Eesti NSV seadusandlusega. Küsimuste loetelu, mida võib läbi vaadata ja lahendada ainult istungjärkudel, määratakse kindlaks seadustega kohalike rahvasaadikute nõukogude kohta.
§ 129. Kohalikud rahvasaadikute nõukogud valivad saadikute hulgast alatised komisjonid kohalike nõukogude pädevusse kuuluvate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks ja ettevalmistamiseks, samuti nõukogude otsuste elluviimisele kaasaaitamiseks, riigiorganite, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevuse kontrollimiseks.
Kohalike nõukogude alatiste komisjonide soovitused kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele vastavates riiklikes, ühiskondlikes organeis, ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides. Läbivaatamiste tulemustest või rakendatud abinõudest tuleb komisjonidele teatada kindlaksmääratud tähtaja jooksul.
§ 130. Kõrgemalseisvatel kohalikel rahvasaadikute nõukogudel on õigus tühistada alamalseisvate nõukogude ja nende täitevkomiteede akte, kui need ei ole vastavuses seadusega.
§ 131. Kohalikud rahvasaadikute nõukogud tegutsevad tihedas koostöös ühiskondlike organisatsioonide ja töökollektiividega, esitavad kõige tähtsamad küsimused kodanikele arutamiseks, kaasavad neid alatiste komisjonide, täitevkomiteede ja teiste nõukogude aruandvate organite töösse, suunavad kohalike vabatahtlike ühingute tööd ja arendavad elanike omaalgatuslikku tegevust.
15. peatükk. Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteed
[muuda]§ 132. Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitvateks ja korraldavateks organiteks on nende poolt saadikute hulgast valitavad täitevkomiteed järgmises koosseisus: esimees, esimehe asetäitjad, sekretär ja liikmed.
Täitevkomiteed annavad vähemalt kord aastas aru neid valinud nõukogudele, samuti koosolekutel töökollektiivides ja kodanike elukoha järgi.
§ 133. Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteed on vahetult aruandekohustuslikud niihästi neid valinud nõukogu kui ka kõrgemal seisva täitva ja korraldava organi ees.
§ 134. Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteed juhivad riiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist ülesehitustööd vastavate nõukogude territooriumil neid valinud nõukogude ja kõrgemalseisvate riigivõimu- ja valitsemisorganite otsuste alusel.Täitevkomiteed kutsuvad kokku nõukogude istungjärgud; koordineerivad nõukogu alatiste komisjonide tööd; abistavad rahvasaadikuid nende kohustuste täitmisel; organiseerivad nõukogude ja kõrgemalseisvate riigiorganite otsuste, samuti valijate juhendite täitmist; juhivad neile alluvaid valitsemisorganeid.
§ 135. Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteed oma pädevuse piires võtavad vastu otsuseid ja annavad korraldusi.
§ 136. Kõrgemalseisvate rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteed võivad tühistada alamalseisvate täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi.
§ 137. Rahvasaadikute nõukogude volituste lõppemisel säilitavad nende täitevkomiteed oma volitused kuni täitevkomiteede valimiseni rahvasaadikute nõukogude uue koosseisu poolt.
§ 138. Täitevkomiteede osakonnad ja valitsused moodustatakse rajoonide, vabariikliku alluvusega linnade, Tallinna linnarajoonide rahvasaadikute nõukogude poolt ning alluvad oma tegevuses nii nõukogudele ja nende täitevkomiteedele kui ka vastavatele kõrgematele riigivalitsemisorganitele.
VII Eesti NSV majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklik plaań. Eesti NSV riigieelarve.
[muuda]16. peatükk Eesti NSV majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklik plaan.
[muuda]§ 139. Eesti NSV majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklik plaan on NSV Liidu majanduse ja sotsiaalse arengu ühtse riikliku plaani osa.
Eesti NSV majandusliku ja sotsiaalse arengu perspektiiv- ja jooksvad plaanid töötatakse välja vastavalt NSV Liidu rahvamajanduse arengu põhiülesannetele ja –suundadele ning suunatakse kompleksse majandusliku ja sotsiaalse arengu tagamisele vabariigi territooriumil.
§ 140. Eesti NSV majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklik plaan määrab kindlaks majanduse ning sotsial- ja kultuurilise ülesehitustöö ülesanded, sisaldab kompleksprogrammi rahvamajandusharude arendamiseks Eesti NSV territooriumil, hõlmab ministeeriumide, riiklike komiteede ja teiste riigivalitsemisorganite plaanid, rajoonide ja vabariikliku alluvusega linnade majandusliku ja sotsiaalse arengu plaanid.
