Mine sisu juurde

Lehekülg:Tõde ja õigus V Tammsaare 1936.djvu/33

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

oli kord minu elu algus Vargamäel ja nüüd on kõik enne möödas, kui mina jõudsin mulda minna. Minu töö ja teod on juba enne mind maetud. Kas sina, Indrek, tead, mis niisuke asi inimesele tähendab?“

„Tean, isa,“ vastas Indrek.

„Ennem oleks võind ma samuti jalutuks jääda nagu vana sauna Madiski. See oleks mulle isegi parem olnd, sest siis poleks ma seda kõike oma silmaga näind,“ arvas isa.

„Kas kadunud sauna Madise labidad peaksid veel elus olema?“ küsis Indrek.

„Ah need, kellega ta kraavi kaevas?“ küsis isa nagu arusaamatuses vastu.

„Just need,“ kinnitas Indrek.

„Mättalabidat nägin ma veel tänavu kevadel lakaotsal, aga teistest ei tea ma midagi. Aga milleks sul seda?“ imestus isa.

„Ah milleks?“ küsis Indrek vastu. „Aga ma ju sulle ütlesin, et tulin Vargamäele sunnitööle.“

„Tahad siis sina hakata vana kadunud sauna Madise tööd jatkama?“

„Kui õige katsuks,“ vastas Indrek nagu naljatades ja lisas seletuseks: „Selleks ma ju need pikad kummsäärikudki kaasa võtsin.“

Isa ei vastanud selle peale hulgal ajal sõnagi. Viimaks lausus ta nagu endamisi:

„Ei minu vanainimese pea saa selle ilma asjust enam midagi aru. Mis ütleks küll Hundipalu Tiit, kui ta sinu sõnu kuuleks, sest tema oli just see, kes andis hoogu takka, et ma laseks su minna esteks kirjutaja juurde, siis linna. Ja nüüd tuled sa ise tagasi, tahad tulla kadunud sauna Ma-

33