Paar palwid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele

Allikas: Vikitekstid
Paar palwid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele
Jakob Hurt

Paar palwid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele

Ju mõnikord olen mina awalikult ajalehtede läbi armsaid suguwendi palunud, mind Eesti uurimiste põllul materjaali korjamisega lahkeste aidata ja minu palumine ei ole ial asjata olnud. Mitmelt poolt on mulle kaunid korjandusi saadetud, laulusid, wanusõnu, mõistatusi, wanu juttusid, teadusi rahwa kombetest ia pruukidest. Kõiki, kes mind nõnda rõõmustanud ja Eesti muinasteaduse ülesehitamist toetanud, tänan siin awalikult ja südamelikult.Tänuwäärilist tööd on mitmelt poolt tehtud, aga weel ärksamat ja hoolsamat tööd tuleb teha, et meie esiwanemate elupilt täielikult ja nägusalt igamehe silmade ette wõiks tõusta ja ajaloo tundmiseks kindlaks mälestuseks seisma jääda. Sellepärast palun mina uueste armsaid Eesti wendi ja õdesid, igasuguse wanawara korjamises mitte lõdwaks jääda, waid elawaste tööd teha. Seda tööd wõib laialt teha ja sest wõib palju inimesi osa wõtta. Ühtlasi on see töö üks isamaa kohus. Meie langeme kange laituse alla, kui selle kohuse ära unustame ja järeltulijad põlwed saamad meid weel enam süü alla mõistma. Nüüd on wana aja tunnistusi weel kauniste saada. Sellepärast korjakem neid hoolega. Kes oma korjandusi ja kirjutusi minu kätte usaldab saata, neid tänan juba ette ära ja wõin tõotada, et nende kaastöö kasulikult ja teaduslikult saab pruugitud. Palun siis mind uuesti rõõmustada ja Eesti uurimist edendada. Minu

Esimene palwe

käib Eestikeele kohta. Üks keel saab siis alles täieste tutwaks ja selgeks, kui tema murdeid ehk külade ja kihelkondade kõnewiisi hästi tuntakse. Teaduslikuks keeleuurimiseks on murrete tundmist hädaste tarwis ja otse murretes on palju teaduse tuuma. Eestikeele murrete uurimine ei ole weel kaugele jõudnud, meil tuleb weel palju tööd teha, enne kui täielise Eestikeele murrete pildi ja kaardi wõime teha ja keeleuurimise põllul muunde kõrwa astuda. Et teadus sellepoolest edasi astuks, on mull plaan, üht “Eestikeele murrete raamatut" kokku seada ja wälja anda, niipea kui käesolewad tööd mahti annawad. Küll on mull enesel ka selle kirjatöö kohta pitka ajaga mõndagi materjaali korjatud, aga abi ehk lisa on weel hädaste tarwis. See abi wõib wäga sündsaste ja mõjusaste nõnda näidatud saada, et igas kihelkonnas ehk iseäralises murdepiiris (wallas) Eestlaste maal üks kirjatükk üles kirjutatakse, täieste ja koguni kohalises murdes, kirjakeele pääle waatamata ja sellest segamata. Käsikirjas olgu see kirjatükk umbselt kaks poognat suur. Kõige sündsamaks sisuks kirjatükile on mõni wana ennemuistne jutt ehk lühemaid mitu, kuni mõõt wälja tuleb. Sell kombel saaks „Murrete raamat" ühtlast kaunis lisa meie esiwanemate ennemuististe juttude tundmiseks olema. Kirja pandud jutustus saadetagu lahkeste minu kätte, mina sean siis kõik teadusliku põhjuste järele kokku ja walmistan raamatule teadusliku kuue. Iga kuu kohta tahan seesama seitungi läbi aru anda, kust ja kelle poolt murdelisi juttusid sisse on saadetud, kunni materjaal „Murrete raamatuks" täieliseks on saanud. Niisugune ühine töö saab meie emakeele uurimiseks ja tundmiseks palju kasu saatma ja sellepärast loodan kindlaste, et armsad suguwennad minu palumist mitte tähele panemata ei jäta. Et murrete kirjutamiseks eeskirju ehk näitusi tarwis on, siis tähendan siia mõne juhatuse üles.

1. Kus pitkad wokaalid segased ehk murtud on, sääl kirjutatagu nad nende kahe häälega kõrwu, millest nad näikse kokku pandud olewat. Nii: kiel = keel, luom = loom, peal ehk peäl ehk pial = pääl, lüök = löök, suama ehk soama = saama, nüid = nüüd j.n.e.