§ 141. Eesti NSV majandusliku ja sotsiaalse arengu riikliku plaani töötab välja Eesti NSV Ministrite Nõukogu, lähtudes üldriiklikest huvidest ning arvestades ministeeriumide, riiklike komiteede ja teiste Eesti NSV riigivalitsemisorganite, kohalike rahvasaadikute nõukogude, ühiskondlike organisatsioonide, asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide kollektiivide, samuti NSV Liidu ministeeriumide ja ametkondade ettepanekuid, ning esitab selle Eesti NSV Ülemnõukogule.
§ 142. Eesti NSV Ülemnõukogu arutab Eesti NSV Ministrite Nõukogu ettekande ning Eesti NSV Ülemnõukogu plaani- ja eelarvekomisjoni ja teiste alatiste komisjonide seisukohtade alusel läbi Eesti NSV majandusliku ja sotsiaalse arengu riikliku plaani ja kinnitab selle.
§ 143. Eesti NSv Ministrite Nõukogu organiserib Eesti NSV majandusliku ja sotsiaalse arengu riikliku plaani täitmist ning võtab tarvitusele vajalikud abinõud plaanidistsipliini tugevdamiseks rahvamajanduses.
§ 144. Eesti NSV majandusliku ja sotsiaalse arengu riikliku plaani täitmise aruanded vaatab läbi ja kinnitab Eesti NSV Ülemnõukogu. Plaani täitmise üldnäitajad avaldatakse üldiseks teadmiseks.
17. peatükk. Eesti NSV riigieelarve
[muuda]§ 145. Eesti NSV riigieelarve on ühtse NSV Liidu riigieelarve koostisosa.
§ 146. Eesti NSV riigieelarve sisaldab Eesti NSV vabariikliku eelarve ja kohalikud eelarved.
§ 147. Eesti NSV riigieelarve tulude ja kulude jaotamine vabariikliku eelarve ja kohalike eelarvete vahel määratakse kindlaks seadusega Eesti NSV ja kohalike rahvasaadikute nõukogude eelarveõiguste kohta ning teiste Eesti NSV seadusandlike aktidega.
§ 148. Eesti NSV riigieelarve koostab Eesti NSV Ministrite Nõukogu NSV Liidu ja Eesti NSV majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide ja NSV Liidu riigieelarve alusel ning esitab selle kinnitamiseks Eesti NSV Ülemnõukogule.
Eesti NSV riigieelarve arutab läbi ja kinnitab Eesti NSV Ülemnõukogu Eesti NSV Ministrite Nõukogu ettekande ja Eesti NSV Ülemnõukogu plaani- ja eelarvekomisjoni ning teiste alatiste komisjonide seisukohtade alusel.
§ 149. Eesti NSV riigieelarve täitmise aruande kinnitab Eesti NSV Ülemnõukogu. Eelarve täitmise üldnäitajad avaldatakse üldiseks teadmiseks.
VIII Õigusemõistmine, arbitraažja prokurörijärelevalve
[muuda]18. peatükk Kohus ja arbitraaž
[muuda]§ 150. Õigusemõistmist Eesti NSv-s teostab ainult kohus. Eesti NSV kohtuteks on Eesti NSV Ülemkohus ja rajoonide (linnade( rahvakohtud. Eesti NSV kohtute korraldus ja tegevuse kord määratakse kindlaks NSV Liidu ja Eesti NSV seadustega.
§ 151. Kõik kohtud Eesti NSV-s moodustatakse kohtunike ja rahvakaasistujate valitavuse põhimõttel.
Rajoonide (linnade) rahvakohtute rahvakohtunikud valitakse rajooni (linna) kodanike poolt üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletusel viieks aastaks. Rajoonide (linnade) rahvakohtute rahvakaasistujad valitakse kodanike koosolekutel nende töö- või elukoha järgi lahtisel hääletusel kaheks ja pooleks aastaks.
Kohtunikud ja rahvakaasistujad vastutavad valijate või neid valinud organite ees, annavad nendele aru ja võidakse nende poolt tagasi kutsuda seadusega kehtestatud korras.
§ 152. Eesti NSV Ülemkohus on Eesti NSV kõrgeim kohtuorgan ja teostab järelvalvet kõigi Eesti NSV kohtute kohtuliku tegevuse üle.
Eesti NSV Ülemkohtu valib Eesti NSV Ülemnõukogu viieks aastaks järgmises koosseisus: esimees, tema asetäitjad, liikmed ja rahvakaasistujad.
§ 153. Tsiviil-ja kriminaalasju arutatakse kõigis kohtutes kollegiaalselt, esimese astme kohtus rahvakaasistujate osavõtul. Rahvakaasistujatel on õigusemõistmisel kõik kohtuniku õigused.
