Ajutise Walitsuse deklaratsioon

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Ajutise Walitsuse deklaratsion
Ilmunud 30. novembri 1918 Riigi Teatajas nr 3.

Ajutise Walitsuse deklaratsion.

Maanõukogu rühmade kokkuleppel on Ajutise Walitsuse uus koosseis järgmine:

Pea- ja sõjaminister — Päts,

Töö- ja hoolekandeminister — Rei — peaministri asetäitja,

Wälisminister — Poska,

Siseminnister — Peet,

Põllutööminister — Strandmann,

Rahaminister — Kukk,

Haridusminister — Luts,

Kohtuminister — Jaakson,

Tööstus-kaubandusminister — Köstner,

Toitlusminister — Raamot,

Teedeminister — Säkk,

Täiswõimulise ministrina sõidab wäljamaale Eesti wabariigi saadikuna Tõnisson.

Rahwuste ministrite kohad on weel wabad.

Pärast ministrite nimekirja ettelugemist kandis peaminister Päts järgmise Ajutise Walitsuse deklaratsiooni ette.

Ajutine Walitsus wõtab Eesti wabariigi tüüri raskel ja wastutusrikkal ajal oma kätte. Tarwis kõik kohalikud asutused luua, riigi piirid pealetungimise wastu kaitsta ja riigikassale kindel alus panna — need ülesanded seisawad esimesel paigal; ainult siis, kui need nurgakiwid pandud, on Ajutisel Walitsusel wõimalik rahulikult põhjalikkude uuenduste rajamisele asuda.

Eesti Wabariigi sisemises elus oleks esimene ja peaülesanne Asutawa Kogu walimised läbi wiia Maanõukogu poolt wastuwõetud walimise seaduse põhjal, mis walimise üleüldisel, ühetaolisel, salajasel, otsekohesel ja proportsionalsel alusel kindlustab, sugu peale waatamata 20-aastasest wanusest peale. Nende walmiste teostamisel tõotab Ajutine Walitsus õigusluse ja seaduslikkuse piirisid kaitsta ja igasuguse seadusewastase surwe wastu, tulgu see kust poolt tahes, oma wõimu täiel mõõdul maksma panna.

Et julgeolek ja seaduslik kord Eesti riigis igakülgselt teostatud oleks, tahab Ajutine Walitsus ennast kohalikkude omawalitsuse asutuste peale toetada, wiimaste seisukorda selleks kindlustada ja nende tööwõime tõstmiseks uusi seaduste eelnõusid walmistada, mille abil kohaliku omawalitsuse wähema üksuse suurus oleks kindlaks määratud ja omawalitsuse asutuste järkude wahekord kindlale alusele seatud.

Wähemuses olewate rahwuste kulturaliste ja poliitiliste huwide kaitseks mõtleb Ajutine Walitsus kindlad eeskirjad walmistada ja need kohe maksma panna, et rahwusliste hõõrumiste ärkamist ära hoida.

Üks tähtsamatest ülesannetest Ajutisel Walitsusel on maaküsimuse ettewalmistamine Asutawa Kogu jaoks. Selleks on kõige pealt waja, et maatagawara puutumata maad hariwa rahwa jaoks alal hoitaks. Ajutine Walitsus on uuesti maksma pannud weneaegse seaduse, mille järele maa müümine ja pantimine keelatud on. Kuid sellest on wähe. Põllupidamise elawal ja surnud inwentaril on suur tähtsus maaolude korraldamisel ja ka praegusel raskel ajal toitlusküsimuse lahendamises. Sellepärast tahab Ajutine Walitsus Maanõukogu poolt wastuwõetud seadust, mis inwentari kontrolli alla paneb ja walitsust õigustab metsade laastamist takistama, juhatuskirja rutulise walmistamisega kohe üle maa täiel mõõdul ka tegelikus elus maksma panna. Põllupankade uuele alusele seadmiseks tahab Ajutine Walitsus weel enne Asutawa Kogu kokkutulekut tarwilikud uuendused oma määrustena maksma panna. Põllumeeste elukutselise esituse loomine põllutöökoja näol on hädasti tarwilik; selles esituses tahab Ajutine Walitsus kõikide põlluharijate liikide huwide kaisele waba wõimaluse luua. Ka seda esitust tahab Ajutine Walitsus enne Asutawa Kogu kokkutulekut teostada. Põllutööliste-seaduse läbiwaatamise wõtab Ajutine Walitsus kohe käsile ja tahab sealt kõik ajast iganenud korraldused ära kaotada. Ajutine Walitsus tahab kohe sammusid astuda, et temal tulewaste suurte põllumajandusliste uuenduste läbiwiimisel tarwilised tehnilised tööjõud ette walmistatud ja korraldatud oleks, et Asutaw Kogu maaküsimust lõpulikult ära otsustada ja kiirelt elus läbi wiia wõiks.

