Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu/Kalendritüli

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search

5. Kalendritüli.

Jesuitlased oliwad oma kawala keelega, kellega nad Liiwimaal katoliku usku laiali püüdsiwad laotada, rahwa südamest usalduse katoliku kiriku ja Poola walitsuse wastu täiesti ära kaotanud. Sellepärast sündis, et, kui paawst Gregor XIII. Julianuse kalendri ajaarwamist parandas ja Stefan Bathory 1582 kardinal Radziwili rahwast uut ehk Gregorianuse kalendrit wasta wõtma käskis panna, suur hulk Liiwimaa rahwast, nimelt linnades, seda paawsti wäljaarwamist wäristusega ära põlgas. Lutheruse usulised paniwad ka sellepärast uue kalendri wasta, et see nende pühapäewad ära segas. Tartus wõeti küll igapäise elu tarwis Gregorianuse kalender wastu, aga ewangeliumi usu õpetajad pühitsesiwad pühi ometigi Julianuse kalendri järele. Pärnus kisti puruks kuninglik kiri, mis uut kalendrit wastu käskis wõtta. Kõige suuremad segadused oliwad Riias, kus rahwas Jakobi ja Magdalena kiriku ärawõtmise ja kuninga soowimise pääle linna asutatud jesuitlaste kollegiumi pääle hirmus wiha täis oli, kalendri muutmist uueks katoliku usu kaswatuse tööks pidas ja sellepärast kõwasti kuningliku käsu wastu pani. Pea tõusis selle üle suur tüli, kas ligidal olewaid jõulusid uue wõi wana kalendri järele pidada. Linna nõumehed tahtsiwad kuninga sõna kuulda, aga alam rahwas tuli jõuluajal kokku, tormas kirikusse, kus jesuitlased uue kalendri järele jõulu pidasiwad, ja andis neile kiwidega pihta. Seesugused segadused äritasiwad kuninga Bathory linna wastu wihale. Hertsog Kettler, kes enne juba kirjaga manitsenud üht meelt pidada, tuli isi Riiga ja saatis 1585 saadikud Poola kuninga juurde andeks paluma. – Ühel hoobil sõitsiwad neli teist saadikut Stokholmi, et Rootsi walitsusega Riia pärast kaupa teha. Wolikirja ei olnud neil küll mitte, aga ometi läksiwad nad teele. Nende käigust ei tulnud midagi wälja, sest 1586 suri Stefan Bathory ära, ja tema asemele sai Rootsi kroonprints Sigismund III. Poola troonile[1].


  1. Sigismund III. oli Rootsi kuningas Johann III. poeg; tema läks Kraakaust Warssawi elama.