§ 154. Kohtunikud ja rahvakaasistujad on sõltumatud ja alluvad ainult seadusele.
§ 155. Õigusemõistmist Eesti NSV-s teostatakse põhimõttel, et kodanikud on seaduse ja kohtu ees võrdsed.
§ 156. Asjaarutamine kõigis kohtutes on avalik. Asjaarutamine kinnisel kohtuistungil võib toimuda ainult seadusega kindlaksmääratud juhtudel, järgides seejuures kõiki kohtumenetluse eeskirju.
§ 157. Süüdistatavale tagatakse kaitseõigus.
§ 158. Kohtumenetlus toimub Eesti NSV-s eesti keles või antud paikkonna elanike enamiku keeles. Asjaosalistele isikutele, kes ei valda keelt, milles toimub kohtumenetlus, tagatakse õigus täielikult tutvuda asja materjalidega ja võtta osa kohtutoimingutest tõlgi kaudu ning õigus esineda kohtus emakeeles.
§ 159. Mitte kedagi ei tohi tunnistada süüdi kuriteo toimepanekus ega kriminaalkorras karistada teisiti kui kohtuotsusega ja vastavalt seadusele.
§ 160. Kodanikele ja organisatsioonidele õigusabi andmiseks tegutseb Eesti NSV advokaatide kolleegium. Seadusandlusega ettenähtud juhtudel antakse kodanikele õigusabi tasuta.
Advokatuuri korraldus ja teevuse kord määratakse kindlaks NSV Liidu ja Eesti NSV seadusandlusega.
§ 161. Kohtumenetlusest tsiviil- ja kriminaalasjades võivad osa võtta ühiskondlike organisatsioonide ja töökollektiivide esindajad.
§ 162. Majandusvaidlusi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vahel lahendavad riikliku arbitraazi organid nende pädevuse piires.
19. peatükk Prokuratuur
[muuda]§ 163. Kõrgeimat järelvalvet seaduste täpse ja ühetaolise täitmise üle kõigi ministeeriumide, riiklike komiteede ja keskasutuste, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide, kohalike rahvasaadikute nõukogude täitvate ja korraldavate organite, kolhooside, kooperatiivsete ja muude ühiskondlike organisatsioonide, ametiisikute, samuti kodanike poolt teostab Eesti NSV territooriumil NSV Liidu peaprokurör ja temale alluvad Eesti NSV prokurör ja alamalseisvad prokurörid.
§ 164. Eesti NSV prokuröri nimetab ametisse NSV Liidu peaprokurör. Rajoonide ja linnade prokurörid nimetab ametisse Eesti NSV prokurör NSV Liidu peaprokuröri kinnitamisel.
Eesti NSV prokuröri ja kõigi alamalseisvate prokuröride volituste tähtaeg on viis aastat.
§ 165. Prokuratuuriorganid täidavad oma volitusi sõltumatult mis tahes kohalikust organist, alludes ainult NSV Liidu peaprokurörile.
IX Eesti NSV vapp, lipp, hümn ja pealinn.
[muuda]§ 166. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riigivapp koosneb sirbi ja vasara kujutisest tõusva päikese kiirtes, raamitud vasakul okaspuu okstest ja paremal rukkipeadest pärjaga. Mõlemad pärjapooled on põimitud punase lindiga, pealkirjadega eesti ja vene keeles: „Kõigi maade proletaarlased ühinege!“ ja alla – „Eesti NSV“. Vapi ülaosas on viieharuline täht.
§ 167. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riigilipp on punast värvi täisnurkne riidelaid, mida läbib sinine laineline vööt kahe valge triibuga ülalpool, kujundades kuus teravatipulist lainet piki lippu. Sinine laineline vööt koos valgete triipudega moodustab poole lipu laiusest, alumine punane vööt ühe viiendiku lipu laiusest. Lipukanga ülemise punase osa vasakus ülemises nurgas lipu pikkusest ühe kuuendiku kaugusel vardast on kuldne sirbi ja vasara kujutis ning selle kohal punane kuldäärisega viieharuline täht. Lipu laiuse suhe pikkusega on 1:2.
§ 168. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riigihüõmni kinitab Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium.
§ 169. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi pealinn on Tallinn.
X Eesti NSV konstitutsiooni kehtivus ja tema muutmise kord
[muuda]§ 170. Kõik Eesti NSV seadused ja muud riigiorganite aktid antakse Eesti NSV konstitutsiooni alusel ning vastavuses temaga.
§ 171. Eesti NSV konstitutsiooni muutmine toimub Eesti NSV Ülemnõukogu otsusel, mis on vastu võetud vähemalt kahe kolmandiku enamusega Ülemnõukogu saadikute üldarvust