Tööstuse alal püüab Ajutine Walitsus sõja, korralageduse ja Saksa okupatsiooniwõimude poolt purustatud ettewõtteid uuesti jalule aidata, neile küttematerjali ja tooresaineid kätte toimetada ja nende saaduste turgusid leida aidata. Senini töötas meie suurtööstus ainult Wenemaa turu tarwis. Nüüd, kus see turg kadunud, on tarwis uusi leida. Neid wõib kohe leida osalt Lääne-Euroopas, osalt Wenemaast lahutatud ääreriikides, peaasjalikult Ukrainas. Esialgseid läbikäimise- ja kaubalepinguid tahab Ajutine Walitsus nende riikidega kohe teha.

Eesti piiridest käib suurem transidi tee Soomest ja Skandinawiast Wenemaale ja Wene ääreriikidesse. Selle transidi kergendamist saab A. W. igatepidi toetama. Siin seisab esimesel plaanil sadamate ja iseäranis Tallinna sadama korraldamine, mille eeltööde juurde kohe asuda tuleb, et selleks tarwilikka suuremaid rahasummasid üleüldise rahu järele kohe oleks wõimalik Tallinna uue wabasadama ehitamiseks liikuma panna.

Eesti mereasjanduse edendamiseks ja meremeeste hariduse eest hoolitsemiseks tahab A. W. kõige pealt uue meremeeste koolide wõrgu wälja töötada ja selleks eeltööd teha, et Eesti riigi piirides meremehed ka kõrgemat haridust oma elukutse nõuete kohaselt wõiksid saada.

Tööstajate ja kaupmeeste proportsionalse esituskogu (Tööstuse ja Kaubanduse koja) tahab A. W. juba enne A. K. kokkutulekut elule kutsuda. Olemasolewate esitustega tahab walitsus kontaktis töötada.

Tööliste kohta tulewad kohe kõik need töökaitse ja tööliste kinnituste seadused maksma panna; osalt on see juba sündinud, nii on 8-tunniline tööpäew juba maksew. Enne Saksa okupatsioni kindlaksmääratud palganormide maksmapanemiseks tahab Ajutine Walitsus kohe tegelikka sammusid astuda. Tööpuuduse pehmendamiseks ja ärakaotamiseks wõtab walitsus kõige energilisemad abinõud tarwitusele.

Eesti, kui wabakaupluse riik, peab raudteewõrgu looma, mis mitel sihil tema rannas lõpeks ja ühtlasi Wenemaale waba ja takistamata kaupade läbiwedu wõimaldaks. Selleks on kõigepealt tarwis hoogsasti eeltöösid jatkata, et kõige pealt Tallinna ja Moskwa otsekohe raudteega ühendatud oleksid. Uute politiliste wäljawaadete kohaselt tuleks sellele teele kohane siht leida ja selle teostamsieks kapitali koondama hakata. Ajutine Walitsus asub ka eelnõude wäljatöötamisele, et juurdeweo teedewõrku laiendama hakata. Kodumaa weeteede korraldamiseks ja eeltööde tegemiseks tahab Ajutine Walitsus kohe nõukogud elule kutsuda, kus kohalikud huwid mitmekülgselt esitatud oleks.

Maanteede wõrgu läbiwaatamisele, uute teejärkude jagamisele ja seaduste eelnõude walmistamisele, kuidas meie maanteesid paremale järjele tõsta, asub Ajutine Walitsus kohe. Niisama pandakse kõige suuremat rõhku selle peale, et post ja telegrahw kohe tegewusesse astuksid ja kõnetraadiwõrk laieneks ja rahwale kättesaadawamaks muutuks.

Raudteede, telegrahwi ja posti teenijate ja ametnikkude palga ja tööolude parandamine on üheks tungiwamaks walitsuse ülesandeks.

