Kunstlikud paradiisid
| ||||||||||
Alkohol. - Oopium. - Morfium. - Hashish. - Ganja. - Kärbseseen. - Kofeiin.- Kokaiin. - Uimastusmürgid hävitavad inimesi.[muuda]
Nii kaua, kui elavad maakeral inimesed, on vist ka alati olnud tarvitusel uimastusmürgid, sest kõige tavalisem nendest mürkidest, - alkohol, - mida nii kerge vaevaga käärimisprotsessi teel võib saada tuhandest ainest, oli arvatavasti tuntud juba kiviaja inimesele. Uurijate poolt kogutud teadete järele pole tänapäeval maakeral ühtegi rahvast, kes ei naudiks alkoholi mõnesugusel kujul. Erandi moodustavad siin ainult muhameedlased, kes alkoholi asemel tarvitavat kanget kohvi mürki - k o f e i n i, ning alkoholist veelgi hädaohtlikumat h a s h i s ht. Peale alkoholi on meile kõige tuttavamaks uimastusvahendiks o o p i u m, kuna sellele pruunile moonisaadusele on pööranud tähelepanu kõikidesse valdkondadesse kuuluvad kirjanikud, olgu nad siis luuletajad või moodsad filmikäsikirja loojad.
Pea kõik teated ja arvamised on oopiuminaudingu suhtes enamvähem liialdatud. Kui oopiumi tarvitada väikestes doosides ja õige harva, siis mõjub ta ainult ergutusvahendina. Ning ainult sellisena tarvitab teda ka jaavalane. Liialdamine on loomulikult oopiumi juures sama kardetav kui alkoholigi suhtes. Oopiumiga mürgitatu vaevad on võrdsed umbes nendele piinadele, mida tunneb joomahullustuses hukkuv inimene.
Oopiumi tarvitaja juures tuleb mürgi hävitav mõju ilmsiks kiiremini ning takistamatumalt kui alkoholi tarvitamisel. Alul nõrgeneb täielikult närvisüsteem ja siis kangestuvad seedimisorganid. Edasi tungib mürk kopsu kallale, pealegi õige kurjal kujul. Järk-järgult moondub oopiumisuitsetaja täielikuks luukereks. Oopiumi mürgi tagajärjel surmasaanu lahkamine pole sugugi huvitav ega meeldiv amet, kuna oopiumi suitsetaja keha on seestpoolt nii-öelda täielikult mädanenud.
Kõige vanemast ajast peale on oopiumi tarvitamine alati olnud viisiks Indias ja Hiinas kuni Mandshuuriani. Peamiselt aga Hollandi-Indias. Kuna jaavalane on niigi närviline ja kergesti äriituv rahvas, siis tekib siin oopiumi mõjul hirmus haigus: "amokijooks".
See on äkiliselt ilmsiks tulev hullustushoog, mis sunnib hullunut kätte haarama ükskõik millise sõjariista ja metsikult ning valimatult tormama kallale igale vastutulijale. Tihti tapavad "amokijooksjad" sel moel korrada mitu inimest, enne kui neid endid suudetakse teha kahjutuks. Ning kahjutuks saab niisugust hullunut teha ainult surmamise teel. Sel põhjusel ongi Hollandi valitsus monopoliseerinud oopiumi müügi ning karistab ebaseaduslikku kauplemist oopiumiga kõige karmimate karistustega. Selle tõttu peab jaavalane ostma häbematult kallist "riiklikku" oopiumi, et mitte langeda äärmiselt karmide karistuste ohvriks. opiumi tarvitamist ei saa sealsetes oludes miotte täiesti kaotada, kuid, arvwestades väga kõrge hinnaga, ei tule oopiumimürgistusi ja liigset oopiumi tarvitamist pea sugugi ette. Jaaval on oma riiklik oopiumivabrik, milles oopiumi saadakse toorete moonikapslite mahlast. Nimetataud mahl puhastatakse, töötatake ümber ning täidetakse väikestesse tuubidesse. Nimelt ei suitsetata Jaaval oopiumi, vaid süüakse teda.