2. Ae ja ai, oe ja oi, o, õ ja ö wahel tehtagu selge wahe ja kirjutatagu täieste nõnda, kuda kihelkonnas räägitakse. Niisamati pandagu ka konsonantide wahe täieste tähele ja kirja. Mõnes kohas öeldakse saab, mõnes jälle saap. Wõrulane ütleb akan, Tallinnamaal räägitakse agan j.n.e.

3. Häälte kokkukõla, mis teadusemehed "wokaalide harmoniks" kutsuwad, tähendatagu ilusaste ära, kui seda kihelkonnas pruugitakse. Näitused: wärisemä = wärisema, ärätämä = äratama, sündümä = sündima j.n.e.

4. Häälte pehmendus ehk peenendus tähendatagu kriipsuga konsonandi pääle, pahemalt poolt paremale poole tõmmates: wil`l` (käe pääl), aga will (lamba seljas); niisamati kan`n`, nut`t`, ton`t, j.n.e. Wõiks ka punkti silbi alla, nimelt wokaali alla panna õndsa O. W. Masingu kombel: ạrst, kạst j.n.e.

5. Lõunapoolsed murded panewad mõnikord sõna lõppu wokaali taha iseäralise kurguhääle, nimelt paljuse nominatiiwis, aga ka muidu mitmes kohas. Seda kirjutatagu kustutamise märgiga ‘: jala’ = jalad, muu = muud, loe = loe ehk lue.

6. Üleüldse kirjutatagu sõna wormid täieste nõnda kuda külamurre räägib. Peaks, näituseks, kuski räägitama pueg = poeg, wiad = wead, tiod ehk teo = teud, anta ehk anneta = antakse, siis pandagu see ka nõnda kirja. Oskab keegi kolmandamat häälte astet ehk rasket rõhku ka kudagi ära tähendada, siis tehku tema seda.

Sest arwan esiotsa juhatuseks küll olewat. Täitku siis armsad lugejad lahkeste minu soowi. Tulewas numbris panen teise tähtsa palumise ette.

P.S. Lisab keegi muidu weel mõne teaduse omast murdest juure, lisa kombel, siis wõetakse see tänuga wasta. Palun teisi auusaid Eesti seitungite toimetusi ka, seda minu palwet ehk kirjutust omas lehes ära trükkida. Oma esimese palwe panin ma iseäranis neile ette, kes kirjatööga enam on harjunud, nimelt ka meie emakeele iseloomu terawamine tähele on pannud. Aga minu praegune

Tõine palwe

astub kõikide ette, kes iganes sulge oskawad pruukida, oma rahwast tunnewad ja meie wana-aja tundmiseks terakesi kokku tahawad kanda. Lühidelt kokku wõttes ütlen: Mina palun armsaid lugijaid, igasuguseid rahwamälestusi ehk wanawara, mis esiwanemate elust tunnistust annawad, paberisse panna ja lahkeste minu kätte saata. Olgu teadus mõnel ehk mõnikord ka pisukene, tõiste hulgas wõib ta wäga täht­saks tõusta, nagu näutu kiilukene mõnikord suurt ehituse kiwi kinnitab. Pisukestest liiwaterakestest on kõrged mäed loodud; nõnda ehitab ka uurija inimese waim teaduse tera­kestest kauni ja nägusa teaduse templi üles. Mida enam materjaali kokku on kantud, seda julgem ja rõõmsam on lootus, et ehitus kõlblik saab olema. Et armas lugija selgemine ära wõiks näha, mis ma palun, ja siis enese kohta otsuse teha, kudas tema omalt poolt isamaa­ teadusetööd wõib aidata, siis panen laiema plaani ette. Eesti muinasaja tundmiseks on wäga tähtsad:

I. Wanad Eesti rahwalaulud, nagu nemad nüüd “Wanas Kandles” on hakanud ilmuma ja weelgi edasi saa­wad ilmuma.

II. Eestirahwa ennemuistsed jutud. Neid on rahwasuus nii palju, et seda, mis senni ju on kirja pandud, paljalt korjamise alustuseks wõib arwata. Suurem wara on weel kõik wälja kaewamata.

