Mine sisu juurde

Lehekülg:Alutaguse metsades. Parijõgi 1937.djvu/123

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

„Ilmaaegu! Rumal olid, et ei tahtnud. Kus sa siis nüüd elad ja mis teed?“

Kui selgub, et elan linnas, hakatakse pärima, kui suured majad on linnas, kas nii suured nagu nende maja.

„On suuremaidki.“

„Kas nii suured nagu meie maja, tallid ja aidad kokku?“

„Nii suured ehk on.“

„Kas veel suuremaid on?“

„Küllap on.“

„Kas nii suuri maju on, nagu kõik Tudulinna majad kokku?“

„Nii suuri küll vist ei ole.“

Siis lubab see väikemees kindraliks saades ise nii suure maja ehitada. Siis on tema etem mees kui Jaan siin kodus ja rammu on tal siis ka rohkem. Kas ma seda tean, et tema nimi on Ants?

Vahepeal saan pajupilli valmis. Ants haarab selle kohe enda kätte, läheb jälle marssima ja hakkab sõjasarve puhuma — pajupillist on saanud sõjasarv.

Nüüd tuleb vanaperemees saunast ja teatab, et kõik on valmis ja ving välja löödud. Teeme tubli Alutaguse sauna. Jaan on nagu täismees, ajab jalad laval püsti ja vihtleb nagu elupõline saunataja. Kindral Ants aga hakkab virisema, kui isa ta pead peseb ja seep sealjuures silma läheb.

„Ära nuta,“ püüan poissi rahustada. „Vaata, kui sinust sõjamees saab, siis võib sõjas püssi-

123