ENSV Teataja 1940 nr 73 art 1007

Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus "VNFSV Tsiviilkoodeksi, VNFSV Abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeksi, VNFSV Tsiviilprotsessi koodeksi ja VNFSV Kriminaalprotsessi koodeksi kehdmapaneku kohta"

ENSV Teataja 1940, 73, 1007

EPUB

Tekst

§ 1. Vastavalt NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusele 6. novembrist 1940 panna ENSV territooriumil alates 1. jaanuarist 1941 kehtima VNFSV Tsiviilkoodeks, VNFSV Abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks, VNFSV Tsiviilprotsessi koodeks ja VNFSV Kriminaalprotsessi koodeks, võtta samast ajast ENSV territooriumil kohaldamisele NSVL Ülemnõukogu poolt 16. augustil 1938 vastuvõetud NSVL, liiduvabariikide ja autonoomsete vabariikide kohtukorralduse seadus ning määrata järgmised ülemineku-eeskirjad.

§ 2. Isiku tsiviilõiguslikule seisundile, mis on kujunenud VNFSV Tsiviilkoodeksi ja VNFSV Abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeksi jõustumise hetkeks, kohaldatakse nende koodeksite vastavaid eeskirju.

§ 3. Aktid ja toimingud, mis on teostatud enne VNFSV Tsiviilkoodeksi ja VNFSV Abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeksi jõustumist, kehtivad ka siis, kui nad pole teostatud kirjalikult või notariaalselt, olgu siis et nad oma olemuselt on vastuolus sotsialistliku õiguskorraga.

§ 4. Kui aegumistähtaeg VNFSV Tsiviilkoodeksi ja VNFSV Abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeksi järgi on lühem sellest aegumistähtajast, mis on määratud seniste seadustega, siis selle lühema aegumistähtaja jooks võib alata üksnes nende koodeksite jõustumise päevast, kusjuures siiski sel juhul, kui seniste seadustega määratud pikem aegumistähtaeg peaks lõppema enne nimetatud koodeksitega määratud lühemat aegumistähtaega, aegumine loetakse lõppenuks seniste seadustega määratud aegumistähtaja möödumisega.

Eelmise lõike eeskirja kohaldatakse vastavalt ka seniste seaduste alusel määratud hoonestusõiguse tähtaegade kohta.

§ 5. Perekonnaseisu- (sünni-, abielu-, abielulahutus-, lapsendamis- jne.) aktide registreerimist toimetavad perekonnaseisuaktide linna- ja maakonnabürood ning linnade ja valdade täitevkomiteede sekretärid ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määramisel.

§ 6. ENSV kodanikkude kohta peetakse edasi perekonnaseisuregistrit ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi juhendi kohaselt. Teiste perekonnaseisuraamatute pidamist korraldatakse, kuni perekonnaseisuaktide sissekannete toimetamise üleliidulise korra laiendamiseni ENSV territooriumile, samuti Siseasjade Rahvakomissariaadi juhendiga.

§ 7. Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt 16. detsembril 1940 antud VNFSV Kriminaalkoodeksi kehtimapanemise seadluse § 2 alusel uuesti-läbivaatamisele kuuluvad asjad vaadatakse samas paragrahvis nimetatud kohtute poolt nende endi algatusel läbi esimese astme kohtu protsessi korras, kusjuures kohtul on õigus asja uuesti-otsustamisel arvesse võtta kohtutoimikus leiduvaid tõendeid. Uuestiläbivaatamisel ei või suurendada endiste otsustega määratud karistusi.

Enne 21. juulit 1940 tehtud kohtuotsused tsiviilasjus, mis ei ole pärast seda tähtaega olnud apellatsioonikorras kohtute otsustamisel, ei kuulu täitmisele. Need asjad vaadatakse poolte või prokuratuuri taotlusel läbi esimese astme kohtu protsessi korras kohtute poolt: jaoskonnakohtute poolt otsustatud asjad — rahvakohtute poolt, ringkonnakohtute poolt otsustatud asjad — samanimeliste kohtute poolt ja Kohtukoja poolt otsustatud asjad — Ülemkohtu poolt. Kohtul on õigus asja uuestiotsustamisel arvesse võtta kohtutoimikus leiduvaid tõendeid.

§ 8. Seniste esimese astme kohtute menetluses olevates otsustamata asjades jätkavad menetlust uuele koht- ja asialluvusele vastavad uued kohtud, kusjuures seniste ringkonnakohtute toimetustes olevais asjus, kuigi need alluvad rahvakohtutele, jätkavad arutamist ringkonnakohtud.

§ 9. Seniste kohtute esimese ja teise astme apellatsiooni- või kassatsioonikorras edasikaebamisele kuuluvate otsuste peale võidakse edasi kaevata ja proteste esitada uutes protsessikoodeksites ettenähtud kassatsioonikorras, samuti kuuluvad varem juba esitatud, kuid läbivaatamata apellatsiooni- ja kassatsioonikaebused ja -protestid läbivaatamisele kassatsioonikorras, kui need on esitatud jaoskonnakohtute otsuste peale, siis vastava ringkonnakohtu poolt, kui aga ringkonnakohtu või Kohtukoja otsuste peale, siis Ülemkohtu poolt, kusjuures kriminaalasjades viimased, kui ei ole aluseid otsuste tühistamiseks, kinnitavad endised otsused, kvalifitseerides kuriteo VNFSV Kriminaalkoodeksi järgi ja asendades endise karistuse uue vastava karistusega.

§ 10. Varem kohtuotsustega määratud karistuste ümberarvamisel Kriminaalkoodeksis ettenähtud karistusteks loetakse sunnitöö ja vangimaja raskuselt võrdseks vabaduskaotusega ja arest — paranduslike töödega.

§ 11. Protsessuaaltähtaegade kohta, mis alanud, kuid pole veel lõppenud enne VNFSV protsessikoodeksite jõustumist, kehtivad senised eeskirjad.

Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi Esimees Joh. V a r e s.
Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi Sekretär V. Te l l i n g.

Tallinn, 30. detsembril 1940.

Autoriõigused

• Tekst on avaldatud vastavalt Eesti "Autoriõiguse seadusele" (RT I 1992, 49, 615; RT I, 19.03.2019, 55), mille § 5 punkt 3 kohaselt ei rakendata autoriõiguse seadust "õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele".

Algallikas

Tekst avaldati: Eesti NSV Teataja (Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu asjadevalitsus, 1940), 31. detsembril 1940, nr 73, art 1007, lk 1120–1121.