Julgeolek ja seadusline kord on ilma kohtute kaastegewuseta wähe kindlustatud, sellepärast paneb Ajutine Walitsus kõige suuremat rõhku selle peale, et kohtud uuesti oma tegewust algaksid. Selleks on kõigepealt tarwis kohtute wõimupiirid kohtuasutuste järkude wahel uuesti ära jaotada. Kõigepealt peab wallakohus, kui seisuseline kohus, jäädawalt kaduma, rahukohtunikkude wõrku tuleb laiendada ja nende wõimupiirisid tõsta, sedasama tuleb kogude ja ringkonnakohtu kohta teha. Kõrgemaks kohtuks tuleb Riigikohus luua. Sellekohased seadused on maksma pandud. Ajutise Walitsuse kohuseks on neid seadusi tegelikult oma määrustega teostada. Kõik kohtud peawad Eesti kui riigi ja elanikkude enamuse keeles oma asju õiendama, kuid ka teistele Eesti riigis wähemuses elawate rahwaste keeltele antakse tarwilikud õigused, mille kohta kindlad eeskirjad kohe Ajutise Walitsuse poolt wälja töötatakse.

Rahwahariduse alal on Ajutine Walitsus sunnitud kõige pealt wenestamise ja saksastamise katseid lõpetama. Koolid tulewad rahwuslisele alusele seada, rahwusliste segakoolide lõpetamine wiidakse kõige kiiremalt läbi. Rahwakooli aluste laiendamise eeltööd wõetakse kohe käsile sel sihil, et üleüldist, sunduslist ja tasuta rahwakooli pikema õpeaja ja laiema kawaga teostada. Kõikide koolide walitsemine koondatakse ühe ministeeriumi wõimkonda. Ülikoolide ülewõtmise ja uuestiawamise wõimaluse laiendamiseks wõetakse kõige kiiremad abinõud tarwitusele. Wäljaspool kooli hariduse edendamiseks tahab Ajutine Walitsus seltskondlisele algatusele wõimalikult awarad piirid luua. Elukutse-koolide asutamiseks ja nende arendamiseks tahab Ajutine Walitsus kõige laiemat toetust anda ja põllutöö-koolide wõrgu teostamise peale kõige suuremat rõhku panna. Ühtlasi teeb Ajutine Walitsus oma ülesandeks hariduse alal töötajate elutingimiste parandamiseks eelnõusid walmistada.

Eesti riigi kassa oli tühi, kui Eesti iseseiswus wälja kuulutati. Ajutise Walitsuse wäljaminekud kaswawad aga iga päew, sellepärast on Ajutine Walitsus sunnitud kõige kiiremaid abinõusid tarwitusele wõtma, et oma wäljaminekuid katta. Tarwis on laenude näol riigi wäljaminekute katmiseks raha leida. Ajutine Walitsus peab sisemise laenu, mis juba Maapäewa poolt lubatud, teostamist kõige energilisemalt kiirustama, ühtlasi aga sammusid tegema, et wäljast rahalist abi saada, ja sellel sihil tegew olla, et Eesti raha üksusele ja riigipangale kindlat alust panna. Ajutise Walitsuse hool saab olema, et praegu walitsew mitme riigi maksuwahendite rohkus kaoks ja nende kurs rahaturu nõudmiste järele kujuneks. Rahaasutustele tahab Ajutine Walitsus selleks abiks olla, et tarwilik pöördeaeg ilma ärewuseta ja rahaturu wapustamista sünniks. Ajutine Walitsus asub kohe uute maksuseaduste wäljatöötamisele ja tahab juba enne Asutawa Kogu kokku tulemist mõned otsekohesed maksud läbi wiia.

Riigi eelarwe kindlale alusele seadmiseks teeb Ajutine Walitsus kõik tarwilikud sammud ja tal on kindel tahtmine Asutawa Kogu kokkutulekuks juba ülemineku ajajärgust läbi jõuda ja et riigi eelarwet walmis kujul uuele walitsusele üle anda, mis Asutawa Kogu poolt ametisse seatakse.

Toitlusalal tahab Ajutine Walitsus kindla kontrolli abil kõik toiduained nii ära jaotada, et nende wäljajaotamine ilma katkestamata sünniks. Leiwanormi tahab Ajutine Walitsus suurematas linnades juba lähemal ajal tõsta, isearanis rasket tööd tegewatele rahwakihtidele. Et toiduainete hindade tõstmiseks takistusi teha, tahab A. W. toiduainete wäljaweo takistuseks kõige mõjuwamad abinõud tarwitusele wõtta ja selle eest hoolt kanda, et Eesti sadamate kaudu juba lähemal ajal oleks puuduwaid toiduaineid sisse weetud. Puskari tegemise wastu tahab Ajutine Walitsus kõige mõjuwamad abinõud tarwitusele wõtta.

