Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu/Gustaw Aadolf
B. Rootsi walitsus[1] 1625–1710.
1. Gustaw Aadolf.
Gustaw Aadolfi õnneliku walitsuse pääle waadates peab igamees tunnistama, et see kuningas Eesti ja Liiwimaale nõnda palju hääd teinud, et teda ial ära unustada ei wõi. Kõigepäält pööris ta oma silmad usuasja pääle ja waatas, kudas ta seda wõis aidata. Kirikud oliwad waremetes ja koolid, kus neid mõnes kohas leiti, sest saadik kui mäletati, kinni. Et igal pool õpetajad ja koolmeistrid puudusiwad, ei olnud kuskil õiget usutundmist ega korralikku eluwiisi enam näha, ja seepärast oli Gustaw Aadolfil siin wäga palju tegemist. Ta säädis kirikud Rootsi wiisi järele korrale, ja asutas 1630 ja 1631 Tallinna, Tartu ja Riiga gümnasiumid ja wähemaid koolisid. Mõni kuu enne surma laskis ta Nürnbergis 30. juunil 1632 laagris, kus ta 30 aastases sõjas Wallensteiniga wastastikku seisis, kirja kirjutada, kus sees ta Tartu universiteedi käskis asutada. Aga mitte üksi kirikute ega koolide eest ei muretsenud Gustaw Aadolf, waid ta säädis ka suuremad kohtud, nimelt Tartu, Riiga, Wõndu ja Pärnu. Talupoegadegi elu, mis sel ajal koguni hirmus oli, katsus ta oma tarkade säädmistega paremale korrale aidata.
- ↑ Sest ajast, kui Eestimaa Rootsi walitsuse alla sai, walitsesiwad Rootsimaal järgmised kuningad: 1) Eerik XIV. 1560–68; 2) Johann III. 1568–92; 3) Sigismund 1592–1604; 4) Karl IX. 1604–11; 5) Gustaw Aadolf 1611–32. Sest ajast aga, kui mõlemad Eesti ja Liiwimaa Rootsi all oliwad, walitsesiwad Rootsimaal kunni Eesti ja Liiwimaa Wene kätte kaotuseni pääle Gustaw Aadolfi need kuningad: 1) Kristina 1632–54; 2) Karl X. Gustaw 1654–60; 3) Karl XI. 1660–97; 4) Karl XII. 1697–1718. Selsamal ajal walitsesiwad Poolamaal: 1) Sigismund III. 1587–1632; 2) Wladislaw IV. 1632–48; 3) Johann II. Kasimir 1648–68; 4) Mihael 1669–73; 5) Johann III. Sobieski 1674–96; 6) August II. 1697–1733.