III. Eestirahwa wanadsõnad ehk tarkuse terad.

IW. Eestirahwa wanad mõistatused. Wanu sõnu ja mõistatusi on õnnis uurija Dr. Wiedemann kauni hulga kogunud ja trükki pannud, aga ka neid on rahwasuus palju enam olemas.

W. Wanad kombed ja pruugid.

WI. Wana rahwausk ja ebausk.

Kahest wiimsest materjaalist on mitmed auuwäärt uuri­jad, nimelt Dr. Kreutzwald ja Dr. Wiedemann küll ka mõn­dagi juba üles pannud ja teaduse walge ette toonud, aga kui ligemalt nende ülespanekutega tutwaks oled saanud, näed pea, et üksi järi puudusi ehk aukusid leiad, mis täitmata. Muidugi ei ütle seda mina kudagi nimetatud meeste töö ehk auu alandamiseks — nad on kadumata tööd teinud, — waid ma tahan aga elawaste meele tuletada, kudas meie kohus on, nende põhja pääl edasi ehitada ja mitte suikuma ehk tuimaks jääda. Üks mees ei jõua siin ial kõik ära teha, otse sellepärast on tarwis, et igamees jõudu mööda tööst osa wõtab.

Wäga soowida oleks ja saaks wägewaste isamaa uurimise tööd aitama, kui kaht järgmist nõuu wastu wõetakse ja täi­detakse: Esiteks. Armas lugija käigu kuus ülemal seiswat punkti läbi ja kirjutagu kõik üles, mis tema neist teab, senni kuulnud ja tähele pannud, ilma et temal tarwis oleks senna tänna küsima ja kuulama hakata. Mina wõin ette julge olla, et iga Eestlane nõnda kauni lisa wana-aja tundmiseks kokku wõib panna. Mitmelt poolt kokku tulnud materjaalid täiendawad ükstõist ja saadawad tõiste hulgas suurt kasu. Ehk tõiseks. Keegi wõtab ühe ehk ainult paari ülemal seiswaist punktidest iseäranis uurimise kombel käsile, teeb selle üksiku põllu pääl iseäranis hoolega tööd, küsib, kuu­lab, korjab muunde käest ja püüab oma wäljawalitud põldu nii laialt ja sügawalt ära arida kui iganes wõimalik. See kombe sünnib iseäranis nooremaile, kes nobedamad ja omas elus lahtisemad on kui wanemad inimesed. Tõusku siis õige palju noori wendi ja õdesid, kes sell kombel kindla uurimise asja käsile wõtawad ja wana-aja tundmist kaswatawad kas mõne tähtsa laulude-, wõi wanasõnade-, wõi juttude-, mõistatustekoguga wõi mõne muu tähtsa korjandusega.

Wana laulude kohta tuleb iseäranis tähendada, et nende wiimne korjamise aeg praegu käes on. Üks inimese iga weel edasi, siis ei saa neid rahwasuust enam ühtainust leitama. Ennewanast lauldi neid igal pool Eestlaste maal igasuguses elu olemises, nagu nüüdki weel Setumaal, aga praegu on Eestis ja Liiwis endine wana rahwalaul kustunud. Uuema aja waim on neile suretawaks katkuks saanud. Siiski on weel wanemaid inimesi leida, nimelt naesterahwaid, kes wana laulude sõnu oskawad ja ette wõiwad ütelda. Nende suust korjatagu weel, mis wanast ja ülitähtsast esiwanemate waimuwarast meie päewini on ulatunud. Mõnes kohas on wiimse wiietõistkümne aasta sees wanu laulusid wäga hoolsaste korjatud, aga on ka jälle kihelkonde hulga kaupa, kus keegi ennast nende pärast ei ole liigutanudki. Kõige täielikumalt on läbi uuritud Setumaa, Saaremaa, Põlwa, Räpina, Sangaste, Kolga-Jaani, Wil­jandi, Halliste, Wändra, Audru, Laiuse, Koda­were, Tõrma, Weike-Maarja, Wiru-Jakobi, Wiru-Nigula ja Kose kihelkond. Wähemal mõõdul, aga mõne üksiku poolt õige hoolega on wanu laulusid korjatud Kanepi, Helme, Tarwastu, Paistu, Suure-Jaani, Põltsamaa, Saarde, Tõstamaa, Pärnu-Jaagupi, Risti ja Jõelehtme kihelkonnast. Otepää ja Rõngu kihelkond uuriti küll tõe meelega läbi, aga saak oli kehwa. Wähe, aga ommeti mõned laulud on uuemal ajal korjatud Lihula, Rapla, Koeru, Kad­rina, Simmuna ja Wõnnu kihelkonnast. Aga wane­mast ajast on Kadrina kihelkonnast üks kaunis laulude kogu Tallinas olemas, mis endine Kadrina õpetaja A. F. J. Knüpffer on korjanud. Muidu ei tea mina praegu suuremaid kogusid kustki olemas. Meie näeme, et weel hulga kaupa terwid kihelkonde igas maakonnas on, kus laulusid mitte weel ei ole otsitud. Ma palun südamelikult seda weel teha, nimelt Wastseslinnas, Rõuges, Harglas, Urwastes, Puh­jas, Rannus, Kambjas, Äksis, Palamuses, Kursis, Maarja Madaleenas, Tartu-Maarjas, Pilistweres, Toris, Muhus, Hiiu­maal, terwel Läänemaal, niisamati terwel Järwamaal, kust weel wäga wähe korjatud, Hageris, Nissis, Harju-Madises, Keilas, Jüris, Kuusalus, Harju-Jaanis, Juurus, Lüganuses, Jõhwis, Iisakus, Rakweres, Haljalas ja Waiwaras. Needki kihelkonnad ei wõi ommeti tuima tunnistuse ja kurwa mälestu­se alla jääda järeltulewa põlwedele.

