Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Aadlitiitlid
| Eesti Entsüklopeedia | Aadlimatrikkel–Aalborg | Aadlitiitlid |
| Vaata ka artiklit „Aadlitiitel” Vikipeedias. |
Aadlitiitlid, erilised nimetused, mis tavaliselt märgivad aadliku kuulumist mingisse kõrgemasse või alamasse aadliliiki, osutades teatavale astmekorralduse (Rangordnung) järgule. Saksamaal olid kõrg-aadlil (s. t. nendel, kes omasid nn. riigi seisukonda, s. o. kohta ja häält Saksa rahva Püha Rooma riigi riigipäeval) tiitleiks ülalt allapoole arvates: prints (tähendas tavaliselt valitsevate kodade liikmeid), hertsog (tähendas tavaliselt valitsejat) ja vürst, alam-aadli tiitleiks ― krahv, vabahärra (parun) ja sõna "von" perekonnanime ees. 1918. a-st peale on Saksamaal aadel seisusena kaotatud, Austrias isegi a-te tarvitamine karistatav. Prantsusmaal, kus vahe kõrg- ja alam-aadli vahel polnud väga terav, kuulusid esimesse printsid (prince), hertsogid (duc), markiid (marquis) ja osalt ka krahvid (comte) ja asekrahvid (vicomte), teise ― ülejäänud aadlikkude liigid (tunnussõna de). 1848. a-st peale on siin a-d vormiliselt tühistatud. Inglismaal omab kõrg-aadel (üldnimetus lordid) tähtsaid poliitilisi eesõigusi (osavõtt ülemkojast jm.); temasse kuuluvad hertsogid (duke), markiid (marquess), krahvid (earl, välismaa krahvide suhtes ― count) ja asekrahvid (viscount). Alam-aadlisse (gentry) kuuluvad baronetid (baronet), mis on pärandatav aadliliik ja mittepäranduva auga rüütlid (knight). Need alamaadli liigid kannavad eesnime ees tiitlit sir ja nende naisi kutsutakse lady. Venemaal oli kõrg-aadli tiitliks vürst (knjas). Rootsis on kõrgemaks a-ks krahv, sellele järgmisena ― vabahärra. Baltimaade a-d on olnud samad, mis Saksamaal. A-tega oli seotud eesõigus nime ees teatavate austavate predikaatide tarvitamiseks. Näit. kutsuti Saksamaal vürste Durchlaucht, krahve Erlaucht ja hochgeboren, teisi alam-aadlikke hochwohlgeboren.