3. Terwe Liiwimaa saab Poola walitsuse alla.
Aastal 1580 hakkas Riia linn Poola kuningaga Stefan Bathoryga allaheitmise pärast kaupa tegema. Kaks aastat hiljem oliwad Riia rahwas pika nõupidamise järele Grodnos asjaga ometi nõnda kaugele saanud, et nad Poola kuninga oma pääwalitsejaks wastu wõtsiwad. Bathory lubas linna wäliste waenlaste eest warjata, ewangeliumi usku ja kõiki õigusi muutmata jätta. Riia allaheitmise järele katsus Bathory, kuidas ta maid, mis Liiwimaal poolakate jagu oliwad, waenlaste eest wõiks kaitseda. Seks oliwad temale wõidud wenelaste üle teed teinud. Kui sellepärast saadikud Wenemaalt Bathory juure rahu tuliwad tegema, ütles ta, et see üksnes selle tingimisega wõib sündida, kui wenelased Liiwimaalt täiesti wälja lähewad. Tsaar Joann IV. oli walmis üht osa sest, mis Liiwimaalt tema jagu oli, tagasi andma; aga Bathory nõudis, et wenelased Liiwimaalt täiesti wälja pidiwad minema. Paawst Gregór XIII. saatis jesuitlase Possewini Bathory ja tsaari wahel rahu tegema. Kui poolakad lõuna pool Liiwimaal uuesti wõites edasi oliwad tunginud, ei aidanud tsaaril mu nõu kui saatis oma poolt ka saadikud Poola piiril olewa Kiwerowa-Gorka külasse (wiisteistkümmend wersta Sapolskist), kuhu Possewini ja Poola wolinikud rahu pärast nõu pidama juba kokku oliwad tulnud. Pika waidlemise ja tülitsemise pääle jätsiwad wenelased kõik maad, mis siiamaale Liiwimaal nende jagu olnud, poolakate kätte ja tegiwad kümne aasta pääle rahu. Poola sõjawäe ülem Zamoiski tuli selle pääle sõjawäega Liiwimaale ja sõitis Tartu sisse (1582) mis 24 aastat Wenelaste walitsuse all olnud. Paha meelega lahkusiwad wenelased siit ära. Nemad olla pisut enne wäljaminekut püssirohtu lossi alla pannud ja seda sel kombel ära tahtnud purustada. Aga see nõu ei läinud ometi korda. Ka mitmed teised kohad, kus poolakad sees oliwad, nagu Põltsamaa, saiwad poolakad kätte. Nõnda oli Kiworowa-Gorka rahu tegemisel 1582 terwe Liiwimaa, mille poolest Poola kuningas siiamaale weel kahewahel oli, Poola omaks saanud.