Laulude korjamise poolest tuleb nõuda, et laulusõnad täiesti ja terawaste nõnda üles kirjutatakse, kui laulikud lau­lawad ehk ette ütlewad; üleskirjutaja ei pea midagi muutma, ei maha jätma ega juure lisama. Üksnes selle läbi saab materjaal õige ja usaldusewääriline olema, teadusele kõlblik ja kasuline. Ma olen tähele pannud, et mitu laulude sõbra ja üleskirjutajat seda seadust mitte silmade ees ei ole hoid­nud, nad on rahwasuust kuuldud sõnu “täiendanud, paran­danud, ilustanud.” Õnnis lauluisa Kreutzwaldki on oma lau­lude üleskirjutustele sellega suure kahju teinud, et ta neid tihti muutnud ja oma luuletustega seganud. Teaduse põllul on tema materjaal sedawiisi hinnast kahetsemisewäärt jau kautanud. Niisamati on wäga kahetseda, et ta neid rahwa­laulusid, milledest ta oma Kalewipoja lõi, mitte nende algu­päralises mundris alale ei ole hoidnud ja järele jätnud. Kalewipoega lugedes ja teaduslikult tarwitades peab uurija tihti üsna kahewahel olema, mis päris wana Eesti mälestus ja mis auus lauluisa omast pääst luuletanud ehk juure lisanud. Wana eht materjaal jäägu muutmata ja puutumata. Mis uuemad laulikud ehk luuletajad sest materjaalist oma wiisi teewad ja kuda nemad seda teewad, kauni kirjanduse kasuks ja kaswatamiseks, see on üsna iseasi, mis teaduse uurimisest täiesti lahutada tuleb. Luuletagu Eesti pojad ja Eesti tütred, kellele Jumal seda waimu ja wõimu annud, punugu nemad laulupärgi ka neist lilledest, mis esiwanemate wanalt wäljalt nopitud, aga selle uuema aja kunsttöö kõrwas jäetagu esiwanemate oma ja päris wanawara rikkumata järje pääle ja hoietagu hellaste alale; sest tõuseb tõsine ja jäädaw tulu teadusemeestele ja luuletajatele ühtlasi.

Mis praegu laulude kohta sai öeldud, maksab täiesti ka wanasõnade ja rahwamõistatuste kohta. Ennemuististe juttude üleskirjutamise juures on kirjutajal enam wabadust, sest et neil juttudel ka rahwasuus waba worm on, ilma kindla seaduseta. Siiski tuleb ka juttusid üles kirjutades soowida, et kõik oma ilustamine kaugele jääb ja sõnad nii paberisse pannakse, kui rahwasuu jutustab ja räägib. Rahwas ise on enamiste ikka ülem luuletaja kui üksik inimene.

Wana kombete ja pruukide, niisamati ka wana rahwausu ja ebausu üleskirjutamise poolest on wäga kasulik, kui enne kirjutamist kindel plaan tehakse, mis asjust mälestusi tahetakse korjata ja kirja panna. Niisuguse plaani järele läheb töö ruttu edasi ja teeb üleskirjutajale enesele suurt rõõmu, Et mull enam harjumist on olnud nii­suguste üleskirjutamiste poolest, kui mõnel nooremal suguwennal, siis arwan, et see mitte kasuta ei saa olema, kui siin tähendatud materjaali kohta ühe korjamise kawa küsi­muste kombel ette panen.

