Mine sisu juurde

Lehekülg:Tõll ja ta sugu. Eisen 1927.djvu/31

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

saareks hüüdma, kuid hiljemini väänasid saarlased nime Küpassaareks (Eesti Kirjameeste Selts V, lk. 370).

Tõll ei avalda mitte ainult Saaremaal oma jõudu, vaid ka Hiius. Korra Käinast Kärdla poole minnes hakkab tal nälg; ta palub mitmes kohas süüa, aga asjata. Tubala külas annab keegi naisterahvas talle terve leiva. Leiba süües kuuleb Tõll naiselt, et neil raske külast välja pääseda: igal pool sood ees. Tõll lubab aidata; võtab kinda, ajab mulda täis, läheb sohu, raputab kindast mulla maha. Mullast tekib Tubala mägi. Tänu täheks leiva eest teeb Tõll mäe äärde veel tee, mida mööda Tubala elanikud külast hõlpsasti välja pääsevad kaugemale Hiiumaale. Siin tuletab Tõll Kalevipoega meelde. Viimane teeb Kreutzwaldi lugulaulus sängi, kandes seks hõlmaga liiva kokku (XI, 230—236). Muidu kannab Kalevipoeg rüpes kive sillaks (E. 47235; 47857), kotis liiva teeks (seljandikuks) Tallinna ja Võru vahel (E. 42207); liiv pudeneb hõlmast maha, tekitades mäeselja (E. 46058) jne.

Seegi kindast mulla või liiva väljaraputamine ja mäe või tee tegemine on tuttav rahvusvaheline motiiv. Taanis kavatseb hiid Själlandist tee teha Jyllandi ja viib selleks kindaga liiva (E. T. Kristensen, Dansk Sagn III, 230). Samasugune lugu kordub hiiuga Viiles (sealsamas, 237), Gudumis (nagu eelmine, 246) jne. Grimm teab, et Sonnerapis hiid Lars Krands, keda talumees vihastanud, rannalt kindatäie liiva toonud ja talumehe maja selle alla matnud (Deutsche Mythologie I, lk. 445).

Kõik need tööd ja teod, aga palju muidki avaldavad Tõllu hiiujõudu, mis Kalevipoja omast kuidagi taha ei jää. Tõll võib jõu poolest teiste maade hiidude kõrvale astuda, ei tarvitse isegi Atlase ja Svjatogori kõrval häbeneda; niisama võib ta Ilja Murometsale kätt anda, kes sõnadega lubab isegi maakera üles tõsta, kui mingisugune sammas küüniks maa pealt taevasse (Афанасьев, Поэтическія воззрѣнія II, lk. 679). Viimased hiiud peale Murometsa esinevad aga juba isikustatud mägedena ega tule seepärast siin pikemalt küsimusse.

Ühes suhtes erineb Tõll märksa Kalevipojast ja muist vägimeestest. Vägimeestel on tavalisesti suur jõud napilt mõõdetud tarkusega paari pandud; öökullid ei ole veel suutnud nende eluasemetele tungida. Suure füüsilise jõuga ei suuda hiiud kaugeltki seda korda saata, mida väikesed intellektuaalsed isikud kasina füüsilise jõuga. Alati ilmub rohke toore loodusejõu ja väikese füüsilise, aga intellektuaalse jõuga varustatud isiku vahel see vahe, et


29