Hiinas jällegi suitsetatakse oopiumi. Selleks kuumutatakse sukanõela taoline terav nõel erilise piirituslambi kohal ning torgatakse siis kuuma nõela otsa oopiumikuulike. Oopiumikuulike kuumutatakse samuti piirituslambi kohal, nii et oopiumimassil tekivad mullikesed. Niimoodi kuumutataud oopiumimass kinnitatakse suitsetaja poolt imeväikese piibukaha külge ning asetatakse siis uuesti piirituslambi kuumuspiirkonda. Samal ajal imeb suitsetaja piibutoru kaudu kuumutatatud oopiumist eralduvat suitsu kopsudesse. Oopiumisuitsetamine Hiinas ei sünni tavaliselt mitte nii-nimetatud oopiumiurgastes, vaid iga hiina dinee järele ulatatakse külalistele oopiumipiip.
Muidugi on olemas suurel arvul ka oopiumikõrtse, eriti aga sadamalinnades, kus sadamatöölised ja kulid oma viletsaid elupäevi püüavad oopiumiuimas unustada. Nende inimeste alatoitvuse alla kannatav keha ei pea muidugi kaua oopiumile vastu. Nad langevad kokku õige kiiresti. Hiinas ei tule oopiumi söömist või pritsimist naha alla sugugi ette. seda enam aga Ameerikas, kus hiinlased on tutvunenud moodsa meditsiini saavutustega ning morfiumi pritsiga. Ka pole uue maailma hiinlastel küllaldaselt aega, et nautida oopiumi läbi piibu. Sest see võtab ikkagi kaunis palju aega. Selle asemel teeb sama töö üks pritsikene oopiumi naha alla.
Üks maa on siiski olemas, mis end täiesti vaba on hoidnud oopiumist. Ning see maa on kummalisel kombel - Jaapan.
Jaapanis karistatakse oopiumisuitsetamist äärmise karmusega. Isegi süütu turistike võib sattuda õige keerulistesse sekeldustesse, kui ta Hiinast sõidab Jaapani ning tema bagaashi revideerimisel leitakse mälestuseks Hiinast kaasa võetud oopiumi piip. Sekeldustest ei pääse ta ka siis, kui ta isegi pole oopiumi suitsetaja ning on ostnud piibu vaid haruldusena.
Euroopas tarvitatakse oopiumi meditsiiniliseks kui ka enda uimastamise otstarbeks õige vähesel määral seda enam aga oma mõjult oopiumile sarnanevat morfiumi, seda imelist abinõu, mis eriti maailmasõja ajal aitas vähendada haavatute kannatusi ning ääretuid valusid. Morfium suudab veelgi rohkem kui oopium aidata inimesi üle valust ja murest, räbalast tujust ning tülidest, viies teda üle kunstlikku paradiisi. Selle tõttu ongi nii ääretul kombel levinenud morfiumi tarvitamine, kõikide abinõude peale vaatamata, mis ametlikult poolt võetakse ette morfiumi vastu võitlemiseks. Väikestes doosides mõjub morfium küll keha peale nõrgemalt kui puhas oopium, seda hullemad on aga tagajärjed, kui morfiumi tarvitamisega minnakse liiale. Paratamatult hävitab järjekindel morfiumi tarvitamine varsti tarvitaja närvikava. Morfinistid langevad selle tõttu õige sagedasti kuritegevuse küüsi, eirit siis, kui ainult kuritegevuse varal on võimalik omale muretseda armsaks saanud mürki.
Oopiumist ja morfiumist kaugelt kardetavam mürk on hashish, mida valmistatakse india kanepist (Cannabis indica). Veelgi suuremal määral tõstab hashish inimese luulelendu, viib ta veelgi toredamasse kunstlikku paradiisi, kuid tegelikult nõrgendab ta keha määratu kiirusega ning hävitab inimese lühikese ajaga.
Hashishi taoline hirmus mürk on Indias levinenud ganja, eriti segatult: ganja, oopium, datuura ja loorber. Datura stramonii, eriline puuvili, sisaldab endas mürki, mida Indias sadasid ja tuhandeid aastaid on kasutatud salajase tapmise läbiviimiseks. Väikestes doosides ergutab datura inimese aju erakordselt, tugevamate dooside järeldusel kaotab inimene täielikult oma mälu, veel tugevam portsjon toob endaga kaasa hullustuse, lõpuks surma.