I. Wanad kombed ja pruugid. 1. Missugused kombed ja pruugid oliwad ehk on teie maa­konnas (kihelkonnas, wallas) olemas inimese elujaamadel: Lapse ristimisel (nurganaeste, waderite, külaeitede, piduliste kombed), — Pruuti walides ehk otsides, tõiselt poolt Peigmeest soowides ehk oodates (noortemeeste ja neidude kombed), Kosjas käies (kombed ja pruugid enne pulmi), — Pulmade pääl (see päätükk on wäga pitk, nii et teda üksi terweks raamatuks wõib wenitada) — Pärast pulmi (kodu olles ehk kirikusse minnes), — Surnute matmisel (suretades, pitkile õlile pannes, kirstu pannes, pidu pida­des, surnuaeda wiies, mattes, tagasi tulles j.n.e.).

2. Missugused kombed ja pruugid oliwad ehk on olemas pühade päewil ja tähtpäewil: Jõuluks, — Wana-aasta lõppul ja Nääripäewal, — Lihaheitel ehk Wastla päewal, — Paastu ajal, — Lihawõttel, — Nelipühil, — Jaanipäewal, — siis: Tõnisepäewal, Küündlapäewal, Tuhapäewal, Madisepäe­wal, Jüripäewal, Nigulapäewal, Peetripäewal, Jakobipäewal, Lauritsepäewal, Pärtlipäewal, mitmel Maarjapäewal, Mihkli­päewal, Mardipäewal, Kadri- ehk Kadrinapäewal, Toomapäewal. Peaks siin mõni tähtpäew nimetamata olema, siis pan­dagu see weel juure.

3. Missugused kombed ehk pruugid oliwad ehk on olemas igapäewases elus: Üles tõustes, tööle minnes, töölt tulles, magama heites, teele minnes ja teelt tulles, saunas käies, supeldes, riidisse pannes, riidist wõttes j.n.e.

4. Missugused kombed ehk pruugid oliwad ehk on olemas iseäraliste tööde ja toimetuste juures: Külwates, kündes, äestades, leigates, leikust kokku pannes, reht peks­tes, wilja puhastades (wisates, tuulutades), jahwatades, leiba küpsetades, rooga keetes, loomi tappes, liha soolates, worstisid walades, heina tehes, linu harides, kangast kududes, kedrates ehk lõnga tehes, õmmeldes, kapsaid istutades, sõnnikut wedades, puid raiudes, karja kewade wälja ajades, karja hoi­des, öitsis olles, kalu püüdes, wihta (marja, osja) minnes, mõisa teul olles, kaewu kaewamisel, maja ehk hoonet ehita­des, kirikusse ehk lauale minnes j.n.e.

5. Missugused kombed ja pruugid oliwad ehk on olemas haiguste ja tõbiste rawitsemise poolest: Lapsewaewas, nurgawoodis, hallitõwes, hambawalus, maruhädas, (hullu looma puremisel), ussi pistes ehk mau pannes, haawu parandades, mitmesugusid tõbesid arstides (rindtõbe, kõhu­ tõbe, köha j.n.e.), tõbisid põetades, arstide ehk tarkade kombed j.n.e.

6. Missugused kombed ehk pruugid oliwad ehk on olemas mõnesuguste mängude juures: Lastel, — Karjas­tel, — Õitsis, — Külatänawas ehk muidu.

7. Missugused kombed ehk pruugid oliwad ehk on olemas mitmesugustel ametnikkudel: Seppadel, rättseppadel, puuseppadel, müüriseppadel, peremeestel, sulastel, möldritel, külakarjastel, küttidel, kalameestel, laewameestel, nekrutitel, perenaestel, ämmanaestel, ümmardajatel j.n.e.

8. Missugused kombed ehk pruugid oliwad ehk on olemas riiete poolest, ehk tõisiti: Missugusid riidid kanti ehk kantakse? Siin tulewad kõiksugused meeste- ja naesterahwa ihukatted ära nimetada ja ära seletada, missu­gusest materjaalist nemad tehtud, mis karw ja mood neil j.n.e.

