"Roheline rist" pidas Tartus kongressi
| ||||||
Põhjakotkas ja kure nokk pidid ajama kongressi lõhki. ― 8 tundi pidevat tööd.
[muuda]Pühapäeval [5. juulil 1936] kell 10 algas Tartus Kaubandus-tööstuskoja ruumides Eesti loomakaitse liidu VIII üleriiklik kongress, millest osa võttis 13 loomakaitse seltsi poolt 32 saadikut. Kun päevakorras oli 15 punkti ja et kongress kujunes erakordselt vaielus- ja elevusrikkaks, kestis koosolek ühtejärge 8 tundi. Kongressi juhatajateks valiti härrad Methusalem Nõmmelt ja Kase Tartust. Sekretariaati härrad Kompus, Larsen ja prl. Vaigu. Järgnesid tervitused, mille järele otsustati saata tervitustelegrammid riigivanemale ja kaitsevägede ülemjuhatajale. Eesti loomakaitse liidu esimees dr. Vau, kes viibib praegu välismaal, oli saatnud kirjaliku tervituse.
Inimese ja looma vahel lepinguline vahekord.
Referaadiga loomakaitse küsimusest esines A. Tamm. Kõneleja andis huvitava ülevaate loomakaitse arenemisest ajaloo vältel. Kõneleja leidis, et näiteks peremehe ja hobuse vahel on juriidiliselt lepinguline vahekord, kusjuures üks on tööandja ja teine on töövõtja. Tulevikus võivat asi kujuneda nii, et kui keegi ostab laadalt hobuse, siis ostu-müügilepingu tehingu juures peab uus omanik sõlmima ostetud hobuse kohta loomakaitse seltsiga lepingu, kus on hobusega ümberkäimise tingimused kindlaks määratud, mida peremees peab täitma.
Liidul on kavatsus anda edaspidi suurte teenete eest loomakaitse alal “Rohelise Risti” ordeneid. Liidu juhatus on välja töötanud ka vastava statuuudi ja esitab kongressile kinnitamiseks kavandi.
Põhjakotkale kure nokk!
Liidu juhatuse poolt esitatud “Rohelise Risti” ordeni kavandi juures puhkevad ägedad vaidlused. Leitakse, et kavandil esinev põhjakotka kujutis ei sobivat loomakaitse ülesandega, sest kotkas olla röövlind. Advokaat Karlson leiab pealegi et põhjakotkas polevat eestipärane. Tekib äge vaidlus põhjakotka pärast A. Tamme ja kongressi juhataja Methusalemi vahel. Koosolek muutub kärarikkaks. Juba kostavad hüüded: “Lähme ära! Nõmmelased, lähme ära!” Kongress jatkamine ripub juuksekarva küljes. Methusalem soovitab naljatoonis panna kotkale kure nokk ette ja arvab, et see on siis ka vastuvõetav A. Tammele. See kallab veelgi õli tulle. Mõned kongressi saadikud on juba garderoobis ja tahvad lahkuda. Neid palutakse tagasi. Viimaks lepivad A. Tamm ja kongressi juhataja Methusalem käeandmisega ära ja kongress rahuneb.
Uued vaielused puhekevad aga liidu poolt väljatöötatud
loomakaitse seaduse kava
vastuvõtmise juures. Siin löövad agaralt ka juudid kaasa, kuna neid riivab rituaaltapmise keeld, mis on liidu loomakaitse seaduse kavas ette nähtud. Seaduse kava järele on keelatud loomade tapmine ilma eeluimastuseta. Advokaat Karlson leiab, et seadus olla eluvõõras ja meie oludes enneaegne.
Kas rituaaltapmine on loomapiinamine?
Juut Kropmann tsiteerib teadusmeeste arvamusi rituaal loomatapmise kohta ja leiab, et see ei valmistavat loomadele suuremat valu ja piina, kui seda on hariliku viisi järele tapmine. Vastuväitena tuuakse teiste teadusmeeste arvamusi, kus on vastupidine seisukoht. Juudid ähvardavad loomade rituaaltapmise keelu korral tuua liha väljamaalt. Kauakestvate vaieluste järele “poolt” ja “vastu” võetakse teiskordsel hääletusel liidu juhatuse poolt väljatöötatud loomakaitse seaduse kava esitatud kujul vastu 18 häälega poolt ja 9 häälega vastu.
Uus liidu juhatus valiti 7-liikmeline, kuhu valiti härrad: Methusalem Nõmmest, dr. Vau Tartust, Paulson Nõmmest, Matto Tartust, Tamm Tallinnast, Sallert Nõmmest ja prl. Vaigu Nõmmest.
“Rohelise Risti” ordeni küsimusest põhjakotka kujutisega saadi üle sellega, et see küsimus otsustati jätta järgmise kongressi otsustada.