Vähe tuntud mürk on uimastusmürk, mida sisaldab eneses kärbseseen, mis eriti Siberis kasvab harukordselt mahlakalt ja rikkalikult. Põhja-Siberi rahvad valmistavad kärbseseenest jooki, mille mõju on kohutav. Mürk on niivõrd tugev, et isegi sellest mürgitatud inimese väljaheited omavad sama tugeva mürgitusvõime.
Kõige moodsam ja kõige hullem kõikidest uimastusvahendistest on aga kokaiin, mida saadakse Lõuna-Ameerikas kasvava põõsa - Erythroxylon Coca - lehtedest. Selle põõsa lehti närisid indiaanlased juba õige vanadel aegadel väsimuse vastu, eriti siis, kui nad viibisid mägestikkudes. Ka Shveitsi ja Tiroli mägijuhid tarvitavad ergutusainet oma mäerännakutel, kuid kasutavad selleks otstarbeks kahtlemata palju kahjulikumat arseenikut. Küllap vist aastatuhandeid kestnud harjumuse tõttu ei oma need mürgid sel kujul väiksel määral tarvitatult mingisuguseid nähtavaid halbu järeldusi.
On ju teada, et kokaiin tänapäeval on muutunud arstile väärtuslikuks abiliseks. Seda õudsemad on aga tagajärjed, kui seda arstiteaduses vajalikku mürki hakatakse tarvitama naudinguks. Kokainistid on tavaliselt juba õige lühikese aja järele ainult veel inimese "vrakid", sest määratu hulk raskeid kuritegusid saadetakse korda kokaiiniuimas. Suur on enesetapmiste arv kokaiini tarvitamise tagajärjel.
Kokaiinil on veel üks omadus, mis teeb selle mürgi inimkonna suhtes eriti kardetavaks: pea eranditult on kõikidel kokainistidel haiglane tarvidus meelitada võhikuid kokaiini tarvitamisele. Kokainist ohverdab isegi tihti viimase kokaniini doosi, mille ta omandanud hingehinna eets viimaste rahadega, kui ta aga sel moel saab oma üle kõige armastutud mürgile tuua uue ohvri. Ning on palju iseloomutuid inimesi, kes kergesti langevad ohvriks kokainisti meelitustele. Kord juba kokaiini küüsi langenuil pole sealt nii kergesti enam pääsu.
Kokaiini erakordse kahjulikkuse tõttu on arusaadav, et kõikide maade politsei selle mürgi levimise ja tarvitamise vastu kõikide jõududega heitleb, kuid kahjuks ilma suuremate tagajärgedeta. Ikka jälle leiutavad kokaiiniga kauplejad uusi trikke, millega nad ninapidi veavad politseid ja tollivalvureid. Austraalias saadi juhuslikult ühe niisuguse triki jälgile. Kuigi kõik sissetulevad laevad põhjalikult otsiti läbi, imbus siiski mingil moel kokaiini Austraaliasse külladasel määral. Keegi reisija paljastas kokaiini sisseveo saladuse. Nimelt pildusid kokaiiniga kauplsejad enne laeva sadamasse jõudmist kokaiini mõne plekknõu sees üle laeva parda, kuna siis hiljem nõu laeva möödumisel merelt salakaubitseja kaaslase poolt ära korjati. Nüüd saadavad igat sissesõitvat laeva kaks tollimootorpaati ning valvavad selle järele, et laevalt ei visataks merre mingisuguseid pudeleid, karpe või plekktoose.
Kuna inimkonna tugevam osa mürkaineid ei tarvita (talle jätkub spordist), on väike alkoholi tarvitamine nõrgemale osale siiski kõige soodsamaks tagatiseks mõnele kohutavale mürgile ohvriks langemise vastu. Nii kaua kui Ameerikas alkohol oli vaba ja odav, polnud seal iialgi märgata niisugust morfiumi, oopiumi ja kokaiini taudi, kui nüüd. Nii pole siis ka vist ameeriklastel teist teed: varem või hiljem peavad nad oma alkoholi keeluseaduse võtma revideerimisele.