9. Missugusid tööriistu ja majatarwitusi pruugiti ehk pruugitakse? Kudas nende nimed? Nende tegemine, materjaal, mood.

10. Missugused oliwad ehk on majad ja kõik taluhoo­ned? Missuguse plaani järele neid ehitati? Üksikute ehi­tuste ehk majaosade nimed.

Olgu neist punktidest see kord küll. Armas lugija näeb selgeste, et igamees mind mu uurimises aidata wõib. Sün­digu see lahkeste.

Wäga rikas materjaalile ja tähtis uurimisele on II. Wana rahwausk ja ebausk. Tähelepanijad ja terawad waimud wõiwad sest küll pitkad kirjutused paberisse panna. Rahwa raamat on lai, wäga lai, — wõime siin iseäralise õigusega öelda. Sellepärast ei saa üleskirjutamine siin mitte raske olema ja ma loodan, et isamaa armastajad selle materjaali poolest oma sule iseäranis nobedaste käima saawad panema. Juhatuseks annan ka siin lühikese korjamise kawa ehk eeskirja.

1. Mis arwatakse ehk usutakse Ilma loomisest (kudas taewas ja maa, loomad ja taimed j.n.e. saanud)?

2. Ons weel jutustusi Wanust ebajumalaist olemas? Mis nende nimed? Mis neist usuti? Kudas neid auustati? Ons weel hiiekohte ehk hiiepuid olemas ja mis räägitakse neist?

3. Mis räägitakse ehk usutakse mitmesu­gustest waimudest, wõimudest ehk wägimees­test, nagu: Hallijad', — Hall, — Äi, — Äiätär (Wõru pool), — Äike, — Kõu, — Juudas, — Juta, — Katk, — Kodukäijad, — Koll, — Kratt, — Wedaja, — Puuk, — Luupaenaja, Maa-alused, — Manalased, — Mardus, — Murueit, — Näkk, — Tont, — Tõnn, — Tuulispää ehk Tuu­lispask, — Wiruskundra, — Kalewipoeg j.n.e.

4. Ons wanad nimetused Ukko, Taara, Ilmarine, Wanamuine rahwa suus elamas?

5. Mis jutustatakse mõnest imelisest enne­muistsest rahwast, nagu: Koerakoonlased ehk Peninuki rahwas ja Härjapõlwlased?

6. Mis usuti ehk usutakse Inimese hingest ja Elust pärast surma?

7. Mis usuti ehk usutakse looduse ilmutustest taewa lautusel, nagu on: Päikene ja Kuu (mõlemate warjutamine, wana kuu, noor kuu, kuu käimine madalast ehk kõrgest, kuu mõjumine ilmade ehk inimese terwise ja hai­guste kohta), — Päikese ja kuu sapid, — Taewa tähed (nimelt: wana wanker, wardad ehk koot ja reha, wana ja uus sõel, koidu- ja ehatäht j.n.e.),— Sabaga tähed, — Linnutee, — Jooksjad tähed, — Põhjawalu, Wirmalised, — Wikerkaar, — Pitkne, Wälk, Müristamine, Pälk, — Pilwed,— Wihm, Lumi, Rahe, Udu, — Tuul, Maru, — Päikese tõus ja loojaminemine, — Koit ja Hämarik j.n.e.

8. Missugused arwamised ja ettekuulutamised on Ilmadest olemas? (Suwel, talwel, kewade, sügise.) Põuast, pakasest, sulast, hallast, tuisust, roostest j.n.e.

9. Missugused arwamised ja usud on mõnesugus­test Elajatest olemas? Koduelajatest, nagu: Hobune, härjad ja lehmad, lambad, sikud ja kitsed, siga, koer, kass, kukk ja kana, haned, pardid, tuid. Siin tuleb ka wasikatest, warssadest, talledest, kutsikatest, kassipoegadest, kanapoe­gadest, munemisest, haudumisest, loomade tiinusest ja selle- samatsest aru teha. Metselajatest, nagu: Karu, hunt (mõlemad on suured metsaisandad ja räägitakse neist palju), libahunt ehk soend, rebane, põder, metskits, jänes, orawas, siil, mutt, nugis, tuhkur, lasits, nirk, saarem, hiired, rotid, hülge j.n.e. Lindudest: Warblane, pääsukene, wares, kaaren, hakk, harakas, kurg, toonekurg, haugas, kot­kas, kull, öökull, kägu, lõokene, räästas, rähnid, tihane, ööpik, hänilane, öökana, mõtus, teder, püü, rukkirääk, korbits, kiiwitaja, koowitaja, luiged, haned, kajakas j.n.e. Siin tuleb ka lindude kewadisest tulemisest, sügisesest minemisest, linnupettest ja linnupoegadest seletust teha. Madudest (on palju kirjutada), konnadest, kaladest (siin ka kala­meeste iseäralisest usust), mesilastest (on jälle kau­nis pitk päätükk), mitmesugustest putukatest, nagu: sitikad, mardikad, põrnikad, lutikad, liblikad, kärblased, par­mud, kiinlased, kihulased, kimalased, sipelgad, ämblikud, täid, kirbud, wana wähk j.n.e.

