Deklaratsioon Eesti astumisest NSV Liitu
| ||||||||||||
Eesti rahvas oli paljusid aastaid kannatanud reaktsioonilise kurnamisrežiimi surve all, alistatud röövimisele ja orjastamisele ning määratud vaesusele ja poolnälgimisele.
Eesti tööliste ja töötava intelligentsi osaks oli krooniline tööpuudus ja täielik ebakindlus homse päeva eest. Eesti talurahvas kannatas maata oleku, maa nappuse, võla ning riigimaksude koorma, liigkasuvõtjate ja spekulantide surve all.
Reaktsioonilik klike majandamine on viinud riigi ummikusse.
Eesti rahvamajandus viidi langusele, ta tootmisjõud ei arenenud, rahva juurdekasv vähenes alatasa, rahvuslik sissetulek langes ikka rohkem, rahva võlad kasvasid üha, tööstus sattus ikka rohkem sõltuvusse väliskapitalist. Põllumajanduse saatus oli maailmaturu tujude võimuses. Nii suurenes ikka enam Eestile hukatuslik poliitiline ja majanduslik sõltuvus imperialistlikest röövijaist, välismaakapitalistidest ja pankuritest.
Endise reaktsioonilise režiimi rahvamajanduse poliitika viis Eesti hukkumise äärele. Eestit ähvardas hädaoht muutuda imperialistide saagiks.
Ajal, kui Eesti rahva kõige elulisemad huvid nõudsid kõige tihedamat ja kõigekülgsemat koostööd Nõukogude Liiduga, ehitas endiste Eestis võimulolijate klike rahva kahjuks kunstlikke müüre Eesti ja NSV Liidu rahvaste vahele. Oma klassi kasuahnitsemise kitsaste raamide huvides ta külvas vaenu meie rahva ja NSV Liidu rahvaste vahele; arendades inimvihkavat šovinismi ta püüdis kõigiti segada meie ja Nõukogude rahva vennalikku lähenemist, takistada sõpruse ja tiheda, kindla liidu kujunemist meie suure naabriga — võitmatu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduga. Endine valitsus asus murdma Eesti ja NSV Liidu vahel 28. septembril 1939. a. sõlmitud lepingut ja tõukas meie rahva sõja ja hukkumise teele.
Rahvaste sõpruse teostamise asemel reaktsiooniline klike tallas jalgade alla Eestis elutsevate vähemusrahvaste algelisemad õigused, igapidi õhutades ja provotseerides rahvaste-vahelist vaenu.
Nüüd, kui Eesti rahvas on purustanud vana surve ja õiglusetuse režiimi ülemvõimu, on võtnud enda kätte oma kodumaa saatuse ja astunud välja avarale ja selgele uue elu ehitamise teele,
on saabunud suur ajalooline tund
mil Eesti rahva tahe, miis on väljendust leidnud kogu rahva hääletamises, maksma panna kindel liit ja purustamatu sõprus Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel, peal leidma seadusandliku kinnituse.
Riigivolikogu on veendunud selles, et ainult Eesti astumine NSV Liitu kindlustab meie riigile täieliku suveräniteedi, meie rahvale vaba rahvusliku arengu, meie tööstusele, põllumajandusele ja rahvuslikule kultuurile õitsengu, Eesti rahva materiaalse ja kultuurilise heaolu võimsa tõusu ja meie armastatud kodumaa hüvangu.
Eesti töötav rahvas on ammu seotud NSV Liidu rahvastega vennalike sidemete kauddu ühises revolutsioonilises võitluses tsarismi, kapitalismi ja mõisnike vastu, kes rõhusid nii vene kui ka eesti töölisi ja talupoegi.
Eesti rahvas, astudes sotsialistliku maa vennalike rahvaste suurde peresse, viib
suurde arengusse meie rikkalikud loovad jõud
ja sammub käsikäes NSV Liidu töötava rahvaga uue elu ülesehitamise teele.
Ainult suure Nõukogude Liidu koosseisu ja Nõukogude vabariikide vennaliku pere üheõigusliku liikmena saab Eesti rahvas võimaluse tõsta oma majanduselu, arendada rahva kultuuri, kindlustada rahvaste üheõiguslikkust ning tagada rahu, leiba ja tõelist vabadust Eesti töötavale rahvale. Lähtudes Eesti rahva üksmeelsest tahtest Riigivolikogu otsustas:
Paluda NSV Liidu ülemnõukogu võtta vastu Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Nõukogude Liidu koossesu liiduvabariigina samadel alustel, millistel kuuluvad NSV Liitu Ukraina NSV, Valgevene NSV ja teised liiduvabariigid.
Elagu vaba Nõukogude Eesti!
Elagu suur Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit!