Abja linawabrik

Allikas: Vikitekstid
Lühiandmed
Pealkiri: Abja linawabrik
Alapealkiri: Wabrik annab päewas kolm kaalu linu
Allikas: Postimees, 29.august 1925, nr. 232, lk. 4.
Artikkel Vikipeedias

Ühistegelise linaharimise ja müügi korraldusega on Abja linawabrik üleriigilise kuulsuse omandanud. Wabrik wõtab linu wastu praegu ainult keskkorralduselt "Eesti Lina" saades kaalu harimise eest 6000 mrk. ümber kasu.

Linawabrik asutati 1913. a. ja teda on järk-järgult täiendatud. Alguses hariti ainult linu, nüüd on juure asutatud linaseemne kookide ja jahu tehas, jahuweski ning lauawabrik. Wabrikusse wõetakse wastu leotatud ja leotamata linu. Leotatud linadelt makstakse 300 m. ja leotamatutest 200 m. ümber puud. Tänawu on rohkesti lina kaswatatud, mis aga wihmase kaswuaja tõttu nõrga kiuga on. Wabrikusse toodud linad sorteeritakse pikkuse ja jämeduse järele jaasetatakse likku. Leotamiseks on 44 ligu, mis kõik ühe suure katuse all asuvad. Leod on ehitatud raudbetoonist, nende pikkus on 22 jalga , laius 14 jalga ja sügavus 4 jalga. Korraga wõib leotada üle 4000 puuda linawarsi. leotamine sünib puhtas 20 kraadises soojas wees, mida alaliselt uuendatakse. leotamine kestab 3 - 4 päeva, mille järel linad nurmele kuiwama laotatakse. Kuiwad linawarred pannakse laduse, kust nad järk-järgult harimisele lähevad.

Linapuhastamiseks wõeti hiljuti tarwitusele uus Wansteentiste süsteemiline linaharimismasin. Masinas on mehaaniliselt ühendatud lina murdmine ja ropsimine ja wõib kaheksatunnilise tööpäeva jooksul kolm kaalu puhast kiudu anda. 1000 pd. linawartest saadakse puhastamisel 200 pd. puhast lina. harimisele tulewad õhukuiwad linawarred. Masin töötab wõrdlemisi rahuldawalt ja ei purusta kiudu. Buhastatud lina sorteeritakse kui headuse järele, kuna takud weel järgmistes masinates haritud ja pressitud saawad. Tehnilisel linaharimisel on lina ühe järgu wõrra kallim kodus puhastatud linast.

Linaseemne ümbertöötamise ja pressimise osakonas tehtakse seeme puhtaks, peenendatakse sellekohastes masinates. bressimise tulemusena saadakse seemnekoogid ja linaõli. Linaõli keedetakse wärnitsaks. Ekstraktsiooni teel saadakse seemnekookide asemel jahu, mis karjale tulusam sööta. Jahus on 23 prots. ja kookides 28 prots. munawalget. Filtreeritud linaõli läheb samuti keetmisel wärnitsa walmistamiseks.

Wärnitsa keetmiseks on kaks waati 100 puudalise mahuga. Päewa jooksul wõib walmistada kuni 200 puuda wärnitsat.

Jahuweskis töötatakse kahe paari kiwidega. Muretsetud on ka waltsidega püüliweski. laualõikamine on wabrkust eraldatud, kuna teised tööstused ühes hoomes asuwad. Kõik masinad saawad liikumisjõu 250 hobusejõuliselt aurukatlalt. Aurukatla kütteks tarwitatakse puid, saepuru ja linaluud.

Linawabrikus on oma elektriwalgustus ja wee torustik. Töölisi on hooajal 150 - 160 ja ametnikke 20 ümber. Balk tõuseb töö oskuse wilumisega. Töölistele on wabriku lähedale elamiskorterid ehitatud, mis elektriga walgustatud. Wabriku juures on awatud töölistele lugemislaud ja raamatukogu, mida maksuta tarwitada wõib. Linawabrikus on linaasj. ala wõim. ka wõrdlemisi soodsail lingimusil praktiseerida, Braktikante wõetakse igal aastal 15 ümber ja neile maksetakse kuus 4000 m. ühes korteri ja walgustusega. Wabrik töötab praegu osaühingu alusel.

Allikas[muuda]