10. Missugused arwamised on mõnesugustest Taimedest olemas? Toiduwiljadest, nagu: Rukkid, nisu, odrad, kaerad, herned, oad, kapsad j.n.e. Siis: Linast, kanepist. Puudest, nagu: Kask, lepp, tamm, pedakas, kadakas, pihlakas (kahest wiimasest on palju arwa­misi olemas), toomingas j.n.e. Wähemaist metstaimedest ehk rohtudest ja lilledest on iseäranis palju arwa­misi olemas, sest et neid arstimiseks, wärwimiseks ja ebausu tembutamiseks mitmetpidi pruugiti ja weelgi pruugitakse. Suur hulk wähemaid metstaimi on sest mitmepoolsest pruukimisest omad nimed saanud ja tuleta­wad ise ju meile meele, et rahwasuul palju neist rääkida on. Niisugused taimed on näituseks: Jooksja rohi (Ranunculus),— Südame rohi (Ranunculus Ficaria), Maksa rohi (Hepatica triloba), — Maasapp, ema tuss, wennituse rohi (Fumaria officinalis), — Were rohi, õuetõwe rohi, were urma rohi (Chelidonium majus), — Luuwalu hein, niseldes hein (Capsella Bursa pas­toris), — Soolika rohi (Arabis hirsuta), Huule hein (Drosera), — Walge maksa rohi (Parnassia palustris), — Punase roosi rohi (Geranium), — Pisti rohi (Erodium), — Naeste ehk neitsi punad (Hypericum), — Meesterahwa soonerohud (Oxalis Acetosella), — Põie rohi (Saponaria officinalis), — Kol­lane jooksja rohi (Meidcago falcata), — Luude rohi (Ononis hircina), — Hamba rohi (Astragalus glycyphyllus), — Willi rohi, halli rohi (Potentilla argentea), — Naesterahwa soonerohi (Potentilla anserina), — Ülekäija rohi (Waleriana officinalis), — Sea õied, sea piima rohi, ka wõilill (Leontodon Taraxacum), — Koi rohi (Artemisia Absynthium), — Soolika rohi (Tanacetum wulgare), — Sapirohi (Archillea Ptarmica), — Woolmete rohi (Senecio), Paise lehed (Tussillago), — Kärnarohi (Rumex crispus) j.n.e. Praegu ülesarwatud taimed tunnista­wad oma nimedega selgesti, et nad arstirohud oliwad ehk on. Muidu kudagi tähtsad oliwad ehk on, nagu jälle nende nimedest näeme: Wene kapsad ehk Rakwere raiped (Bunias orientalis), — Mailase rohi (Wiola tricolor), — Põld-kaetisrohi (Polygala amara), — Õunarohi (Stellaria gramirea), — Mesikud (Melilotus officinalis), — Maarja maltsad (Melilotus wulgaris), — Orjawits, kibuwits (Rosa canina), — Karu putked (Heracleum sibiricum), — Koerputked, penipütsk (Anthriscus sylwestris), — Waresputked (Chaerophyllum bulbosum), Aiatari hein (Scabiosa arwensis), — Pagana pää (Gnaphalium uliginosum), — Karikakrad (Anthemis tinctoria) j.n.e. Iga lugija wõib seie weel paljugi tõisi nimesid juure lisada. Olgu antud kawa juhatuseks, kuda taimi ja nende tarwitusi tähele tuleb panna. Taimede rohuks pruukimine seisab tihti äraproowitud kindla põhja pääl ja wõiwad weel, nii usun mina, õpetatud tohtridki rahwa tarkusest mõndagi õppida. Siin ei ole mitte kõik tühi arwamine, weel wähem ebausk, waid mitme aasta­saja rahwatarkus. Seda enam pandagu mälestusi taimedest ehk rohtudest paberisse.