Et Eesti riigile teiste riikide poolt olemasolemise õigust kindlustada, selleks tahab Ajutine Walitsus kohe sellele alusele asumiseks eeltöösid teha, et Eesti erapooletu ja wabakauplemise maa on, kes ühtlaselt sõbralikus wahekorras kõigi rahwastega elab. Eesti riik on rahwa enesemääramise õiguse põhjal tekkinud ja sellele õigusele tahab Ajutine Walitsus kaitset ja tuge suurriikide poolt leida. Ajutine Walitsus teeb sammusid selleks, et tema esitajad wälismaal, iseäranis rahukonwerentsil suudaksid Eesti iseseiswusele rahwuswahelises elus kindla aluse panna. Selleks tahab Ajutine Walitsus juba lähemal ajal omale wäljamaal erikordse esituse luua, mis ühe Ajutise Walitsuse liikme juhatusel seal töötaks.

Kõiki neid ülesandeid wõib Ajutine Walitsus ainult siis teostada, kui noort wabariiki lastakse rahulikult arenda, kui ta kõike oma jõudu wõib rahuliku ülesehitawa ja loowa töö peale juhtida. Eesti rahwas tahab kõigi rahwastega rahus elada ning heas läbisaamises olla, tema ei tungi teiste peale, ei ihka wõõraid maid ja rahwaid oma külge liita. Kuid Eesti piiri ähwardatakse wäljatpoolt. Eesti idapiiri ääres seisawad sõjariistus salgad, kes walmis on meie rahulikule maale tungima, et siin korralagedust sünnitada, rahwa enesemääramise õigust rikkuda ja demokratlisele alusele seatud riigikorrale tõsiseks hädaohuks olla. Wõõra, Eesti rahwast seni rõhunud rahwa ülemwõim on jälle wabastatud Eesti peale tungimas. On teateid, Wene sõjawägede juhataja on korralageduse puhul nälgiwatele Wene salkadele meie maa, kui rikkaliku saagi peale näidanud, kus rahwa käest arwatakse toiduaineid sõjariistade abila ära riisuda ja wäewõimul wälja wedada. See hädaoht on suur ja tõsine, sest meie rahwa ja riigi wastu on suur rahwameri oma esimesed wäed liikuma pannud. Ajutine Walitsus on sunnitud olnud Eesti riigi kaitseks Eesti rahwawäe lipu alla kutsuma, esialgselt wabatahtliste kokkukutsumise näol, nüüd aga ka mitme aastakäigu sunnikutse wälja kuulutama. Ajutine Walitsus loodab, et Eesti rahwas äratundmisele on jõudnud, et nüüd meie ja rahwa saatus jäädawalt rahwaste ees otsustada on. Suudame meie oma riigis sisemist korda ja iseseiswust kaitsta, siis on Eesti rahwale waba arenemise wõimalus kindlustatud. Ei ole meil küllalt arusaamist oma rahwa tulewikust, ei pane me kõik waimlised ja waralised jõud kodumaa kaitseks liikuma, siis on ka meie iseseisew tulewik wäga kahtlane.

Sellepärast loodab Ajutine Walitsus, et kui ta riigikaitse otstarbel rahwa käest kõige suuremaid jõupingutusi nõuab, kui ta hädakorral kõik teowõimelised mehed lipu ala kutsub oma riiki wägiwalla wastu kaitsma, et see kutse ka tegelikult ühemeeleliselt toetust leiab, Ajutine Walitsus loodab, et see kõrge kogu kui praeguse Eesti riigi kõrgema riiklise wõimu kandja Ajutist Walitsust sel sihil toetab ja Ajutise Walitsuse eeskawale, mille kestwuseajaks ainult wahaeg kuni Asutawa Kogu kokkukutsumiseni on, oma usaldust ei keela.

Pärast deklaratsioni ettelugemist pani maanõunik Parts dem. rühma poolt järgmise ülemineku wormeli ette:

"Ajutise Walitsuse deklaratsioni ära kuulates awaldab Maapäew Ajutisele Walitsusele täit usaldust ja loodab, et tema oma awaldatud programmi kõige hoo ja jõuga teostab."

Selle wormeliga ühinesid maaliidu, rad.-demokratide, tööerakonna ja Eesti s.-d. tööliste partei rühmad. S.-r. rühma nimel teatas maan. Kärner et kuna s.-r. rühm walitsuse kokkuseadmisest osa ei wõtnud, siis ta loomulikult ka wormeli hääletamisest tagasi hoiab.

Hääletamisel wõtab Maanõukogu wormeli kõigi maanõunikkude häälte enamusega 4 maanõuniku erapooletuks jäämisel wastu.