11. Missugused arwamised ja usud käiwad Mineraa­lide kohta? Niisugused loodud asjad on näituseks: Raud, kuld, hõbe, wask, tina, — mitmesugused kiwid, nagu: Raud­kiwi, räni, harakaräni, lubjakiwi j.n.e. Pääle selle: Maarjajää, sool, weewel, elaw hõbe j.n.e. Siia käiwad ka mõnesugu­sed maapinna ehk mulla seltsid: liiw, sawi, leede, sõmer, ruus j.n.e.

12. Missugust rahwausku ehk ebausku on olemas Majas leitawate asjade ehk riistade kohta? Siin käidagu kõik asjad mõttes ehk waimus läbi ja tuletatagu meele, mis neist wana usu järele öelda wõib. Niisugused asjad on näi­tuseks: Kirwes, nuga, saag, oherd, haamer, ader, äkk, wokk, teljed, uhmer, tahk, wikat, sirp, hari, suga, labidas, wanker, saan, regi, look, ohjad j.n.e. Tuba, katus, rehealune, ahi, ahjupäälne, parred, sängid, lauad, lõmmukiwi j.n.e. Tall, laut, küün, aganik, ait, koobas, pinu, aed, teibad, mulgud, peenar, witsa j.n.e. Niisuguste asjade tegemine, hoidmine ja pruukimine on tihti wana usuga ehk ka ebausuga ühen­datud.

13. Missugused arwamised ja usud' on olemas mõne­suguste kahjude ajal? Tulekahju, weehäda, näljahäda, sõda, wiljaäpardus j.n.e.

14. Et wanad kombed ja pruugid üliwäga tihti ebausuga ühendatud on, siis käidagu ka siin wiimaks kõik need punktid läbi, mis meie ju ülemal № I all kawaks kokku oleme seadnud (“Wanad kombed ja pruugid”) ja kirjutatagu üles, mis kombetes ja pruukides ebausku leida.

Sellega lõpetan oma juhatuse. Uurimise põllul enesel ei ole sellega küll weel ots tulnud, tema on otsata, aga paluja peab piiri panema, kui tema palwe täitmist tahab loota. Ja seda loodan mina südamest, sest mull on see kindel arwa­mine, et meie Eesti isamaalased mitte tuimemad ei ole, kui meie naabrirahwad. Need on oma esiwanemate wana elu uurimiseks palju tööd teinud ja kallid teadusi suure hoolega walge ette toonud. Meie wõime seda niisamati teha, meie tahame ka niisamati teha. Küll on üksikud auu wäärt uurijad, nagu juba ülemal nimetatud Dr. Kreutzwald ja Dr. Wiedemann ja weel mõned muud, ka Eesti muinasteadust uurinud ja tänuwäärilist kirjatööd sellel põllul teinud, aga weel enam tuleb teha. Nimelt peab kindla plaani järele ja igas kihel­konnas materjaali korjatama, rohke ja mitmepoolse abi ja osawõtmisega. Ma olen katsunud oma praeguse kirjutusega äratada, meele tuletada, juhatada, olgu siis armsad lugijad lahked ja wõtku minu palwet kuulda. Saadetagu mulle sõbra­likult, mis kellelgi wõimalik on. Kõigist punktidest, mis siia üles pandud, ei jõua keegi korraga ehk üksi materjaali koguda, — see ei ole ka minu mõte. Walitsegu igaüks wälja, mis temale sünnis ja wõimalik. Küll üle suure hulga tuleb siis aega mööda nii palju teadusi kokku, et neist korrapäralist ehitust wõib üles teha. Saagu siis suguwendade ja suguõdede armastuse abiga meie esiwanemate elupilt wõimalikult täie­line ja nägus. Et osawõtjad täiesti teaksiwad, kui kaugel meie ühine töö on, siis saan iga kuu saadetud materjaalist awali­kult seitungi läbi aru tegema, kust ühtlasi ära nähakse, kes sest isamaa tööst osa wõtab, mis on saadetud ja kust iga lisa ehk ehitusekiwi on tulnud.

Sellega hakatagu pääle! Minu sulg aruannete kirjutami­seks on ju walmis.

Dr. J. Hurt.

St. Peterburis, 11. Märtsil 1888

«Olewik» 1888, nr. 8, 9, 10, 12.